Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud Meelis Kuusiku kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hageja 25.05.2009. a arve nr 414 muutus sissenõutavaks 1.06.2009. a. Arve kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,50% võlgnevuse summalt päevas. Arvestades, et suulise töövõtulepingu sõlmimisel pooled viivisemääras kokku ei leppinud, esitas hageja nõude seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt. Seisuga 01.07.2010. a moodustub AS Astera viivisenõue kostja vastu 7903.00 krooni. Seega kohustub kostja hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasuma kokku 99 187.80 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

treppi kui tervikut. Ei ole tõendatud, et täiskomplektse trepi valmimisest teavitati kostjat ja anti see talle üle. Hageja andis trepi üle ja suhtles trepi puuduste teemal OÜ-ga Baltland Ehitus. Seega on nimetatud äriühingut hageja enda käsitluses nähtud töö vastuvõtjana ehk töövõtusuhte aspektist vaadatuna tellijana. Eeltoodut arvestades oli põhjendamatu hageja arusaam, et sellisest õigussuhte osaliste ringist tulenevalt on tasu maksmise kohustus kostjal. Pooled ei vaidle selle üle, et trepp on valmistatud ja paigaldatud ning trepil olnud puudused on kõrvaldatud. Trepi on valmistanud hageja ja paigaldanud OÜ Baltland Ehitus. Selliselt nägi asjaosaliste suhteid ka tunnistaja V.L. OÜ Baltland Ehitus juhatuse liikmena (tl 141). Tootel olnud puudused kõrvaldas hageja OÜ Baltland Ehitus pretensiooni alusel. Võttes aluseks tõendid - hageja (tl 11) ja kostja (tl 34) poolt esitatud arve(d), tuleb lugeda tasu maksmise kohustatud isikuks OÜ Baltland Ehitus. Kohus pidas usutavaks ja veenvaks kostja selgitusi (mida kinnitab poolte kirjavahetus, tl 35) selle kohta, mis asjaoludel on ajaliselt esimesel arvel märgitud ostjaks-maksjaks kolm nime ning selgitust, mis asjaoludel hilisemale arvele märgiti üksnes OÜ Baltland Ehitus. Kohus leidis, et kostja, olles AS Astera suhtes kõrvaline isik, ei saa anda hageja raamatupidajale korraldusi, keda märkida arvel saajaks. Kui hageja ei suuda otsustada, kellele tehtud töö eest tasu maksmise nõue esitada, siis viitab see asjaolule, et hageja ei ole õigussuhte tekkimisest alates selgeks saanud, kellele ta valminud töö üle annab. See omakorda on tõendatud asjaoluga, et hageja ei suutnud vastata küsimusele, millise tõendiga on tõendatud asjaolu, kas, kes ja millal tema poolt tehtud töö vastu võttis. Menetluses puudub dokument, mis üheselt kohustaks XXX elamusse valmistatud ja paigaldatud trepi eest tasuma Meelis Kuusikut. Kohus ei näinud põhjust kahelda kostja ütlustes, et OÜ Baltland Ehitus nimele vormistatud arve sattus tema kätte üksnes seetõttu, et hageja väitel ei õnnestunud neil endal seda OÜ-le Baltland Ehitus kätte toimetada. Iseenesest on selline väide ebatavaline, kuivõrd igal äriühingul on olemas juhtorgan, kelle kaudu suhelda ja seega ei peaks posti edastajana kasutama suvalisi isikuid. Tasu nõude rahuldamiseks on vaja kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 kohaselt ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Isegi kui eeldada, et poolte vahel oli lepinguline suhe, ei ole hageja suutnud tõendada, milline oli lepingu esemeks olnud töö maksumus ehk hind. Ühtegi hageja poolt antud trepi osas koostatud hinnapakkumist kohtule esitatud ei ole. Vastupidi, kohtueelses pooltevahelises suhtlemises on kostja korduvalt (tl 9-10, 30) nõudnud, et hageja sellise dokumendi esitaks, kuid hageja on kohtus väitnud, et sellise dokumendi koostamiseks polnud tal aega. Seega ei ole hageja tõendanud, et väidetavas pooltevahelises töövõtulepingus kokkulepitud hinnaks oli hind, mis kajastub algselt kolmele adressaadile ja järgnevalt ühele adressaadile (kuid mitte kostjale) esitatud arves. VÕS § 637 kohaselt kuulub selge tasu kokkuleppe puudumise korral maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tavaliseks tasuks võib pidada eelkõige tasu, mida töövõtja lepingu objektiks oleva töö eest tavaliselt võtab (ei ole võrdsustatav VÕS § 28 lg-s 2 reguleeritud turuhinnaga). Tavaliseks tasuks võib VÕS § 637 lg l tähenduses pidada eelkõige töövõtja hinnakirjas või muus sarnases dokumendis väljendatud tasu, seda isegi juhul, kui vastavaid andmeid ei ole enne lepingu sõlmimist tellijale avaldatud. Hinnakirja puudumisel loetakse tavaliseks tasuks tasu, mida

