Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilasi nr 2-10-28792

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 17.06.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt 27.02.2010 hoone katuselt kukkunud lumi aadressil Kiriku 6, Narva linn (omanik on kostja Viru Gerberei AS) kahjustas hoone juures pargitud sõiduautot KIA Picanto reg.nr. XXX (omanik on hageja Natalia Nizhenskaya) ja sõiduautot Opel Corsa reg.nr XXX (omanik on kaashageja Aleksei Norden). Autod olid pargitud selleks määratud kohta. Selgeid takistusi parklale nendes kohtades ei olnud. Seda tõendab ka parklal tehtud märgistus, mida võib näha fotodelt. Hagejal ja kaashagejal on vajalikud load parkimiseks nendel kohtadel olemas, mis on väljastatud Mainori Kõrgkooli poolt, kes on ülalmainitud hoone üürnik. On olemas ka sündmuse tunnistajad - Mainori Kõrgkooli professor Pjotr Vernitski (tel. XXX) ja lisaks ka õhturühma õpilased. Hageja kutsus politseipatrulli sündmuskohale. Kohale saabunud politseinikud Nikolai Sahharov ja Sergei Titus ütlesid, et antud juhtum kuulub läbivaatamisele tsiviilmenetluse korras ning seoses sellega ei ole mõtet esitada avaldus politseile. Fotol on näha politseiautot. Sõiduautole KIA Picanto reg.nr. XXX tekitatud varalise kahju summa on 15399 (viisteist tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa krooni 00 senti) krooni. Remondikulude akt on lisatud. Kaashagejal Aleksei Norden oli sõiduauto kindlustatud Kasko kindlustusega ja tema kindlustusseltsi poolt on registreeritud kindlustusjuhtum. Vastavalt kindlustuslepingule on kaashagejal Aleksei Norden vormistatud omavastutus summas 3000 (kolm tuhat) krooni. Hageja saatis 03.03.2010 e-mailiga kirja AS Viru Gerberei aadressile [email protected] temale tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Lisaks oli saadetud ka kiri firma juriidilisele aadressile Kadastiku 57, 21004 Narva. Firma esindaja vastas, et firma kahju ei hüvita. 29.03.2010 oli hageja poolt kostjale saadetud tähitud kiri, kus hageja teatas kostjale kohtusse kaebusega pöördumisest. Ülaltoodud kirjade saatmist kinnitavad AS Eesti Post kviitungid. Vastust teisele hageja kirjale kostja poolt ei ole tulnud. 2(12)

Tsiviilasi nr 2-10-28792

Kuna on vaja viia kostjaga mõttetuid läbirääkimisi hüvitamise kohta ning hüvitada enda kulul juhtumiga tekitatud kahju, on hageja ja kaashageja alati tundnud tugevat stressi. Vastavalt Narva Linna heakorraeeskirjale § 8 (15): ehitis, mis asub tsiviilkäibes nii kinnistu olulise osana kui ka vallasasjana, peab olema korras. Ehitise korrashoidmiseks tuleb kõrvaldada ehitiselt, räästas ja muudest kohtadest varisemisohtlikke kive, plaate, lund, jääd, jääpurikaid, ning korraldama tööde teostamise ajaks ohutu liiklemine ja hoiatustara olemasolu. AS Viru Gerberei ei ole neid tingimusi täitnud. Kostja kiri vastuseks hageja nõudele näitab kostja soovimatust vabatahtlikult hüvitada materiaalne kahju. Hagejad paluvad kohustada kostjat hüvitama hagejale kahju ulatuses 15 399 krooni. Kohustada kostjat hüvitama hagejale moraalse kahju ulatuses 1000 krooni. Kohustada kostjat hüvitama kaashagejale kahju ulatuses 3000 krooni. Kohustada kostjat hüvitama kaashagejale moraalse kahju ulatuses 1000 krooni. Kohustada kostjat maksma hagejale mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile 2000 krooni. Kohustada kostjat maksma kaashagejale mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile 2000 krooni. Kohustada kostjat maksma menetluskulud.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 17.06.2010. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 134 lg 1 hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. Seega antud asja hind on 26 399 krooni ehk 1 687,20 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt kostjal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. TsMS § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt, hageja on kohustatud hagiavalduses märkima hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad nõuete aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagiavalduse kohaselt hageja 1 ja hageja 2 nõude hulgas on moraalse kahju hüvitamist (hagiavalduse nõue nr 2 ja nõue nr 4). Kostja arvab, et hagejad hagiavalduses ei märkinud faktilised asjaolud, mis võiks olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamise nõuete esitamiseks ja ei esitanud tõendid, millega nad kinnitavad mittevaralise kahju tekkimist ja mittevaralise kahju suurust. Seega hagejatel tuleb viia hagiavalduse kooskõlas TsMS § 363 lg 1 p-dega 2 ja 3.

