Natalja Niženskaja ja Aleksei Nordeni hagi AS Viru Gerberei vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. jaanuari 2013.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Viru Gerberei määruskaebus
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): AS Viru Gerberei (reg k: 10108721), lepinguline esindaja Deniss Matvejev
esindajad
Vastustajad (hagejad):
1.Natalja Niženskaja (IK: XXX);
2.Aleksei Norden (IK: XXX Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 15. jaanuari 2013.a määrus tühistada.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada AS-i Viru Gerberei avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista Natalja Niženskaja’lt AS-i Viru Gerberei kasuks menetluskuluna välja 42,70 eurot (nelikümmend kaks eurot ja seitsekümmend senti). Mõista Aleksei Norden’ilt AS-i Viru Gerberei kasuks menetluskuluna välja 175 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot ja 0 senti).
3.AS-i Viru Gerberei määruskaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskude jaotus
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Natalja Niženskaja (hageja 1) ja Aleksei Norden (hageja 2) esitasid kohtusse hagi AS Viru Gerberei (kostja) vastu lepinguvälise varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudest hagejad maakohtu istungil loobusid. Viru Maakohus rahuldas 7. mai 2011 otsusega hagejate varalised nõuded ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. jaanuari 2012.a kohtuotsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning muutis ka menetluskulude jaotust. Otsuse resolutsioonis märkis kohus, et menetluskulud jäävad N. Niženskaja hagi osas 93,90% ulatuses AS Viru Gerberei kanda ja 6,10% ulatuses N. Niženskaja enda kanda. A. Nordeni menetluskulud jäid 75% ulatuses AS-i Viru Gerberei kanda ja 25% ulatuses A. Nordeni enda kanda. Kohtuotsus jõustus
1.märtsil 2012. AS Viru Gerberei esitas 30. märtsil 2012 avalduse menetluskulude kindlaks määramiseks. Kostja avalduse kohaselt otsustati Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-28792, et hageja 1 kannab 6,10% kostja menetluskuludest ja hageja 2 kannab 25% kostja menetluskuludest. Kostja menetluskuluks õigusabikulud kokku 1225 eurot. Menetluskulude nimekiri koos ajakulu selgitustega sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avalduses.
3.mail 2012 täpsustas kostja oma avaldust ja märkis, et 30. märtsi 2012 avalduses esinesid kirjavead ning kostja menetluskuludeks on kokku 1120 eurot. Kostja palus kohtul kindlaks määrata rahas menetluskuludena 348 eurot 32 senti ja välja mõista menetluskulud summas 68,32 eurot ehk 6,10% 1120 eurost kostjalt 1 ja 280 eurot ehk 25% 1120 eurost kostjalt 2. Menetluskulude koosseis on järgmine: 1) Esmane konsultatsioon– 0,5 tundi x 70 eurot = 35 eurot; 2) Riigikohtu praktika analüüs ja hagile vastuse koostamine – 3 tundi x 70 eurot = 210 eurot; 3) Kohtuistungiteks valmistumine ja istungitel esindamine – 6 tundi x 70 eurot = 420 eurot; 4) Apellatsioonkaebuse koostamine - 3,5 tundi x 70 eurot = 245 eurot; 5) Kostja seisukoha koostamine ringkonnakohtus – 2 tundi x 70 eurot = 140 eurot; 6) Muude menetlusdokumentide koostamine – 1 tund x 70 eurot = 70 eurot.