töövõtja sellise töö eest reeglina nõudnud on. Juhul, kui niisugune hinnakirjajärgne või tavaline tasu puudub, kuulub maksmisele mõistlik tasu. Mõistlikuks saab omakorda pidada turuhinda ehk kohalikku keskmist tasu sellise töö teostamise eest. Praktikas sõlmitakse tasukokkulepped sageli töövõtja poolt tellijale hinnapakkumise ja selle aluseks oleva tööde eelarve esitamise ning nende tellijapoolse aktsepteerimise teel. Hageja pole tõendanud tavalise ega ka mõistliku tasu suurust. Kostja on mingil määral üritanud mõistlikku tasu määratleda erinevatelt äriühingutelt küsitud hinnapakkumiste kaudu. Kuna kostja poolt esitatud hinnapakkumistes oli toodud tasu 53 000 krooni (tl 132 ), hageja seaduslik esindaja viitas 80 000 kroonile (tl 153) ja suurim suurusjärk (tunnistaja K.V. ütluste järgi, tl 143) oli ca 100 000 krooni, siis on see liiga suur erinevus, et selle alusel määratleda mõistlikku tasu. Seda enam, et on kaheldav, kas Tallinna turuhindasid saab võrdlusena kasutada kohaliku turuhinnana Lääne-Virumaal. Hageja seadusliku esindaja vande alla antud seletuse kohaselt on antud äriühingus tavapärane, et kirjalikke lepinguid ei sõlmita ja tavapärane (ehkki kummastav) on käitumine, et hinnapakkumisi kirjalikult ei koostata ning et kogu asjaajamine toimub suuremalt jaolt suuliste korralduste alusel. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja mis asjaoludel ja keda saab pidada antud õigussuhtes tellijaks. Hageja on tellija isiku seostanud kostjaga seetõttu, et viimane käis hageja juures treppi tellimas ja läbirääkimisi pidamas. Kohus leidis, et üksi läbirääkimiste pidamine ei tõenda lepingulise suhte sõlmimist. Kohtu hinnangul oli hageja aktsepteerinud tellijana OÜ-d Baltland Ehitus. Algselt trepi kohta koostatud tehnilisel kirjeldusel (tl 49) kajastub OÜ Baltland Ehituse ja mitte Meelis Kuusiku nimi. Ka lisatööde aktis (tl 67) ei ole tellijaks märgitud mitte Meelis Kuusik, vaid A.K. (keda kostjaga sõlmitud nn eellepingus esindab A.A. ), kes kuni müügilepingu sõlmimiseni on ehitustöövõtusuhtes käsitletav tellijana osapooleks töövõtjale Baltland Ehitus OÜ-le. Vaidlustatud ei ole seda, et pretensioonid trepi puuduste osas esitas OÜ Baltland Ehitus (tl 14) ja hageja, kõrvaldades (seda kinnitab tunnistaja K.V. , tl 143 ja hageja seaduslik esindaja, tl 153) esitatud pretensioonide alusel trepil olnud puudused, aktsepteeris seega OÜ-d Baltland Ehitus isikuna, kes tööettevõtulepingu õigussuhte raames on asjakohane isik vastavaid pretensioone esitama (tunnistaja V.L. vastavad ütlused, tl 141). Tasumisele kuuluv arve (tl 34) on vormistatud OÜ Baltland Ehitus nimele ja kostja poolt vande all antud ütluste kohaselt (tl 157) oli see hageja enda otsustus. Asjaolu, et Meelis Kuusikule pole esitatud läbirääkimiste tulemusena hinnapakkumist ehk kinnitust pakkumisega nõustumuse kohta, on tõendatud poolte enda vande all antud seletusega (tl 157) ning kostja poolt esitatud elektroonilise kirjavahetusega hinnapakkumise esitamise küsimuses (tl 9-10, 30). Hageja esindaja väitel võivad hinnapakkumised olla nii suulised, kui ka kirjalikud ja kui hind poleks sobinud, oleks lihtsalt laiali mindud. Kohus leidis, et see asjaolu ei tõenda üheselt, et hinnapakkumine siiski oleks esitatud. Kui seda ka tehti algselt väidetavalt (tl 153) telefoni teel, siis puudub mõistlik põhjendus, miks ei saanud sedasama suuliselt esitatud hinda vastavalt kostja hilisematele järelpärimistele vormistada kirjalikult. Hageja selgitus, et ajanappuse tõttu ei saanud seda teha meili teel, on ebausutav. Tunnistaja K.V. küll suhtles Meelis Kuusikuga nn trepi ehitamiseks vajalike tehniliste asjaoludega seoses, kuid kinnitas, et hinna nimetas tellijale ainult juhataja ja talle ei ole teada, kas ja millises summas juhataja Meelis Kuusikule on hinnapakkumise esitanud, ehk nende ütlustega ei saa tõendada Meelis Kuusiku käsitlemist tellijana. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta lepingu eseme oleks üle andnud Meelis Kuusikule. Tunnistaja K.V. kinnitab (tl 143), et metallosadele tuli järgi ehitaja, puitosad olid hageja laos edasi ja üksnes seetõttu, et need jäid hagejale ette, viis Meelis Kuusik nad ära,

