Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-11-59052
Määruse tegemise aeg ja koht
07.05.2013, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
Dalton Invest OÜ hagi OÜ Wolmrex Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) võlausaldaja x x vastu nõude tunnustamiseks OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.03.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Dalton Invest OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: Dalton Invest OÜ (registrikood 11268645, asukoht Niine 11, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat esindajad Magnus Braun Kostja I: OÜ Wolmrex Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja II: OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) võlausaldaja x x (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1(5)
varaline nõue, mis tekkis enne pankroti väljakuulutamist. 27.09.2011 nõuete kaitsmise koosolekul esitati kostja II nõude suhtes vastuväide, millest tulenevalt jäi nõue tunnustamata. Kostja II oma nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördunud. Juhul, kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esita hagi nõude tunnustamiseks, ei arvestata selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele tulenevalt PankrS § 103 lg-st 8. Seega ei ole kostjal II OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja staatust, millest tulenevalt puuduvad kostja II vastuväitel hageja nõudele õiguslikud tagajärjed. 18.02.2013 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks kostja II vastu. Arvestades kostja II 07.02.2013 esitatud kinnitusi, et ta ei ole oma nõude tunnustamiseks hagi esitanud ja tema esitatud vastuväitel ei ole õiguslikku tähendust, loobus hageja hagist kostja II suhtes ja palus jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja II kanda. Hagejale sai pärast hagi esitamist teatavaks, et kostja II kirjalik vastuväide kaotas õigusliku tähenduse. Hagejal ei olnud sel hetkel ega ka hagi esitamise päeval (30.11.2011) võimalik teada, kas kostja II on oma nõude tunnustamist hagenud või mitte (kohtumajade kantseleid ei väljasta vastavat infot, samuti ei olnud hagejale teadaolevalt hagi esitamise/esitamata jätmise fakt teada ka pankrotihaldurile). Vastavast asjaolust oli teadlik kostja II ja seetõttu oli mainitud tõigast huvitatud isikute teavitamine tema mõjusfääris ning ta kandis ja kannab teavitamata jätmise riisikot. Esinevad alused TsMS § 168 lg 5 kohaldamiseks. Jättes oma nõude tunnustamiseks hagi esitamata rahuldas kostja II sisuliselt hageja poolt kostja II vastu esitatud nõude. Kostja II oli teadlik, et nõude tunnustamise hagemata jätmisel kaotab tema vastuväide õigusliku tähenduse. Kostja II eksitas kohut ja kasutas oma menetlusõigusi pahauskselt. Olles teadlik, et tema esitatud vastuväide ei evi õiguslikku tähendust PankrS § 103 lg 8 mõttes, vastas kostja II hagile ja osales 22.05.2012 kohtuistungil, tekitades hagejale seeläbi täiendavaid menetluskulusid. 04.03.2013 seisukohas, palus kostja II ennekõike kohtul lahendada 07.02.2013 esitatud avaldus hagi kostja II suhtes läbi vaatamata jätmiseks. 18.02.2013 hagist loobumise avalduses nõustus hageja kostja II väidetega, mille kohaselt kostja II ei ole käsitletav OÜ Wolmrex Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajana ja kostja II vastuväited hageja nõudele ei oma pankrotimenetluses õiguslikku tähendust. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Juhul, kui kohus lõpetab kostja II suhtes menetluse hageja hagist loobumise avalduse alusel, mitte kostja II taotlusel hagi tema suhtes läbivaatamata jätmise tõttu, ei ole kostjal II vastuväiteid tema suhtes menetluse lõpetamisele, kuid kostja II ei nõustu menetluskulude jaotusega hageja taotletud viisil. Hageja jättis tähelepanuta, et hoolimata kostja II õiguse äralangemisest vastuväidete esitamiseks, jäänuks hageja nõue siiski tunnustamata kostja I vastuväidete tõttu. Kostja II ei ole pärast hagiavalduse esitamist teinud hageja nõude tunnustamiseks