2.Hagejad vaidles kostja avaldusele vastu ja leidsid, et see tuleks jätta rahuldamata. Vastuväite kohaselt on lepingulise esindaja poolt märgitud kulud väga kahjulikud. Hagi hind oli 1496 eurot (26 389 krooni), millest palusid hagejad rahuldada ainult 1175,91 eurot. Nendel asjaoludel õiguskulude tasumine summas 1225 eurot on ebaaus. Kahtlane, et esindaja „tariif" (tasu ühe tunni eest) oli 70 eurot/tunnis. See tariif on ilmselt ja alusetult ülepaisutatud. 3. mai 2012 avaldus on esitatud pärast 30-päevase tähtaja möödumist kohtuotsuse jõustumisest, mistõttu tuleks see jätta läbi vaatamata. Kuna ei esitatud kulude nimekirja, siis on kohus kohustatud need rahuldamata jätma. Mingeid tõendeid selle kohta, et kostja oma esindajale tegelikult maksis, avaldaja ei esita. Normi mõtteks ja eesmärgiks on kulude hüvitamine. On absurdne, et halduskohtumenetluses võib tõendeid menetluskulude reaalse kandmise kohta esitada üksnes enne kohtukõnede algust, kuid tsiviilkohtumenetluses võib piirduda nende samade kulude nimekirja ja arvete
koopiatega. Selline olukord on vastuolus õigluse ja poolte võrdõiguslikkuse üldpõhimõtetega kohtumenetlustes ja reaalse kahju, reaalsete kulutuste hüvitamise põhimõtetega. Otsus jõustus 1. märtsil 2012, arve nr 29-03-12-01 esitas UÜ Arbita Viis kostjale aga alles
29.märtsil 2012. Kuni kohtumenetluse lõpuni ei kandnud kostja üldse mingeid õigusabikulusid. Volituse kohaselt on kostja esindajaks Deniss Matvejev, kuid õigusabi osutajana on arves märgitud OÜ „Deniss Matvejev". Raha sai aga millegipärast UÜ Arbita Viis. Seega on asjaoludest nähtuvalt võimalik, et UÜ Arbita Viis kostjale mingit õigusabi ei osutanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 15. juuni 2013 määrusega AS-i Viru Gerberei avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Määruse põhjendustes märkis kohus, et kostja menetluskuludest 6,10% on jäetud N. Niženskaja kanda ja 25% A. Nordeni kanda. Kohus ei nõustunud hagejatega, et TsMS ei võimalda täpsustatud ("korrigeeritud") avalduste esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks ja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast tähtaja möödumist. Kohus märkis, et algne avaldus on kostja esindaja poolt esitatud tähtaegselt ning TsMS § 174 lg 5 võimaldab anda tähtaja kulude täpsustamiseks. Kohtuotsus jõustus 1. märtsil 2012, kuid arve nr. 29-03-12-01 on esitatud kõigi teenuste eest
29.märtsil 2012, st. peaaegu kuu aega peale kohtumenetluse lõppemist. Järelikult on kostja väitel kulud seotud küll käesoleva menetlusega, kuid kulude kandmise kohustus tekkis ajaliselt peale menetluse lõppemist. Hagejate esindaja on väitnud, et kohtumenetluse lõpuni ei kandnud kostja mingeid õigusabikulusid. Kostja esindaja on esitanud maksekorralduse nr. 1078, mille kohaselt on kostja 1120 € (arve nr 29-03-12-01) üle kandnud UÜ-le Arbita Viis 4. aprillil 2012. Kohtule esitatud arvest nr 29-03-12-01 nähtub, et enne käesoleva arve tasumist ei ole UÜ-l Arbita Viis kohustust algatada tellimuse täitmist. Kulude tõendatuks lugemine on jäetud igakordselt kohtu hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud dokumentide usaldusväärsust. Kohus leidis, et esitatud arve ei ole usaldusväärne, sest tavapäraselt esitatakse arved menetluse ajal, peale (üksikute) menetlustoimingute tegemist või vahetult peale kohtumenetluse lõppu igas kohtuastmes. Arve nr 29-03-12-01 sisaldab aga menetlustoiminguid alates 5. novembrist 2010 kuni 30. detsembrini 2011, seega üle ühe aasta ja läbi kahe kohtuastme. Kohtunikuabi leidis, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks vastaspoolelt peab vastavasisuline arve olema tasumiseks esitatud põhimenetluse ajal või vahetult pärast selle lõppu (ootamata lahendi jõustumist, kuna edasikaebe menetluses tekkivate õigusabikulude kohta esitatakse omakorda arve). Selline käsitlus võimaldab poolel ka ette näha ja prognoosida menetluse kulukust ning vajadusel õigusabi osutamise vajadust korrigeerida vastavalt oma võimalustele. Vastupidises olukorras oleks menetlusosalisel võimalik menetluskulusid põhiasja menetluse ajal mitte kanda, kuid taotleda nende väljamõistmist juhul, kui kohus menetluskulude jaotuses teist menetlusosalist selleks kohustas. Oluline pole see, kas menetlusosaline on need ka tegelikult menetluse ajal/lõpul tasunud, kuid siiski peab tasumise kohustus tekkima põhiasja menetluse ajal või vahetult pärast selle lõppu. Hagejate esindaja on viidanud ka kulude väljamõistmise erinevusele tsiviil- ja halduskohtumenetluses, leides, et see rikub võrdsuse põhimõtet. Halduskohtumenetluse sätteid ei saa kohaldada ega laiendada tsiviilkohtumenetlusele, mistõttu jättis kohtunikuabi