ilmselt kuskile hoiustamiseks. Meelis Kuusik omakorda väidab (tl 157), et tal puudub info, kes trepi hageja juurest ära tõi, tema see ei olnud ja ka korraldust selleks ei andnud. Ühtegi kauba laost väljastamise kirjalikku dokumenti menetlusse esitatud ei ole. Hageja seaduslik esindaja väidab küll (tl 154), et valmistoodang antakse reeglitekohaselt üle tellijale, kuid ei selgita, mis asjaoludel ja kelle käest antakse firmas kaupu väljastavale laohoidjale teada, kes konkreetset kaupa on pädev kätte saama. Antud juhul on trepist osa elemente kätte antud OÜ-le Baltland Ehitus ja osa elemente Meelis Kuusikule, millest kohus J.S. ütlusi hinnates teeb järelduse, et hageja, läbi tema laohoidja, pidas tellijaks mitte üksinda Meelis Kuusikut, vaid ka ehitajat. Ja sellest tulenevalt omakorda on küsitav, miks siis lepingu täitmise nõue esitatakse väidetava „tellijana" vaid ühele isikule. Kohtu hinnangul on äriühingu töökorralduses segadusi produtseerivaid puudujääke lepingute sõlmimise osas, kuivõrd kostja kirjelduse kohaselt (tl 158) oli jutt, et hageja teeb Tallinnas pakutuga võrdväärse hinnapakkumise, räägiti võimalustest teha trepp vastavalt kostja näpunäidetele, mingil hetkel alustati trepi tegemist ja mingil hetkel oli teada, et trepp on puudustega. Kohus leidis, et selliselt kirjeldatu kohaselt ei ole võimalik aru saada, millisel hetkel ja millistel asjaoludel luges hageja lepingu sõlmituks just nimelt kostjaga, millistel tingimustel, millal ja mil viisil pidi toimuma lepingu täitmine ehk toote valmimine. Segadust on nii raamatupidamisliku tegevuse osas, kui raamatupidaja teeb kandeid arvele kõrvalise isiku ütluste alusel (tl 154, 157), kui ka kauba väljastamise osas. See omakorda on ka tinginud segaduse selles, kes on kohustatud pool ehk kellele peaks ja saaks väidetava õigussuhte alusel esitada arveid. Kohus pidas kummastavaks menetluses esitatud nägemust, et kolme adressaadi nime sisaldavat arvena pealkirjastatud dokumenti tuleks käsitleda koosoleku protokollina, aga sellele järgnevalt vormistatud arvet tuleks käsitleda õiguslikke tagajärgi kaasatoova dokumendina-arvena. Kui kolme adressaadiga dokument ei ole hageja enda käsitluses arve (selle tavatähenduses), siis puudub põhjendus selle alusel kostja vastu nõuet esitada. Dokumenti, mida hageja ise peab arveks, ei ole kostja nimele vormistatud ja seetõttu ei ole sel alusel haginõude esitamine kostja vastu põhjendatud. Kuna trepp oli sees elamu müügipakkumise kirjelduses (tl 33), siis kõik trepiga seonduv pidi olema teada A.A. ile elamu müüja esindajana ja kuna kostja lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, nimetatud asjaosaliste poolt menetluse kestel ka eellepinguks, (tl 111-117) sõlmides seda maja hinnana juba arvestas, siis treppi puudutavalt mis iganes täiendavate kulude inkrimineerimine kostjale, ei ole asjakohane. Maja hind nii protokollis kui notariaalses ostumüügi lepingus (tl 82-98) on identne, millest kohus järeldas, et protokolli p-s 4.7. nimetatud võimalikud lisakulud ei ole ületanud kinnisvara kokkulepitud müügihinda. Hageja väidetud asjaolu, et lisatööde akti (tl 67-68) kohaselt tasaarvestati („tagasimakse") trepi hinnana 30 000 krooni, oleks asjakohane siis, kui selles lisatööde aktis oleks seotud isikutena märgitud Meelis Kuusik ja Baltland Ehitus OÜ, selle aktil on aga osapoolteks märgitud OÜ Baltland Ehitus ja A.K. . Seega kohus leidis, et võimalikud tasaarvestusest-maksest tulenevad kokkulepped kehtisidki üksnes lisatööde aktis nimetatud isikute vahel. Võimalikke kokkuleppeid Meelis Kuusiku ja A.K. i vahel, mis olnuks seotud trepi maksumuse tasaarvestusega-maksega, ei ole pooled esile toonud. Kohus leidis, et usutav on kostja selgitus (tl 158), et lepingueelsete läbirääkimiste protokolli (tl 111-113) p-s 4.7 reguleeritust tulenevalt toimis suhtlemine ehitajaga selliselt, et siseviimistlust puudutavad kaubad-materjalid tasus ehitaja (tl 102-105, 128-131). Seda kinnitavad ka tunnistaja V.L. ütlused (tl 141). Seda asjaajamisviisi tuleb pidada toimivaks ka trepi puhul ja selliselt asjaajamise korraldamist kinnitavad ka tunnistaja V.L. vastavad ütlused, et asjade sujumiseks lepiti kokku otsesuhtlemine ehitaja (mitte hageja) ja tulevase ostja Meelis Kuusiku vahel. Trepp kui elamu konstruktsiooni osa oli sõnaselgelt fikseeritud müügikuulutuses, kirjeldusega - metallitaladel puidust astmeplaatidega - sisekujunduslikult

oli aga kostjal tulevase ostjana eellepingust lähtuvalt võimalus nn sisustada metalltalade ja puidust astmeplaatide konkreetne väljanägemine. Sellise valiku kostja ka tegi. Kohus möönas, tunnistaja V.L. ütlustele tuginedes, et olukord, kus kõik suhtlesid kõigiga (tl 142) ja päris palju omavahelisi suhteid jäi korrastamata ning kirjalikult fikseerimata, ongi tänaseks tõstatanud vaidluse lepingulise suhte osapoolte määratlemise ja lepingust tekkinud kohustuse täitmise osas. Kuid ka see suhete mõningane ebamäärasus võimaldab menetlusse esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades ning tõlgendades teha siiski järelduse, et hageja AS Astera ja kostja Meelis Kuusiku vahel ei ole sõlmitud sellist töövõtulepingut, millest neile osapooltele peaks tekkima mingeid õigusi ja kohustusi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