3(12)

Tsiviilasi nr 2-10-28792

TsMS § 363 lg l p l kohaselt, hageja on kohustatud hagiavalduses märkima hageja selgelt väljendatud nõue. Analüüsides haginõuded kostjale jääb arusaamatuks, kas hagejad paluvad kohtul välja mõista kostjalt nõuetes märgitud summad või nad paluvad kohtul kohustada kostjat maksta need summad. Selle peale haginõuete hulgas on 3 nõuet, mis puudutavad menetluskulude kandmist ja mis tuleb realiseerida lähtudes TsMS nõuetest menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise kohta. Seega hagejatel tuleb viia hagiavalduse kooskõlla TsMS § 363 lg 1 p-ga 1. Haginõuete hulgas on hageja 2 nõue, mille kohaselt hageja 2 palub kohtul kohustada kostjat maksma hagejale 2 mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile 2000 krooni. Kuna kohtumenetluse antud astmel ülalnimetatud nõuet on esitatud haginõuete hulgas, siis kostja analüüsib see haginõudena. Antud juhul hageja 2 ei esitanud kohtule asjaolud ja tõendid, millega ta kinnitab õigusabikulude kandmist summas 2000 krooni. Seega haginõude 6 osas hagejal 2 tuleb viia hagiavalduse kooskõlla TsMS § 363 lg 1 p-dega 2 ja 3. Haginõuete hulgas on hageja 1 nõue, mille kohaselt hageja 1 palub kohtul kohustada kostjat maksma hagejale 1 mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile 2000 krooni. Kuna kohtumenetluse antud astmel ülalnimetatud nõuet on esitatud haginõuete hulgas, siis kostja analüüsib see haginõudena. Antud juhul hageja 1 on esitanud kohtule Stabimer Õigusbüroo OÜ sularahaarve nr 05-54, mille alusel hageja 1 on tasunud 1050 krooni teadmata õigusabi eest, ja ei esitanud kohtule asjaolud ja tõendid, millega ta kinnitab õigusabikulude kandmist summas 2000 krooni. Seega haginõude 5 osas hagejal 1 tuleb viia hagiavalduse kooskõlla TsMS § 363 lg 1 p-dega 2 ja