relevantseid toiminguid, vaid nentinud pelgalt fakti oma võlausaldaja staatuse puudumise kohta seoses oma nõude tunnustamiseks hagi esitamata jätmisega. Hagi esitamine nõude tunnustamiseks oli kostja II õigus, mitte kohustus. Oma õiguse realiseerimata jätmine ei saa tuua kostjale II kaasa kohustust hüvitada hageja menetluskulud. Kuivõrd hageja soovib hagist loobuda põhjusel, et tal puudub kostja II vastu nõudeõigus, ei saa seda samastada nõude tunnustamisega kostja II poolt ning menetlus kostja I suhtes jätkub. Hageja esitas 30.11.2011 hagiavalduse, kontrollimata kostja II vastuväidete õiguslikku tähendust. 27.09.2011 OÜ Wolmrex Ehitus (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul avaldatud tunnustatud nõuete nimekirja ei kantud kostjat II tema nõude tunnustamata jätmise tõttu. Esimese astme kohtu määrus 06.03.2013 määrusega võttis Harju Maakohus vastu kostja II OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) võlausaldaja X Xi suhtes hagist loobumise, lõpetas tsiviilasjas nr 2-11-59052
2(5)
menetlus kostja II OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) võlausaldaja X Xi suhtes ning eraldas tsiviilasjast nr 2-11-59052 Dalton Invest OÜ hagi OÜ Wolmrex Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses iseseisvasse menetlusse ja andis nimetatud nõudele uus tsiviilasja numbri. Menetluskulud hageja nõude osas kostja II vastu jäid hageja kanda. Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kostja II suhtes avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks kostja II suhtes. Kohus jättis menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kostja II vastu nõude esitamise osas TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, kuna kostja II ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja II jättis oma nõude tunnustamiseks kohtule hagi esitamata. Nimetatud asjaolu ei saa käsitleda kostja II poolse nõude rahuldamisena. Hageja oleks pidanud kontrollima enne hagi esitamist ja hiljem kostja II vastuväidete õiguslikku tähendust. Kuna kohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas kostja II suhtes menetluse, puudub vajadus võtta seisukoht avalduse osas jätta hagi läbi vaatamata kostja II suhtes. Tulenevalt asjaolust, et kostja I suhtes menetlus jätkub, eraldas kohus käesolevast tsiviilasjast Dalton Invest OÜ hagi OÜ Wolmrex Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses iseseisvasse menetlusse, millele antakse uus tsiviilasja number. Määruskaebuse põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4 ja jätta hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-59052 kostja II kanda või alternatiivselt, kui kohus ei rahulda esitatud taotlust, jätta hageja ja kostja II menetluskulud poolte endi kanda ja määruskaebuse menetluskulud kostja II kanda. Kohus jättis menetluskulud ebaõigesti tervikuna hageja kanda. Kohus pidi kohaldama TsMS § 168 lg 5 ja jätma menetluskulud kostja II kanda, kuivõrd kostja II rahuldas sisuliselt hageja nõude pärast hagi esitamist. Asjaolusid arvestades oli iseäranis ebaõiglane kostja II menetluskulude hageja kanda jätmine, millest tulenevalt pidi kohus kohaldama TsMS § 162 lg-t 4 ja jätma menetluskulud poolte endi kanda. Hageja nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata 31.10.2011 üldkoosolekul tulenevalt pankrotihalduri ja kostja poolt esitatud kirjalikust vastuväitest. Hageja esitas nõude tunnustamise hagi 30.11.2011. 12.03.2012 vastas kostja II hagile ja palus muuhulgas jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja II osales 22.05.2012 toimunud kohtuistungil, teda esindas istungil esindaja. Esmakordselt teavitas kostja II kohut ja hagejat PankrS § 103 lg 8 aluste esinemisest 07.02.2013. Seega sai hagejale 07.02.2013 esmakordselt pärast hagi esitamist teatavaks, et kostja II esitatud kirjalik vastuväide on kaotanud õigusliku tähenduse. 