eest keegi kolmas isik, ei puutu mitte mingil viisil apellanti. Kolm isikut märgiti arvele tellija lahtrisse vastustaja korraldusel, kes kinnitas, et ta selgitab ise välja, kes arve tasub. Apellant peab asjakohatuks kohtu märkust, millise kohaselt viitab mitmele isikule arve väljastamine sellele, et apellant ei teadnud, keda käsitleda tellijana. Vastupidi – apellandi jaoks on tellija isik – Meelis Kuusik - olnud koguaeg üheselt selge, millist on kinnitanud ka tunnistaja K.V. ning apellandi seaduslik esindaja. Apellant üritas üksnes kliendile vastu tulla ning aktsepteeris Meelis Kuusiku palvet märkida arvele 3 isikut, kuivõrd Meelis Kuusik viitas tema ning kolmandate isikute omavahelisele kokkuleppele tasumise osas. VÕS § 637 tulenevalt säilis töö eest tasumise nõue apellandil siiski üksnes vastustaja suhtes; 6) kõnealune e-kiri (tl 35) ei tõenda kuidagi vastustaja poolt väidetud kokkuleppe sõlmimist apellandi ja vastustaja vahel. Tegemist on üksnes Meelis Kuusiku vastusega apellandi kohtuvälisele pretensioonile, millises vastustaja väitis, et pooled on omavahel sõlminud mingisuguse kokkuleppe. Lisaks on ilmne, et vastustaja ja apellant ei saa omavahelise kokkuleppega tekitada kohustusi kolmandatele isikutele. Arve käsitlemine koosoleku protokollina on vastustaja arusaamatu nägemus; 7) kohtu järeldused läbirääkimiste tulemusena teise arve vormistamisest, millisele märgiti tellijana Baltland Ehitus OÜ, on vastuolus Meelis Kuusiku enda ütlustega. Meelis Kuusik väidab ise, et Baltland Ehitus OÜ-le suunatud arve oli koostatud juba enne vastustaja poole pöördumist 2009. a kevadel, kohtumise käigus koostati aga teine, kolme isiku nime kandev arve. Samas väitis Meelis Kuusik, et 26.05.2009. a tuli vastustaja juurde apellandi jurist ning andis vastustajale Baltland Ehitus OÜ nimega vormistatud arve. TsMS § 436 lg 1 tulenevalt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Apellandi hinnangul on vastustaja ütlused vastuolulised ja täiesti ebausutavad; 8) möönab apellant, et töövõtuleping sõlmiti ning selle aluseks olnud hinnapakkumine edastati vastustajale suuliselt, kuid asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on ilmne, et trepi maksumus 91 284.80 krooni, s.o 5 834 eurot, on poolte poolt läbi räägitud ning kokku lepitud. J.S. ja K.Vi ütlused kinnitavad hinda 80 000 krooni miinus 5 %, millises summas on väljastatud ka arve. Lisaks eeltoodule rõhutab apellant, et vastustaja ei esitanud alates arve saamisest 25.05.2009. a kuni asjas toimunud korraldava istungini 13.12.2010. a mitte ühtegi vastuväidet trepi hinna osas; 9) ei nõustu apellant kohtu seisukohaga, millise kohaselt on hageja esindaja poolt välja toodud 80 000 ja K.V. poolt märgitud 100 000 krooni liiga suur erinevus, et selle alusel määratleda mõistlikku tasu. Apellant selgitab, et 80 000 – 5% on ilma käibemaksuta hind, millist kinnitas ka K.V. Arve on väljastatud summas 77 360 krooni, s.o koos käibemaksuga 91 284.80 krooni. Eeltoodust nähtuvalt rääkisid J.S. ning K.V. samast summast, erinevus tulenes üksnes käibemaksust. Lisaks eeltoodule rõhutab apellant, et vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud hinnapakkumist summas 53 000 krooni + km, ei olnud apellant enne näinud. Apellandi hinnangul on maakohus jätnud põhjendamatult ning vastuolus TsMS § 232 lg 1 teised asjas kogutud tõendid tähelepanuta ning lähtunud üksnes Meelis Kuusiku vastuolulistest ning paljasõnalistest ütlustest; 10) kuivõrd Meelis Kuusik nõustus tasuma eellepingus fikseeritud hinna ja samas tekkis vastustajal 96 000 krooni ulatuses võlgnevus müüja ees, ei saagi ostu-müügilepingus kajastuda 30 000 (+ km) võrra väiksem summa, s.o algses müügipakkumises arvestatud trepi maksumus. Kohus ei saa mõnda tõendit lihtsalt tähelepanuta jätta ning põhistada otsust

asjaoludega, millist kumbki pool menetluses väitnud ei ole. Trepi maksumus ei sisaldunud maja hinnas. Kui kohus peaks leidma, et apellandi ning vastustaja vahel ei ole töövõtulepingu sõlmimine tõendatud, on vastustaja apellandi arvel alusetult rikastunud; 11) lisatööde akti esitas Baltland Ehitus OÜ maja müüjale ehk Baltland Ehitus OÜ-lt tööd tellinud isikule. Baltland Ehitus OÜ arvestas lisatööde aktis müüja poolt ehitajale tasumisele kuuluvast summast 30 000 krooni maha, müüja tasaarvestas selle omakorda Meelis Kuusiku poolt tellitud lisatööde maksumusega. Johtuvalt sellest ei saagi müüja ja ehitaja omavahelise arveldamise aluseks olevas lisatööde aktis olla poolena märgitud vastustaja. Apellant märgib, et lisatööde aktis olevate kommentaaride sisuga tutvudes on ilmne, et neid ei saanud akti lisada