Tsiviilasi nr 2-10-28792

katuse vahetuse ja esiklaasi kinnituse parandamisega. Võttes arvesse, et hageja 1 väidab, et katus oli vigastatud lumega, kuid eelkalkulatsiooni aktist ei ole nähtav, et katuse vahetamisel tuleb katus õgvendada või pahteldada, siis kostja teeb järeldust, et tegemist on sõidukikatuse vahetamisega uueks katuseks. Kuna sõiduk on ehitatud 2005.a-s, siis kahju tekitamise ajal sõidukil oli kasutatud katus ja remondi käigus vigastatud katuse asemel paigaldatakse mitte katus kasutatud varuosadest kuid uus katus, siis tegemist on alusetu rikastumisega hageja 1 poolt kostja arvel ja hageja nõuet ei vasta VÕS § 127 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise põhimõtetele. Kostja arvab, et hageja 1 ei tõendanud varalise kahju suurus. Võttes arvesse, et kostjale ei ole teadlik sõidukikatuse seisund enne lumi kukkumist 27.02.2010.a hoone aadressil Kiriku 6, Narva, katuselt, kostja märgib, et hageja 1 peab tõendama, et tegemist on sõiduki remondiga, mis on vajalik seoses nimelt lumi kukkumisega 27.02.2010.a hoone aadressil Kiriku 6, Narva, katuselt. Esitatud tõenditest ei tulene, et eelkalkulatsioon on koostatud seoses remonditöödega, mis oli vajalikud sõiduki parandamiseks seoses lumi kukkumisega 27.02.2010.a. Kostja arvab, et hageja 2 ei tõendanud, et talle tekitatud mittevaraline kahju suurusega 1000 krooni, kuna hageja 2 ei esitanud kohtule tõendeid moraalse piinade kohta. Kostja arvab, et hageja 2 ei tõendanud, et talle üldse tekitatud varaline kahju. Lähtudes hageja 2 esitatud sõiduki Opel Corsa (reg.nr 076MGO) registreerimistunnistusest, selle sõiduki omanik on AS Hansa Liising Eesti, aga hageja 2 on selle sõiduki kasutaja. Järelikult, kui varaline kahju tekkis, siis kahju on tekkis selle sõiduki omanikul. Asjaolud, et hageja 2 maksis mingi omavastutuse summa suurusega 3000 krooni, siis kostja arvamusel see ei saa hinnata varalise kahjuna, kuna tegemist võib olla varakindlustuslepingu kokkuleppega ja selle kokkuleppe sõlmimise eelduseks võiks olla hageja 2 vabatahtlik tahteavaldus. Kui kohus leiab, et hagejale 2 on siiski tekitatud varaline kahju seoses omavastutuse summa maksmisega, siis kostja arvab, et hageja 2 ei tõendanud, et talle on tekitatud varaline kahju suurusega 3000 krooni. Hageja 2 on esitanud küll Ascar Auto AS arve nr 1012021 omavastutuse summa suurusega 3000 krooni tasumise kohta Opel (reg.nr XXX) suhtes, kuid sellest arvest ei tulene, et hagejal 2 ülalnimetatud sõiduki suhtes oli sõlmitud varakindlustusleping (nn KASKOkindlustus) ja tegemist on omavastutusmakse tasumisega seoses sõiduki remondiga, mis oli vajalik seoses lumi kukkumisega 27.02.2010.a hoone aadressil Kiriku 6, Narva, katuselt. Selle peale sellest arvest ei ole nähtav, millised remonditööd oli tehtud sõidukile ja seetõttu ei saa kindlaks määrata, et tegemist on remonditöödega, mis olid vajalikud sõiduki taastamiseks pärast lumi kukkumisest 27.02.2010.a hoone aadressil Kiriku 6, Narva, katuselt. Teiseks kostja eeldab, et hagejad põhjendavad oma nõuded VÕS § 1059 sätestatuga. Kostja arvab, et VÕS § 1059 ei ole kohaldatav antud vaidluses. VÕS § 1059 kohaselt, ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Antud juhul kostja on hoone aadressil Kiriku 6, Narva, ehitisaluse maa omanik. Selles vaidlust ei ole. Vaidlus on selles, kes ja mille alusel peab varaline kahju hüvitama. VÕS § 1059 on võlaõigusseaduse kahju õigusvastast tekitamist reguleerivas peatükis (53. ptk., §§ 1043-1067) alajaotuses „vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest“ (2. jagu, §§ 1056-1060). Järelikult, VÕS §1059 tuleb tõlgendada seoses VÕS §-ga 1056, mis sätestab üldised alused vastutuseks suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. VÕS § 1056 lg.1 kohaselt, kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS §-dest 1056 ja 5(12)

