lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-31924/60

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-31924/60
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
07.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 667Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-31924/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.12.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-10-31924

Tsiviilasi

AS Astera hagi Meelis Kuusiku vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meelis Kuusiku määruskaebus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Meelis Kuusik (IK: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013.a määrus muutmata ja Meelis Kuusik’u määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule

päeva jooksul määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates.

Vastustaja (hageja): AS Astera (RK: 10292877), esindaja advokaat Katrin Juhkami

ASJAOLUD

1.AS Astera (hageja, vastustaja) esitas kohtusse hagi Meelis Kuusiku (kostja, määruskaebuse esitaja) vastu võlgnevuse summas 5834.16 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Viru Maakohus jättis 11. aprilli 2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. AS Astera esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 29. detsembri 2011 otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse. Ringkonnakohtu otsusega hagi rahuldati ja nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 30. aprillil 2012. Hageja esindaja esitas 29. mail 2012 Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot (10 000 kr), apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot, õigusabikulud maakohtus kokku 1406 eurot (22 000 kr) ja menetluskulud ringkonnakohtus 660 eurot. Menetluskulude nimekiri on lisatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Lisaks palus hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.Kostja vaidles avaldusele vastu, märkides, et on kohustatud hüvitama vaid hageja põhjendatud ja vajalikud kulud. AS Astera poolt 29. mail 2012 esitatud avalduse alusel ei saa teha järeldust, et kohtuvälised kulud kogusummas 2066 eurot on üldse kantud käesoleva tsiviilasja raames ning kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud. AS Astera poolt Viru Maakohtule esitatud arved on ebaselged, ka avalduses toodud ajakulu koondkokkuvõte ei ole piisavalt detailne ega võimalda aru saada tegelikult kulunud ajast. AS Astera avaldusele lisatud arvetest (nr 1228, nr 1425, nr 2011596) ei nähtu, mille eest konkreetsed arved on esitatud, arvetel puudub menetluskulude detailne kirjeldus ja spetsifikatsioon TsMS § 174 lg 3 mõistes. Arvetel ei kajastu asjaolu, et need on esitatud seoses tsiviilasjaga nr 2-10-31924. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust on võimalik hinnata üksnes siis, kui on teada õigusabi osutamiseks tehtud konkreetsed toimingud ja sellele kulunud aeg, mis antud avalduses ja esitatud arvetes ei ole detailselt välja toodud. Kostja saab lähtuda üksnes talle teadaolevates asjaoludest ehk kohtuistungitele kulunud ajast, mis antud juhul oli kokku orienteeruvalt 6 tundi. Muude toimingute osas puudub kostjal teave. Samuti jääb kostjale arusaamatuks avalduses toodud õigusteenuse aja määratlus 1,75 tundi ja 5,5 tundi. Kostja hinnangul on arved ja seal toodud tunniarvestus ebaselge.
3.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ning leidis, et kostja tõlgendab TsMS § 174 lg 3 meelevaldselt. AS Astera menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on välja toodud hageja lepingulise esindaja poolt hagejale osutatud õigusteenuste detailne sisu. Hageja lepingulise esindaja kulud on oluliselt väiksemad, kui need oleksid juhul, kui Advokaadibüroo Küllike Namm oleks hagejale osutanud õigusteenust tunnihinna alusel. Nii näiteks on maakohtus kulunud ainuüksi kohtuistungitele 5,75 h, kuid hageja tasus tema lepingulisele esindajale kogu maakohtu menetluse eest kokkuleppel 11 tunni tasu (arvestusega 2000 kr/tund). Ainuüksi kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamisele (6-l leheküljel) kulub vähemalt 3,5 h, lisaks esimene nõupidamine 1 h, hagiavalduse koostamine ning tõendite kogumine 