keegi teine peale Meelis Kuusiku (vt nt „Sa teadsid, et ma tahan sinna elektrit, kuid unustasid“); 12) on igati loomulik, et elamu siseviimistlemisel on tulevasel omanikul võimalik kaasa rääkida. Poolte vahel sõlmitud eellepingu p-st 4.7. tulenevalt kohustub müüja „Tegema siseviimistluse vastavalt Lisale nr 1. Samuti võimalusel arvestama ostjapoolsete erisoovidega. ostja soovidest tulenevalt lisakulud kannab ostja“; 13) märgivad OÜ Vitra Bathroom Culture ja Balti Plaadikaubanduse AS enda kirjalikes selgitustes, et materjalid tellis Meelis Kuusik. Seega oli ka nimetatud isikutega sõlmitud lepingute pooleks vastustaja. Kui Baltland Ehitus OÜ ei oleks kõnealuseid arveid tasunud, oleksid OÜ Vitra Bathroom Culture ja Balti Plaadikaubanduse AS saanud nõuda lepingu täitmist siiski üksnes vastustajalt. Johtuvalt eeltoodust peab apellant täiesti asjakohatuks ka kohtu märkust, millise kohaselt toimis siseviimistlusmaterjalidega analoogne skeem ka trepi puhul, kuivõrd AS Astera poole pöördus trepi tellimiseks Meelis Kuusik; 14) puudub mõistlik põhjendus, miks osa trepikomplektist tellis Baltland Ehitus OÜ ning osa Meelis Kuusik, eriti arvestades, et vastustajal ei olnud väidetavalt hinnalimiiti. Asjaolu, et tegemist ei olnud eraldi tellimusega, kinnitab nii K.V. kui ka vastustaja ise: „esialgses komplektis seda ei olnud“. Seega on Meelis Kuusik tunnistanud, et vähemasti osa trepikomplektist tellis tema. Apellandile jääb täiesti arusaamatuks, millisel põhjusel peaks vastustaja arusaamist mööda trepi eest osaliselt tasuma vastustaja ning osaliselt keegi kolmas isik. AS Astera esitas 30.11.2011. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) ei ole vastustaja treppi tellides apellandile väitnud, et trepi eest tasub keegi kolmas isik. Nimetatu on ebaloogiline, arvestades, et kaks isikut ei saa sõlmida lepingut, millise alusel on kohustatud kolmas isik. Apellant juhib tähelepanu, et 26.11.2008. a e-kirjas (hagiavalduse lisa 8) väitis vastustaja, et ta teavitas apellanti sellest, et trepi eest tasub OÜ Baltland Ehitus, alles 2008. a talvel, s.o peale trepi tellimist ja valmistamist, milline on kooskõlas ka J.S. ütlustega. Käesolevale seisukohale on lisatud OÜ Baltland Ehitus 22.05.2008. a vastus Meelis Kuusiku pretensioonile Rakvere Linnavalitsusele, mis kajastab OÜ Baltland Ehitus, müüja, vastustaja ja ehitusjärelevalve koosolekut, millest nähtuvalt „Trepp ja selle käsipuud on majaomaniku tellitud“. Apellant ei saanud varem nimetatud tõendit esitada, sest ta ei olnud teadlik koosoleku toimumisest; 2) kui vastustaja ja elamu ehitaja või müüja vahel ka olid mingisugused omavahelised kokkulepped tasumise osas, on apellandil siiski võimalik nõuda trepi eest tasumist üksnes temaga tehingu sõlminud lepingu poolelt, s.o vastustajalt;

3) ei ole vastustaja väide, et apellant ei ole varasemalt vaidlustanud asjaolu, et pretensioonid trepi puuduste osas esitas talle OÜ Baltland Ehitus, uus asjaolu TsMS § 652 lg 4 tähenduses, sest enne maakohtu istungit ei olnud vastustaja nimetatud ebaõiget väidet esitanud; 4) on vastustaja väited mingisuguse kokkuleppe saavutamisest ja selle tulemusena OÜ-le Baltland Ehitus arve väljastamisest vastuolus tema enda vande all antud seletustega. OÜ Baltland Ehitus ei ole apellandilt treppi tellinud ning igasugused väited selles osas kokkuleppele jõudmisest on ainetud ja tõendamata; 5) on vastustaja väited, et ta on OÜ Are Trepid hinnapakkumist apellandile tutvustanud, paljasõnalised ja valed. Ebaloogilised ja vastusolus asjas kogutud tõenditega on ka vastustaja väide, et AS Astera ei öelnud vastustajale trepi maksumust; 6) on vastustaja valduses seesama osade loetelu, millise peale oli K.V. märkinud trepi maksumuseks 80 000 krooni - 5% ilma käibemaksuta. Apellandi ja vastustaja vahel oli sõlmitud kokkulepe trepi valmistamiseks hinnaga 77 360 krooni + käibemaks; 7) kui kohus peaks asuma seisukohale, et töövõtulepingu sõlmimine apellandi ja vastustaja vahel ei ole tuvastatav, palub apellant rahuldada tema nõude vastustaja vastu alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Kui apellandi ja vastustaja vahel lepingut ei ole, siis on apellant teinud soorituse ilma õigusliku aluseta (kohustust ei ole olemas) ning vastustaja on apellandi arvelt alusetult rikastunud trepi väärtuse ulatuses, mistõttu on apellandil õigus nõuda üleantu tagastamist. Kuna vaidlusalune trepp on saanud vastustaja omandis oleva ehitise oluliseks osas TsÜS § 55 lg 1 tähenduses, tuleb vastustajal hüvitada saadu harilik väärtus, s.o uue trepi valmistamise maksumus 5 113 eurot + käibemaks, kokku 6 135 eurot.