Tsiviilasi nr 2-10-28792

1059 tuleneb, et VÕS § 1059 kohaldatakse ehitise, kui suurema ohutuse allika, omaniku suhtes, kes valitseb selle ehitise üle. Järelikult, ehitiselt jääpurikate või muu sellise (antud juhul lumi) eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest vastutab ehitisealuse maa omanik ainult juhul, kui ta on ehitise vahetuja otsene valitseja. Antud juhul kostja on küll hoone aadressil Kiriku 6, Narva, ehitisealuse maa omanik, kuid ta ei ole selle hoone ja ehitisealuse maa valitseja. Kogu hoone aadressil Kiriku 6, Narva, ja selle hoone ehitisealune maa on andnud rendile AS-le ERAHARIDUSKESKUS, kes tegutseb selles hoones ja ehitisealusel maal Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskusena. Sellest tuleneb, et kostjal ei ole tegelikku võimu asja (hoone ja ehitusealune maa aadressil Kiriku 6, Narva) üle ja seetõttu üürilepingu kehtivuse ajal kostja ei ole ja ei saa olla hoone ja ehitusealuse maa valitsejat. Ülalnimetatud vastuväidete kinnitamiseks kostja esitab kohtule 21.11.2006.a üürileping, mille alusel kostja kavatseb tõendada, et ta ei ole hoone ja ehitusaluse maa aadressil Kiriku 6, Narva, valitseja, ja seetõttu lähtudes VÕS § 1056 lg l sätestatust tema juurde ei saa kohaldada VÕS § 1059. Eesti Vabariigis kujundatud kohtupraktika VÕS § 1059 kohaldamise kohta, peamiselt reguleerib vaidlused, mis puudutavad kahju hüvitamist, mis tekib jääpurikate ja lumi elumajadel eraldumise ja allalangemise tõttu. Sellistes elumajades, mis on korterelamud, hooned ja ehitisalused maad on peamiselt korteriomanike nii omandis kui ka valduses ja kasutuses, kuna korteriomanikud (elumaja kaasomanikud) pidevalt kasutatavad elumajad elamiseks. Antud vaidluses tegemist on asjaoludega, mille kohaselt omanik ei valitse hoonet ja ehitisalust maad. Seetõttu tsiviilasja lahendamisel peab kohus kontrollima, kas kahju hüvitamise nõuet on esitatud õige kostja vastu ja kas kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on vaja kasutada mõned muud õiguslikud alused näiteks, VÕS § 1043, mille kohaselt hoone ja ehitusaluse maa valdaja peab hüvitama kahju, kui ta on süüdi kahju tekitamises õigusaktide rikkumise tõttu. Kostja veel kord pakub hagejatele kaaluda võimalust esitada hagi õige kostja, s.o. hoone aadressil Kiriku 6, Narva, valdaja vastu. Kui kohus otsuse tegemisel leiab, et kostja siiski peab hüvitama varaline kahju hagejatele, siis kostja palub kohtul võtta arvesse, et hagejad ise on süüdi kahju tekkimises ja kahju põhjustas ja hagejate tegevus. Riigikohus leidis oma lahendis nr 3-2-1-64-06, et kannatanu tegevus kui VÕS § 1059 kohaldamist välistav asjaolu tähendab loogiliselt võttes kannatanu tahtlikku enesekahjustamist, sest üksnes selline kannatanu tegevus välistab ehitisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise. Küll üksnes kannatanu hooletus (sh raske hooletus) talle kahju tekkimises ei välista kolleegiumi arvates kahjustaja vastutust VÕS § 1059 alusel, kuid võib kannatanu hooletus anda alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg l alusel. Antud juhul hagejatel kahju tekkimise põhjuseks oli lumi eraldumine ja allalangemine hagejate sõidukitele. Hoonel aadressil Kiriku 6, Narva, on viilkatus. See on nähtav hagejate poolt esitatud fotopiltidelt. Mõistlik inimene pidi ette nägema, et viilkatusel olev lumi, mis koguneb lumerikas talve kestel, võib igal ajal alla kukkuda, mistõttu oleks pidanud oma sõiduauto ümber parkima. Antud juhul hagejad ei tegutsenud kui mõistlikud inimesed vaatamata sellele, et nad pidi ette nägema lumi allakukkumise võimalust. Nimetatud põhjusel tuleb vähendada väljamõistetava kahju hüvitist 50% võrra VÕS § 139 lg-de 1 ja 2 sätestatu lähtudes. Kuna kostja arvab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis kostja palub kohtul panna menetluskulud hagejatele kanda. Kui kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kostja arvates menetluskulud tuleb jäta täielikult poolte endi kanda lähtudes TsMS § 163 lg l.

6(12)