3 h, seisukohtade koostamine, tõendite esitamine, vähemalt 2 h, millistele teenustele lisandub kostja arvukate menetlusdokumentidega ning tõenditega tutvumine, jooksev suhtlus kliendiga. Ringkonnakohtus tasus hageja tema lepingulisele esindajale kokkuleppelise tasuna 5,5 h eest, s.o. 660 eurot (arvestusega 120 eur/h), millisele summale lisandub käibemaks. Apellatsioonimenetluses on hageja esitanud apellatsioonkaebuse 12-l leheküljel, millise koostamisele kulus hageja esindajal 8 tundi. Samuti on hageja esitanud 20. novembril 2011 täiendava seisukoha 5-l leheküljel, millise koostamisele kulus hageja esindajal 3,5 h. Hageja on oma lepingulise esindajaga leppinud kokku maakohtu menetluses esindamise eest tasumisele kuuluvas hinnas 1 406 eurot, milline vastab 11 tunnile õigusteenuse osutamisele hinnaga 2000 kr/tund ning apellatsiooniastme menetluses esindamise eest tasumisele kuuluvas hinnas 660 eurot, milline vastab 5,5 tunnile õigusteenuse osutamisele hinnaga 120 eurot/tund. Vastav kokkulepe on igati kooskõlas advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p-ga 2. Samuti sisaldub hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-31924. Põhjendamata on kostja väide, et vastav kinnitus peaks sisalduma arvetel.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 5. juuni 2012 määrusega AS Astera avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses ja määras kostjale M. Kuusikule menetluskulud kokku summas 3344,22 eurot (1278,22 eurot riigilõiv + 2066 eurot õigusabikulud). Samuti tuleb M. Kuusikul tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse põhjendustes analüüsis kohtunikuabi hageja esindaja poolt kohtule esitatud arveid ning ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest. Kohtunikuabi leidis, et: 1) arved nr 1228 ja nr 1425 (ajakulu kokku 11 tundi, tasu tariif 2000 krooni/h, tasu kokku 22 000 krooni ehk 1406 eurot km-ta) on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad arvestamisele täies ulatuses. Hageja esindaja selgitas, et toiminguteks on esmane nõupidamine kliendiga, materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, seisukohtade koostamine, tõendite esitamine, vastaspoole seisukohtade ja tõenditega tutvumine, kohtuistungitel osalemine. Kohtunikuabi märkis, et ainuüksi istungitel osalemisele maakohtus on esindajal kulunud aega 5,5 tundi: 21. veebruari 2011 istung kestis 1 h 45 minutit ning 11. märtsi 2011 istung kestis 3 h 45 minutit. Lisaks koostas hageja esindaja hagiavalduse 2-l leheküljel, millele lisatud lisadokumendid 8-l leheküljel; 26. oktoobri 2010 seisukoha 2-l leheküljel, millele lisatud lisadokumendid 3-l leheküljel; 3. detsembri 2010 seisukoha 3-l leheküljel, millele lisatud lisadokumendid 7-l leheküljel. Kohtule esitatud dokumendid on hageja esindaja poolt õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Lisaks on esindaja koostanud kohtukõne 5-l leheküljel, mille kohus on 11. märtsi 2011 istungil võtnud toimiku juurde, ning pidanud nõu kliendiga, tutvunud materjalidega ning vastaspoole seisukohtade ning tõenditega. Kostja poolt esitatud eksperthinnangule ning notariaalsetele dokumentidele kui dokumentaalsetele tõenditele arvamuse koostamine eeldab ilmselgelt nende dokumentide eelnevat õiguslikku analüüsi. 2) arve nr 2011596 (ajakulu 5,5 tundi, tasu tariifi 120 eurot/h, tasu kokku 660 eurot KM-ta) on põhjendatud. Toiminguteks nimetatud arvel on apellatsioonkaebuse koostamine, vastustaja vastusega tutvumine, 2. detsembri 2011 vastustaja seisukohaga tutvumine ning 20. novembri 2011 täiendava seisukoha koostamine, kokku ajakulu 5,5 tundi. Kohtunikuabi märkis, et maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja. Kaebuse koostamine eeldab aga ilmselgelt maakohtu otsuse (mis on sisuliselt 14-l lehel) põhjalikku analüüsi, kusjuures hageja viitab oma kaebuses, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Vastustaja vastus kaebusele on 8-l lehel kaebuses esitatud väiteid punktide kaupa ümberlükkava sisuga, mis on omakorda tinginud hagejapoolse täiendava seisukoha esitamise ringkonnakohtule (5-l lehel) ja millele eelnes ilmselgelt vastustaja vastuse analüüs. Käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad.“ Määruse nr 137 § 1 kohaselt hagilt hinnaga kuni 100 000 kr (hagi hind põhinõude järgi oli 91 284,80 kr) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 50 000 kr ehk 3195,58 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Käesolevas tsiviilasjas jäävad hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulisele esindajale tehtud kulutused summas 2066 eurot lubatud piirmäära. Samuti on kulud kohased, arvestades kahe läbitud kohtuastme kohta hageja esindaja poolt kohtule esitatud õiguslike dokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungitest osavõttu ehk seda, kui palju pidi hageja esindaja hageja huvide kaitsmiseks tööd tegema.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 10 000 kr ehk 639,11 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel samuti 639,11 eurot, seega kokku 1278,22 eurot, mille hüvitamise osas poolte vahel vaidlus puudub.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada. Viru Maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud kohtuväliste menetluskulude hüvitamise nõue rahuldamata või rahuldada maksimaalselt summas 2500 eurot, mis sisaldab riigilõivu summas 1278,22 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on AS Astera menetluskulud põhjendamatud ning nende kostjalt väljamõistmine ebaseaduslik. Esiteks ei nähtu AS Astera avaldusele lisatud arvetest (nr 1228, nr 1425, nr 2011596), mille eest konkreetsed arved on esitatud, arvetel puudub menetluskulude detailne kirjeldus ja spetsifikatsioon TsMS § 174 lg 3 mõistes. Arvetel ei kajastu asjaolu, et need on esitatud seoses tsiviilasjaga nr 2-10-31924. Reeglina on advokaadibüroo arvele märgitud konkreetse tsiviilasja number. Kui on märgitud umbmääraselt „menetlus maakohtus” ja „menetlus ringkonnakohtus”, ei ole võimalik ka vastava TsMS § 174 lg 3 kinnituse andmise korral välistada , et antud menetluskulud on kantud just vastava tsiviilasja raames. Kuna arvetele ei ole märgitud tsiviilasja numbrit, võib AS Astera kasutada samu arveid (kuna need on ka allkirjastamata) ka teistes vaidlustes, samuti võivad need olla jooksva juriidilise teenindamise arved; 2) ei ole arvetel näidatud kulu loogilises seoses väidetava kordades suurema töömahuga. See näitab, et arvetel kajastatud kulu ei ole kantud seoses praeguse vaidlusega; 3) ei saa nõustuda, et käesoleval juhul oli kokkulepe koondtasu osas. Koondtasu lepitakse kokku ühe kindla asjaajamise kohta ilma viiteta tunnihinnale. Koondtasuga oleks tegemist siis, kui AS Astera oleks kokku leppinud, et kogu maakohtu menetlus maksab 22 000 kr. Samuti oleks pidanud märkima arve selgitusse „menetlus maakohtus tsiviilasjas nr 2-10-31924” ning ühikuks „koondtasu”; 4) ei ole AS Astera ei ole veenvalt suutnud selgitada, miks on vahepeal koondtasu aluseks olev tunnihind muutunud. Kui maakohtus maksis tund 127,83 eurot (2000 kr), siis ringkonnakohtus 120 eurot tund; 5) on õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust võimalik hinnata üksnes siis, kui on teada õigusabi osutamiseks tehtud konkreetsed toimingud ja sellele kulunud aeg, mis antud avalduses ja esitatud arvetes ei ole detailselt välja toodud. Kui ei ole teada, millele on raha kulutatud, ei kuulu see hüvitamisele. AS Astera pole mõistlikult selgitanud, kuidas kujuneb tema huvides tehtud toimingute maht. AS Astera on selgitanud kõigi toimingute mahtu sõnaga „vähemalt”. Maakohtus kulus AS Astera selgituste kohaselt tema advokaadil kuueleheküljelise dokumendi koostamiseks „vähemalt” 3,5 tundi, apellatsiooniastmes aga tehti sama ajakuluga ainult viis lehekülge. AS Astera ei ole selgelt välja toonud, millest selline vahe on tekkinud ning kuidas on võimalik seda erinevust eluliselt usutavaks muuta; 6) on ebausutav, et sisult kahelehelise hagiavalduse koostamisele ja tõendite kogumisele kulus AS Astera advokaadil kolm tundi. Samas on ilmne, et AS Astera advokaat ei pidanud tõendeid koguma – seda asja materjalidest ei nähtu ning lisaks viitab kõigi tõendite sisu sellele, et vastavad tõendid on AS-l Astera olemas olnud. Kaheleheküljelise dokumendi koostamisele kulutada kolm tundi olukorras, kus vastavalt selgitusele on kuueleheküljelise