Maakohus on tuvastanud, et trepi paigaldas OÜ Baltland Ehitus, mistõttu on igati loogiline, et trepil olnud puudused avastas just OÜ Baltland Ehitus (tl 141-142); 5) peab maakohus õigesti usutavaks ja veenvaks Meelis Kuusiku selgitusi AS Astera poolt esitatud arvetega. Meelis Kuusik, olles AS Astera suhtes kõrvaline isik, ei saa anda viimase raamatupidajale korraldusi, keda märkida arve saajaks. Olukorras, kus AS Astera meelest oli Meelis Kuusik trepi tellijaks ehk ostjaks, on põhjendamatu märkida arve saajaks lisaks tellijale veel kaks adressaati. Apellandi viited J.S. ja V.L. ütlustele on asjakohatud, sest nendest ei järeldu kes kolmest adressaadist oleks olnud kohustatud nimetatud arve tasuma. Veelgi kummastavam on apellandi väide, et Meelis Kuusik kinnitas, et ta selgitab ise välja, kes arve tasub; 6) on apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited vastuolulised. Ühest küljest märgib apellant, et Meelis Kuusik kinnitas, et selgitab ise välja, kes kolmest arvel olevast adressaadist arve tasub. Teisest küljest vaidleb apellant vastu kohtu märkusele, millise kohaselt viitab mitmele isikule arve väljastamine sellele, et apellant ei teadnud, keda käsitleda tellijana ning väidab, et apellandi jaoks on olnud tellija koguaeg üheselt selge ja selleks on Meelis Kuusik; 7) on apellant esitanud apellatsioonkaebuses uue asjaolu. Kuivõrd apellant ei ole varasemalt vaidlustanud asjaolu, et Meelis Kuusiku ja AS Astera vahel toimus 25.05.2009. a kohtumine arutamaks tekkinud probleemile lahendust ega selle käigus saavutatud kokkulepet, mille alusel oli trepi ostjaks OÜ Baltland Ehitus, siis on antud asjaolu AS-i Astera poolt esmakordselt välja toodud alles apellatsioonimenetluses ja tuleb TsMS § 652 lg 4 alusel jätta tähelepanuta. Seega 25.05.2009. a toimunud arutelu tulemusena jõudsid nii AS Astera kui ka Meelis Kuusik ühisele arusaamale, et trepi ostjaks oli OÜ Baltland Ehitus, kellel lasub trepi eest tasumise kohustus. Meelis Kuusiku seisukohta kinnitab 25.05.2009. a OÜ Baltland Ehitus poolt väljastatud arve-saateleht nr 414 (tl 34). Siinkohal juhib vastustaja kohtu tähelepanu asjaolule, et K.V., V. L. ega J. S. ei osanud midagi öelda 25.05.2009. a kohtumise kohta ning ainus tõendiallikas antud küsimuses on Meelis Kuusiku 11.03.2011. a kohtuistungil antud ütlused. Lisaks Meelis Kuusiku poolt vande all antud ütlustele kinnitab Meelis Kuusiku ütluste tõepärasust ka see, et uus arve oli allkirjastatud AS Astera raamatupidaja S.L. poolt. Algselt kolmele väidetavale tellijale väljastatud arvel puudub aga AS Astera poolne (raamatupidaja või juhatuse liige) allkiri täielikult; 8) hageja ei ole tõendanud töö tegelikku maksumust ega tehtud töö mõistliku tasu suurust. Vastustaja osundab, et kuivõrd poolte vahel ei olnud sõlmitud mis tahes viisil töövõtulepingut ning AS Astera ei ole Meelis Kuusikule esitanud ei suulist ega ka kirjalikku hinnapakkumist, siis tõendeid kogumis hinnates on ilmselge, et AS Astera poolt väidetav trepi maksumus summas 91 284.80 krooni on ebaõige; 9) ei avaldanud AS Astera Meelis Kuusikule trepi hinda, mistõttu Meelis Kuusik eeldas, et see on väiksem kui OÜ Are Trepid hinnapakkumine. Apellandi väited nagu ei asuks keegi ilma kokkulepet saavutamata spetsiifiliste mõõtudega treppi valmistama, lootuses, et keegi selle eest tasub, on asjakohatud. Meelis Kuusik eeldas, et AS Astera ja OÜ Baltland Ehitus peavad omavahel seoses trepiga vajalikud läbirääkimised, sest OÜ Baltland Ehitus oli ka varasemalt AS-lt Astera kaupa tellinud ja isikud olid tuttavad; 10) on põhjendamatu apellandi arusaam nagu ei oleks Meelis Kuusik alates AS Astera poolt esitatud arve saamisest kuni asjas korraldava kohtuistungini esitanud mitte ühtegi vastuväidet

trepi hinna osas. Vastustaja selgitab siinkohal, et Meelis Kuusik on alates arve saamisest juhtinud AS Astera tähelepanud asjaolule, et kõnealune arve on esitatud valele adressaadile; 11) on apellant märkinud, et peab tõenäoliseks, et vastustaja on esitanud poolikuid dokumente johtuvalt sellest, et vastustaja valduses oli seesama osaloetelu, millisele K.V. oli märkinud trepi hinna 80 000 – 5%. Vastustaja on seisukohal, et taoline apellandi väide ei ole mis tahes viisil põhjendatud ning on meelevaldne. Liiati esitab apellant eelnimetatud väite apellatsioonmenetluses esmakordselt, mistõttu tuleb see TsMS § 652 lg 4 alusel jätta tähelepanuta; 12) kuivõrd kostja lepingueelsete läbirääkimiste protokolli sõlmides, sinna märgitud hinda juba maja hinnana arvestas, siis treppi puudutavalt mis iganes täiendavate kulude inkrimineerimine kostjale, ei ole asjakohane. Eeltoodust tulenevalt on Apellandi väide, nagu ei oleks trepi maksumus maja hinnas sisaldunud, ebaõige