31.10.2011 nõuete kaitsmise koosolekul anti hagejale üle kostja II kirjalikud vastuväited. Hageja eeldas heauskselt, arvestades, et 27.09.2011 nõuete kaitsmise koosolekust, millel esitati vastuväide kostja II nõudele, oli selleks hetkeks möödunud juba enam kui 30 päeva, et kostja II vastuväide on kehtiv ja evib õiguslikku tähendust. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja pidi kontrollima enne hagi esitamist ja hiljem kostja II vastuväidete õiguslikku tähendust, samas ei selgitanud kohus, mil viisil oli hagejal võimalik seda kontrollida. Hagejal ei olnud 31.10.2011 nõuete kaitsmise koosolekul ega hagi esitamise päeval (30.11.2011) võimalik teada, kas kostja II oma nõude tunnustamist on hagenud või mitte. Kohtumajade kantseleid ei väljasta vastavat infot konkreetse
3(5)
menetlusega mitteseotud isikuile. Samuti ei olnud hagejale teadaolevalt hagi esitamise/esitamata jätmise fakt teada ka võlgniku pankrotihaldurile. Vastavast asjaolust oli teadlik kostja II ja seetõttu oli mainitud tõigast huvitatud isikute teavitamine tema mõjusfääris ning ta kandis ja kannab teavitamata jätmise riisikot. Heas usus talitav võlausaldaja teavitab ise pankrotihaldurit kui ka võlausaldajaid, kelle nõudele ta on vastuväite esitanud, oma nõude tunnustamise hagemata jätmisest ja sellega seotult vastuväite äralangemisest PankrS § 103 lg 8 tähenduses, mitte ei osale nõude tunnustamise vaidluses ligi poolteise aasta vältel, põhjustades menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul esinevad alused TsMS § 168 lg 5 kohaldamiseks. Jättes oma nõude tunnustamiseks hagi esitamata on kostja II hageja poolt kostja II vastu esitatud nõude sisuliselt rahuldanud. Kostja II oli teadlik, et nõude tunnustamise hagemata jätmisel kaotab tema vastuväide õigusliku tähenduse (PankrS § 103 lg 8). TsMS § 168 lg 5 kohaldub ka juhtudele, mil hagejale saab pärast hagi esitamist teatavaks, et kostja on tema nõude rahuldanud. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Antud juhul eksitas kostja II kohut ja kasutas oma menetlusõigusi pahas usus. Kulude kostja II kanda jätmine on põhjendatud ka viimase pahausksusest tulenevalt. Alternatiivselt pidid menetluskulud jääma poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodud asjaolusid arvestades oleks kostja II menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hagejale oli teadmata, millises ulatuses kandis kostja II seoses tsiviilasja menetlusega kulusid, kuid arvestades tõika, et kostjale II oli hiljemalt 26.10.2011 teada asjaolu, et ta vastuväide õiguslikku tähendust ei oma ning kostja II tegi tsiviilasjas menetlustoiminguid ja kandis kulusid pärast kõnealust kuupäeva, oleks kostja II kulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostjal II oli võimalik kõiki oma kulusid vältida (teavitades haldurit/võlausaldajat oma nõude tunnustamise hagemata jätmisest või kohut pärast tsiviilasjas nr 2-11-59052 hagimaterjalide kättetoimetamist). Eeltoodut arvestades puuduvad eeldused TsMS § 168 lg 5 kohaldamiseks ja kohaldada tuleb TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastus määruskaebusele Kostja I palus määruskaebuse rahuldada ja kohtumääruse vaidlustatud osas tühistada. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 06.03.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu määruse põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Määruskaebuses on kohtumäärust vaidlustatud vaid resolutsiooni p 4 osas. Maakohus leidis õigesti, et menetluskulud tuleb jätta käesolevas tsiviilasjas kostja II vastu nõude esitamise osas TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, kuna kostja II ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja II jättis oma nõude tunnustamiseks kohtule hagi esitamata. Nimetatud asjaolu ei saa käsitleda kostja II poolse nõude rahuldamisena. Hageja oleks pidanud kontrollima enne hagi esitamist ja hiljem kostja
4(5)
II vastuväidete õiguslikku tähendust. Kolleegium leiab, et kostja II ei ole menetlusõigusi kuritarvitanud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda.
Reet Allikvere
Ele Liiv
Imbi Sidok-Toomsalu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.