dokumendi koostamiseks kulunud 3,5 tundi, ilmselgelt põhjendamatu. Näiteks apellatsioonimenetluses kulus 12-leheküljelise apellatsioonkaebuse ja täiendava 5leheküljelise seisukoha koostamisele kokku 5,5 tundi. Antud mahus ei kajastu ka kostja advokaadi esitatud dokumentidega tutvumine; 7) kuna AS Astera menetluskuludega on niivõrd palju usaldusväärselt kõrvaldamata arusaamatusi ning arved ei tundu eluliselt usutavad, ei ole võimalik seda menetluskulu kostjalt välja mõista. Kui kohus leiab, et AS Astera on eeltoodust hoolimata menetluskulu tekkinud, tuleks vähendada seda menetluskulu kokku 2500 euroni, mis sisaldab riigilõivu summas 1278,22 eurot.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5.AS Astera vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see täielikult rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt 1) tõlgendab määruskaebuse esitaja TsMS § 174 lg 3 meelevaldselt. Nimetatud paragrahv sätestab, et avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. AS Astera menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on välja toodud vastustaja lepingulise esindaja poolt vastustajale osutatud õigusteenuste detailne sisu. Samuti sisaldub vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-31924. Mitte millelgi ei põhine määruskaebuse esitaja väide, et vastav kinnitus peaks sisalduma arvetel; 2) ongi vastustaja käesoleval juhul advokaadibürooga kokku leppinud, et esindamise eest maakohtus tasub vastustaja 11 tunni eest arvestusega 2000 kr/tund, s.o. 22 000 kr ning seda sõltumata tegelikust töö mahust. Ringkonnakohtu menetluse osas lepiti kokku, et vastustaja tasub tema lepingulisele esindajale 5,5 tunni eest arvestusega 2000 kr/tund, s.o. 11 000 kr. Arvestades, et alates 1. jaanuarist, 2011 kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, teisendas OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm kõik kliendilepingutes fikseeritud tunnitasu määrad ümber eurodeks selliselt, et 2000 eek/tund asemel hakati arvestama 120 eur/h, s.o. klientidele soodsamas määras (120*15,6466=1877,59). Vastustajaga sõlmitud kliendilepingu alusel võinud esitada ringkonnakohtu menetluses esindamise eest arve summas 703,03 eurot; 3) on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et kokkuleppelise tasu korral peaks ühikuks olema märgitud „koondtasu“. OÜ-s Advokaadibüroo Küllike Namm arvete koostamisel kasutatav programm sellist võimalust ka ei anna; 4) on asjakohatu määruskaebuse esitaja märkus, et praegu on arvetele märgitud konkreetne aeg, mis ei vasta tegelikule töömahule. Kokkuleppelise tasu eesmärk ongi kliendi huvide kaitsmine selliselt, et sõltumata töö tegelikust mahust ei esitata kliendile arveid kokkulepitud summast suuremas ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tuleb välja selgitada, kas kokkuleppelise tasu suurus on arvestades tegelikult osutatud teenuste mahtu vajalik ja põhjendatud, võttes seejuures aluseks konkreetse põhjendatud suuruses tunnitasu määra; 5) väidab määruskaebuse esitaja, et sisult kahelehelise hagiavalduse koostamisele ning lisatud tõendite kogumisele kulunud aeg kolm tundi on ülepaisutatud. Vastustaja sellega ei nõustu. Hagiavalduse esitamiseks tuli vastustajal suhelda korduvalt OÜ-ga Advokaadibüroo Küllike Namm, otsida erinevaid tõendeid ning edastada need tema lepingulisele esindajale, selgitada