ja paljasõnaline ning kummutatud dokumentaalsete tõenditega. Liiati ei ole AS Astera esitatud väiteid tõendanud – ilma allkirjadeta suvaline Excel-tabel ei ole tsiviilkohtumenetluses kohaseks tõendiks; 13) on kohus õigesti asunud seisukohale, et Meelis Kuusiku suhtlemine OÜ-ga Baltland Ehitus toimis selliselt, et siseviimistlust puudutavate kaupade-materjalide eest tasus OÜ Baltland Ehitus, ning et seoses trepiga kasutati sarnast tellimisskeemi; 14) on apellandi poolt esitatud seisukoht, et asjaolu, et trepi tellis AS-lt Astera just nimelt vastustaja, kinnitab muuhulgas käsipuu tellimine vastustaja poolt. Nii eeltoodud väide kui ka sellele järgnevad selgitused (vt apellatsioonkaebuse p 2.6) esitas apellant apellatsioonmenetluses esmakordselt, mistõttu tuleb see TsMS § 652 lg 4 alusel jätta tähelepanuta. Küll aga soovib Meelis Kuusik rõhutada, et puidust käsipuu tellimine oli temapoolne mugavuslik ost ja sellel ei ole mingit seost trepi tellimise ega paigaldamisega. 02.12.2011. a esitas Meelis Kuusik täiendavad seisukohad, mis kattuvad apellatsioonkaebuse vastuses esitatud seisukohtadega. Täiendava seisukoha kohaselt palub vastustaja jätta tsiviilasja juurde võtmata apellandi 30.11.2011. a täiendavatele seisukohtadele lisatud dokumendi koopia. Vastustaja palub mõlema kohtuastme menetluskulud jätta AS Astera kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

J.S. , kes oli trepi tellimise ajal AS Astera juhatuse liige ütluste kohaselt „ Kuusik tuli meie juurde küsimusega, et kas me valmistame treppe. Soovis teada, et kuipalju läheks tema elamusse trepi valmistamine maksma. Aga selleks, et maksumust teada, on vaja lähteandmeid. Suunasin selle küsimuse edasi konstruktor V, kes võttis lähteandmed ja tegi eelprojekti. Kuusik tõi välja, et on võtnud Tallinnast 3 hinnapakkumist ja kui ta saab meilt soodsama pakkumise võtab trepi meilt. Kuipalju eelprojektiga aega läks, ei mäleta, aga kui see tuli, oli Tallinna pakkumise hinnaks 80 000 kr ja meie pakkusime sellest alla 5%. See pakkumine oli Kuusiku sõnade järgi ja pakkumine oli tehtud Tallinnas. Info rääkisime kontoris suuliselt. Ta oli sellega rahul ja trepp läks lõplikku projekteerimisse. Edasi tegeles küsimusega projekteerija.“ (I kd lk 153). Tunnistaja K.V. , kes oli trepi projekteerija, ütluste kohaselt „Kuusik oli klient, tuli majja ja küsis, et kas saab treppi. Kui oli olemas juhata heakskiit, läksin mõõte võtma. Siis suhtlesin Kuusikuga tehnilistest üksikasjadest. Töö sobis tellijale. Meie leppisime kokku, et trepi tellimus läheb töösse. Mina sain aru, et Kuusik tahab seda treppi endale, et talle ehitatakse korterit. Tema isiklikult oli sellest trepist huvitatud ja esindas iseennast.“ (I kd lk 143). Kostja on omaks võtnud, et küsis hinnapakkumist, kuid esitas vastuväite, et ta sai hinnapakkumisele vastuse ja esitas hagejale tellimuse, millega hageja nõustus. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Asjas on ülekuulatud tunnistajad K.V. ja J.S. , kes mõlemad kinnitasid, et Kuusik pöördus nende poole, nad saavutasid kokkuleppe, millega M. Kuusik nõustus ja seejärel valmistas hageja trepi vastavalt kokkulepitud projektile. Ringkonnakohus märgib, et lepingu sõlmimise eelduseks on lepingu kõigis olulistes tingimustes kokkuleppe saavutamine kahe lepingu sõlmimisele suunatud vastastikuse ning kehtiva tahteavalduse tegemise kaudu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tegi pakkumuse, mis oli piisavalt määratletud ja väljendas tahet olla pakkumusega seotud. Kostja on vaidlustanud pakkumuse kehtivuse, väites, et tema seda kätte saanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et pakkumus oli kehtiv, st kostja oli pakkumusena esitatud tahteavalduse kätte saanud. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb arvestada, et tunnistajana üle kuulatud elamu ehitaja kinnitas, et tema hagejalt treppi ei tellinud. Samas ei ole vaidlust, et kostja küsis konkreetse trepi hinnapakkumist, hageja valmistas kostja soovidele vastava trepi mis paigaldati kostja teadmisel ja nõusolekul elamusse. Eeltoodud asjaolud on tunnistajate K.V. u ja J.S. ütlustega kooskõlas, kes kinnitasid, et kostja sai hageja pakkumuse kätte ja nõustus sellega. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ringkonnakohus märgib, et nõustumust võib väljendada kas otsese- või kaudse tahteavaldusega, viimane väljendub eelkõige teatavates väljapoole äratuntavates tegudes. Käesoleval juhul kostja osales trepi transportimisel, trepil esinenud puuduste kõrvaldamisel, ostis trepile juurde tarvikuid ja asudes elamusse elama hakkas treppi kasutama. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et trepp paigaldati elamusse, mille M. Kuusik hiljem omandas.