hagejate sellekohase viite analüüsimata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei rakendanud kohus õiget õigusakti leides, et esitatud arve ei ole usaldusväärne, sest tavapäraselt esitatakse arved menetluse ajal, peale (üksikute) menetlustoimingute tegemist või vahetult peale kohtumenetluse lõppu. „Tavapäraselt“ ei tähenda, et õigusabikulude arved tuleb kohustuslikult esitada menetluse ajal. TsMS-st ei sätesta, millal tuleb kuludokument tasumiseks esitada. Järelikult on see võimalik esitada ka pärast lõpplahendi jõustumist; 2) oleks võimalik analoogia alusel advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p-ga 3 kohaldada tulemustasu. Seega pidi maakohus väljaselgitama, kas tegemist on tulemustasuga või mitte; 3) tõendas kostja maksekorralduse esitamisega, et lepingulise esindaja arve on usaldusväärne, kui see oli makstud kostja poolt panga kaudu. See tähendab, et lepingulise esindaja kulu oli olemas ja kohtule tuleb ainult hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust; 4) on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. See ei tähenda aga, et lepinguline esindaja peab õigusabukulude arved oma kliendile esitama pärast iga menetlustoimingu tegemist. Hagejad teadsid, et kostjat esindab õigusteadmisi omav lepinguline esindaja. Mõlemad pooled sai ette näha, et menetluskulud, s.h. lepingulise esindaja kulud on olemas ja need kannab isik, kelle kahjuks lõpplahend tehakse, ning mõlemad pooled sai prognoosida, et teise poole lepingulise esindaja kulud ei ole suurem, kui see on sätestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruses nr 137; 5) leiab maakohus õigesti, et seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude tasumist, kuid vastavad maksedokumendid on esitatud kostja poolt ja maakohus pidi need hindama vaidlustatud kohtumääruse tegemisel. Kohus see ei teinud. See tähendab, et kohus olulist rikkus menetlusõiguse norme.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5.N. Niženskaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt 1) ei reguleeri seadus tõepoolest õigusabi eest arvete esitamise ja tasumise korda tsiviilasjades. Kuid see ei tähenda, et antud küsimuses on õiguslik vaakum. Haldusmenetluse sedustikus on otseselt keelatud isegi kohtukulude nimekirjade esitamine koos õigusabi eest tasumise tõenditega pärast kohtuliku uurimise (eelmenetluse) lõppemist. Tsiviilmenetluslik seadusandlus sisaldab samuti poolte heausksuse norme: kui menetluse käigus või vahetult peale selle lõppu pool ei ole kandnud kulusid õigusabi eest tasumiseks, siis ta ilmselt ootas kohtuotsuse tegemist. Järelikult, arve esitamine (ja isegi selle tasumine) pärast kohtuotsuse tegemist annab tunnistust selle poole pahausksusest; 2) viitab määruskaebuse esitaja kohatult advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 3 kehtestatud normile kui analoogiale. Advokaadi ja tema kliendi vahelised kokkulepped on protsessi kahe subjekti
eraasi. Kuid õigusabi tasu hüvitamise mõte seisneb selles, et see tasu ei muutuks menetluspoole (ja/või advokaadi) alusetuks rikastumiseks protsessi kaotanud poole arvel.
6.A. Norden määruskaebusele ei vastanud
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et AS-i Viru Gerberei määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 15. jaanuari 2013.a määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel ise asjas uue määruse, millega rahuldab AS Viru Gerberei avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab Natalja Niženskaja’lt menetluskuluna AS Viru Gerberei kasuks välja 42,70 eurot ja Aleksei Norden’ilt AS Viru Gerberei kasuks 175 eurot.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis alusetult täies ulatuses rahuldamata AS-i Viru Gerberei avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks põhjendusel, et kuigi menetluskulude kindlaksmääramise aluseks olev kohtuotsus jõustus 01.03.2012.a, on arve nr 29-03-12-01 esitatud kõigi teenuste eest alles 29.03.2012.a, s.o peaaegu kuu aega pärast kohtumenetluse lõppemist. Maakohus märkis oma vaidlustatud määruses iseenesest õigesti, et tsiviilkohtumenetluses kehtivad põhimõtted ei näe ette, et menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel tuleks kohtule esitada tõendid selle kohta, et menetlusosaline on avalduse esitamise või lahendamise ajaks temale hüvitatavad õigusabikulud reaalselt kandnud. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, nagu peaksid arved õigusabiteenuse osutamise kohta olema koostatud menetluse kestel või vahetult pärast selle lõppu. Ainuüksi arve koostamise kuupäev ei näita, kas ja missugustel tingimustel tekkis kliendil kohustus talle osutatud teenuste eest tasuda.