tõenditega seonduvaid asjaolusid, esindajal selekteerida vajalikud tõendid, lisaks koostada hagiavalduse tekst, mistõttu on selleks kulunud aeg 3 tundi pigem vähene. Määruskaebuse esitaja väide, justkui peaks konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg olema sõltuvuses üksnes menetlusdokumendi lehekülgede arvust, on ainetu. Sõltuvalt menetlusdokumendis kajastatust (arvutuskäigud, mitmed uued asjaolud, tunnistajate ütluste läbitöötamine ning nende tsiteerimine dokumendis vms), võib dokumendi koostamiseks kuluv aeg suuresti varieeruda.

6.Kohtunikuabi määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 8. märtsil 2013 maakohtu kohtunikule menetlemiseks. Viru Maakohtu kohtunik samuti määruskaebust ei rahuldanud nign edastas selle 15. märtsil 2013 lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta muutmata.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Maakohus on nii asja keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud menetlustoimingute hulka ja mahtu oma määruse põhjendustes analüüsinud ning nendega ka arvestanud. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses põhiliselt korranud neid vastuväiteid, mille ta esitas juba hageja (vastustaja) menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning millele maakohus on avalduse lahendamise käigus oma hinnangu andnud.
9.Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, nagu oleksid AS Astera menetluskulud põhjendamatud ning nende kostjalt väljamõistmine ebaseaduslik. Määruskaebuse esitaja kanda on jäetud vastustaja menetluskulud Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendiga ning vastustaja on esitanud TsMS § 174 lg 1 alusel avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja etteheited vastustaja poolt esitatud õigusabiteenuse arvete vormistusele. Esitatud arved ja neile lisatud selgitused vastavad TsMS § 174 lg-s 3 sätestatule. Millegagi ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud viited sellele, nagu võiksid arved olla koostatud hoopis muude õigusteenuste eest kui AS-le Astera osutatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-10-31924.
10.Põhjendatud ei ole ka etteheide, nagu ei oleks menetluskulude kindlaksmääramise avalduses piisavalt täpselt ära näidatud neid toiminguid, mida hageja esindaja õigusabi osutamise raames tsiviilasjas teostas. Loetelu tehtud õigusabitoimingutest sisaldub avalduse lk-l 2 (t II kd lk 91). Menetlustoimingud, mida hageja lepinguline esindaja kohtumenetluses hageja (apellandi) nimel tegi, sh nii kohtule esitatud menetlusdokumentide hulk ja maht kui ka kohtuistungitel osalemine, on kohtule jälgitavad muuhulgas ka kohtutoimiku vahendusel. Maakohus on põhjendatult ja õigesti asunud seisukohale, et loetletud mahus ja ulatuses õigusteenuse osutamist oli käesolevas asjas alust pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohtu arvates on käesoleva vaidluse puhul tegemist keskmisest mõnevõrra keerukama tsiviilasjaga, kus tuli teha suhteliselt palju menetlustoiminguid (korduvad kohtuistungid, tunnistajate ärakuulamine jm). AS Astera on palunud hüvitada kahes kohtuastmes kantud õigusabikulud kokku mahus 16,5 tundi, mis on käesoleva asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud.
11.Ringkonnakohus leiab, et õigusabiteenuse osutamisel ja selle eest tasumise tingimuste kokkuleppimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis võimaldab õigusabiteenuse osutajal ja menetlusosalisel, kellele õigusabi osutatakse, oma suhteid kujundada vastavalt oma äranägemisele. Hageja AS Astera on käesoleval juhul veenvalt põhjendanud, et vastavalt kokkuleppele advokaadibürooga tuli hagejal esindamise eest tasuda esimese astme kohtu menetluses 11 tunni eest arvestusega 2000 kr/tund (kokku 22 000 kr) ja seda sõltumata tegeliku töö mahust; ringkonnakohtu menetluses kohustus hageja tasuma oma lepingulisele esindajale 5,5 tunni eest arvestusega 120 €/tund. Seega lepiti kokku teenuse maksumuse piirmäärades (nn koondtasu), mida ei saa kuidagi pidada määruskaebuse esitaja huve kahjustavaks. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise sätetega ega määruskaebuse esitaja huvidega ei ole vastuolus ka see, et hageja poolt kasutatud õigusabiteenuse hind on pärast Eestis euro kasutuselevõttu mõnevõrra vähenenud. Kolleegium leiab, et AS Astera poolt menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatud õigusabi osutamist kajastavad dokumendid on koostatud ja vormistatud nõuetekohasel viisil, s.o need võimavad TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata õigusabi osutamiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja vajalikkust.
12.Kolleegium ei nõustu ka määruskaebuse esitaja arutluskäiguga selle üle, kui palju sai või pidi hageja esindajal kuluma aega teatava pikkusega menetlusdokumendi koostamiseks. Õiguslike dokumentide koostamise keerukusaste ja selleks kuluv aeg ei kajastu vältimatult dokumendi pikkuses.
13.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.