Vaidlust ei ole selles, et lepingu objekti osas oli kokkulepe olemas, kuna trepp on valmistatud, paigaldatud ja kasutuses. Ringkonnakohus leiab, et on alus tuvastada, et pooled olid jõudnud kokkuleppele ka hinna osas. Tunnistaja K.V. u ütluste kohaselt oli tema ülesanne teha esimene projekt 3D mudelina, mida saab kliendile näidata, selle järgi tehakse esialgne osade loetelu, mille järgi teeb juhataja hinnad. Kui see kliendile ei sobi, siis läheb konstruktori töö meie kuludesse. Kliendile (M. Kuusikule) aga töö sobis. Tunnistaja K.V. kinnitas, et osade loetelu peale oli märgitud 80 000 kr miinus 5 % . (I kd lk 143). J.S. ütluste kohaselt oli M. Kuusiku sõnade kohaselt Tallinna pakkumise hinnaks 80 000 kr ja meie pakkusime sellest alla 5%. Ringkonnakohus leiab, et kuna 80 000 kr miinus 5 % on 76 000 kr, siis arvestades hilisemaid muudatusi projektis, saab lugeda poolte vahel hinnas kokkulepe sõlmituks. Arve, mille hageja esitas, on trepi hinnaks märgitud 77 360 kr ( I kd tl 11). Ringkonnakohtu arvates ei ole usaldusväärne kostja vastuväide, et tema trepi hinda ei teadnud. Kostja esitas 11.02.2011 täiendava tõenditena kostja ja OÜ Are Trepid vahelise kirjavahetuse, millega soovis tõendada, et ta ei oleks 77 360 kr eest hagejalt treppi tellinud, kuna tal olid oluliselt soodsamad pakkumised. Ringkonnakohus märgib, et esitatud e-kirjade põhjal ei saa lugeda tõendatuks kostja vastuväidet, et täpselt samasuguse ja samast materjalist treppi pakuti talle 57 000 kr eest. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagejalt kallima trepi tellimist elamu ehitaja OÜ Baltland Ehitus poolt kinnitavad e-kirjad Are Trepid OÜ-ga, kuna kostja ei oleks kindlasti nii kallist treppi tellinud. Asjas ei ole peale kostja seletuse muid tõendeid, mis kinnitaksid, et vaidlusaluse trepi tellis hagejalt OÜ Baltland Ehitus. Maakohtus on tunnistajana ülekuulatud V.L. , kes oli trepi tegemise ja paigaldamise ajal OÜ Baltland Ehituse juhatuse liige. V.L. i ütluste kohaselt „esitasime tellijatele (A.K. ile ja A.A.) esialgse müügipakkumise ja seal oli trepi hind ja paigaldamine välja toodud. Hind oli kusagil 30 000 kr, pluss käibemaks. Elamusse seda treppi ei paigaldatud. Kuusik tahtis ise treppi tellida, algul tellis Tallinnast, siis otsustas Astera AS kasuks ja tellis sealt. Meie arvestasime oma tellimusest trepi hinna maha ja see on ka lisatööde aktis kirjas. Meie ei ole Kuusikule andnud volitust meie nimel tellida.“ (I kd lk 141). Kostja on esitanud menetluses väite, et ta tellis elamu tarbeks ka muid materjale ja nende eest tasus ehitaja OÜ Baltland. Ringkonnakohus märgib, et materjalide tellimine kostja poolt võis toimuda kokkuleppel ehitajaga ning kokkuleppe olemasolul tasus kostja eest ehitaja. Selline praktika oli kooskõlas ka korteriomandi müüja A. K. ja kostja vahel 13.07.2007 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli p-ga 4.7, mille kohaselt müüja kohustub tegema siseviimistluse vastavalt Lisale nr 1. Samuti võimalusel arvestama ostjapoolsete erisoovidega. Ostja soovidest tulenevad lisakulud kannab ostja (I kd lk 112). Kostja ei esindanud materjale valides müüjat ega ehitajat, vaid iseennast, kuid kokkuleppe alusel tasus ehitaja arved, mis olid vajalikud tema ja ehituse omaniku (müüja) vahel sõlmitud lepingu täitmiseks ja eelarve piires. Trepi maksumus ületas tuntavalt eelarvet. Tunnistaja V.L. i ütluste kohaselt ehitaja ei nõustunud kostja ettepanekutega trepi hinna osas ja selles osas tegi ehitaja eelarves muudatused, kuna kostja välja valitud trepi hind ületas eelarvet oluliselt. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.

Ringkonnakohtu arvates oleks eelarve muutmise asemel pidanud OÜ Baltland tasuma trepi hinna eelarve piires, s.o tunnistaja ütluseid arvestades 30 000 kr ulatuses ja kostja oleks pidanud kandma osa, mis eelarvet ületas. Selline lahendus oleks olnud kooskõlas lepingueelsete läbirääkimiste protokolli p-ga 4.7. Kui aga OÜ Baltland eelarvet väidetavalt muutis ja trepi ning selle paigaldamise kulud välja jättis, siis muutus kostja poolt ostetud korteriomandi eelnevalt kokkulepitud koosseis ja selle tõttu oleks pidanud korrigeeritama ka korteriomandi hinda, kuna M. Kuusik ostis korteriomandi ilma kohustuseta trepi eest müüjale tasuda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.