9.Õigusabiteenuse osutamisel ja selle eest tasumise tingimuste kokkuleppimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis võimaldab õigusabiteenuse osutajal ja menetlusosalisel, kellele õigusabi osutatakse, oma suhteid kujundada vastavalt oma äranägemisele. Sõltuvalt õigusabiteenuse osutaja ja teenuse saaja (menetlusosalise) vahelisest lepingulisest suhtest võidakse seega kokku leppida ka selliselt, et teenuse eest tasumine toimub pärast seda, kui menetlusosalisele on kohtulahendi alusel tema kasuks väljamõistetud menetluskulud hüvitatud. Muuhulgas ei ole keelatud kokku leppida ka selliselt, et kohustus õigusabiteenuse eest tasuda tekib teenuse saajal tingimuslikult, nt üksnes juhul, kui teenuse osutaja abiga saavutatakse menetlusosalise jaoks soodne kohtulahend.
10.Õigusabi osutamist kajastavad dokumendid peavad olema vormistatud selliselt, et need võimaldaksid TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata õigusabi osutamiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja vajalikkust. Käesoleval juhul ei ole enam vaidlust selles, et kostja (AS Viru Gerberei) esitas dokumendid menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks maakohtule tähtaegselt. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjat (AS-i Viru Gerberei) esindas menetluses alates hagile vastamisest lepinguline esindaja Deniss Matvejev, siis said ja pidid hagejad arvestama võimalusega, et kohtulahendiga võidakse hagejate kanda jätta osa kostja kantud menetluskuludest, sh õigusabikuludest. Puudus alus eeldada, et lepingulise esindaja poolt osutatavate teenuste eest ei tule kostjal tasu maksta.
11.Kostja poolt tema lepingulise esindaja vahendusel esitatud õigusabikulude kindlaksmääramise esialgne avaldus (30.03.2012.a, t II kd lk 14-15) ning selle hilisem, s.o 03.05.2012.a esitatud täpsustus (t II kd lk 42-45) kattuvad põhilises osas UÜ Arbita Viis blanketil esitatud ja Deniss Matvejevi poolt allkirjastatud 29.03.2012.a kuupäeva kandval arvel nr 29-03-12-01 näidatuga. Ringkonnakohtu arvates ei oma menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise otsustamisel määravat tähtsust, kas lepinguline esindaja esineb füüsilise isikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana või tegutseb äriühingu kaudu. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on Deniss Matvejev usaldusühingu Arbita Viis esindama volitatud usaldusosanik.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse teiselt menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikud kulud. Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi kokku 16 tunni ulatuses: sh esmane konsultatsioon hagi kohta: 0,5 tundi, Riigikohtu praktika analüüs ja hagile vastuse koostamine: 3 tundi, kohtuistungiteks valmistumine ja kostja esindamine kohtuistungitel: 6 tundi, apellatsioonkaebuse koostamine: 3,5 tundi, ringkonnakohtu menetluses kostja kirjaliku seisukoha koostamine: 2 tundi ja muude menetlusdokumentide koostamine: 1 tund.
13.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu on õigusabi osutamisele kulunud aeg 16 tunni ulatuses üle paisutatud. Kolleegiumi hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kostjale õigusabi osutamist 10 tunni ulatuses. Tsiviilasja saab hinnata keskmise keerukusastmega vaidluseks, kus ei tulnud teha keerukaid ega aeganõudvaid menetlustoiminguid. Suur ei olnud tõendite maht, mida tuli asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks koguda ning uurida. Osaliselt, s.o hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, lahenes vaidlus hagejate poolse hagist loobumisega. Asjas toimus üks maakohtu istung (13.04.2011.a) kestusega 1 tund ja 21 minutit. Ringkonnakohus lahendas kostja esitatud apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses ilma, et menetlusosalised oleksid esitanud apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, taotlusi vms.
14.Õigusabiteenuse hinda 70 eurot tunnis saab pidada mõistlikuks ja tavapärastesse piiridesse jäävaks. Õigusabiteenuse osutamise raames tehtud toimingute kohta esitatud andmed ja tõendid on ringkonnakohtu hinnangul piisavad ning vastavad üldlevinud praktikale. Eeltoodust lähtudes tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda 10 × 70 = 700 eurot. Kostja on kohtule esitatud avaldustes kinnitanud, et summale ei lisandu käibemaksu.
15.Jõustunud kohtuotsuse kohaselt tuleb hagejal Natalja Niženskajal kanda 6,10 % kostja vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest, seega on tema poolt hüvitatava summa suuruseks 42,70 eurot. Hageja Aleksei Nordeni kanda jäid kostja menetluskulud 25% ulatuses, seega on tema poolt kostjale hüvitatava summa suuruseks 175 eurot. Nimetatud summad kuuluvad hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele.
16.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.