Tsiviilasi nr 2-10-28792

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hagejate arvamuste kohaselt hagi vastuse kohta vastavalt TsMS § 394 lg 6 ja seoses kostja vastuse edastamisega hagejad teatasid, et peavad oma nõudmisi põhjendatuks ja on esitanud kohtule piisavalt tõendeid, mis kinnitavad neile kostja süül tekitatud materiaalset ja moraalset kahju. Jäävad oma arvamuse juurde ja paluvad kohtul kohustada kostjat hüvitama hagejatele tekitatud kahju täies mahus, samuti tasuma menetluskulud. Hiljem esitasid hagejad täpsustatud hagi, mille kohaselt 27.02.2010 hoone katuselt kukkunud lumi aadressil Kiriku 6, Narva linn (omanik on kostja Viru Gerberei AS) kahjustas hoone juures pargitud sõiduautot KIA Picanto, reg.märk XXX (omanik on hageja Natalia Nizhenskaya) ja sõiduautot Opel Corsa, reg.märk XXX (omanik on hageja Aleksei Norden). Autod olid pargitud selleks määratud kohal. Selgeid takistusi parklale nendes kohtades ei olnud. Seda tõendab ka parklal tehtud märgistus, mida võib näha fotodelt. Hagejatel on vajalikud load parkimiseks nendel kohtadel olemas, mis on väljastatud Mainori Kõrgkooli poolt, kes on ülalmainitud hoone üürnik. On olemas ka sündmuse tunnistajad - Mainori Kõrgkooli professor Pjotr Vernitski (tel. XXX) ja lisaks ka õhturühma õpilased. Hageja 1 kutsus politseipatrulli sündmuskohale. Kohale saabunud politseinikud Nikolai Sahharov ja Sergei Titus ütlesid, et antud juhtum kuulub läbivaatamisele tsiviilmenetluse korras ning seoses sellega ei ole mõtet esitada avaldus politseile. Fotol on näha politseiautot. Sõiduautole KIA Picanto reg.märk XXX tekitatud varalise kahju summa on 984,18 eurot (15 399 krooni). Remondikulude akt on lisatud. Hagejal 2 Aleksei Norden oli sõiduauto kindlustatud Kasko kindlustusega ja tema kindlustusseltsi poolt on registreeritud kindlustusjuhtum. Vastavalt kindlustuslepingule on hagejal 2 Aleksei Norden vormistatud omavastutus summas 3000 krooni. Hageja 1 saatis 03.03.2010 e-mailiga kirja AS Viru Gerberei aadressile [email protected] temale tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Lisaks oli saadetud ka kiri firma juriidilisele aadressile Kadastiku 57, 21004 Narva. Firma esindaja vastas, et firma kahju ei hüvita. 29.03.2010 oli hageja 1 poolt kostjale saadetud tähitud kiri, kus hageja 1 teatas kostjale kohtusse kaebusega pöördumisest. Ülaltoodud kirjade saatmist kinnitavad AS Eesti Post kviitungid. Vastust teisele hageja kirjale kostja poolt ei ole tulnud. Kuna on vaja viia kostjaga mõttetuid läbirääkimisi hüvitamise kohta ning hüvitada enda kulul juhtumiga tekitatud kahju, on hagejad alati tundnud tugevat stressi. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25: Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt Narva Linna heakorraeeskirjale § 8 (15): Ehitis, mis asub tsiviilkäibes nii kinnistu olulise osana kui ka vallasasjana, peab olema korras. Ehitise korrashoidmiseks tuleb kõrvaldada ehitiselt, räästas ja muudest kohtadest varisemisohtlikke kive, plaate, lund, jääd, jääpurikaid, ning korraldama tööde teostamise ajaks ohutu liiklemine ja hoiatustara olemasolu. AS Viru Gerberei ei ole neid tingimusi täitnud. Kostja kiri vastuseks hageja 1 nõudele näitab kostja soovimatust vabatahtlikult hüvitada materiaalne kahju. 7(12)

Tsiviilasi nr 2-10-28792

Vastavalt Võlaõigusseaduse § 128 lõikele 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige, muuhulgas, mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Antud juhul tegemist on asja (sõiduki) remondile mõistlike kuludega. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt, juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 3 palutakse välja mõista kostjalt hageja Natalia Niženskaja kasuks 984,18 eurot (15 399 EEK) varalise kahju hüvitamise katteks; välja mõista kostjalt hageja Aleksei Norden kasuks 191,73 eurot (3000 EEK) varalise kahju hüvitamise katteks; välja mõista kostjalt hagejate menetluskulud antud asjas.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hagejad loobusid sõnaselgelt oma nõudest mõista kostjalt välja mittevaraline kahju ja kostja nõustus sellega. Pooled kinnitasid kohtule, et hagist loobumise õiguslikud tagajärjed on neile arusaadavad. Hageja N. Niženskaja seletas, et tema sõiduauto ei ole siiamaani remonditud, ta sõidab autoga, millel on katus katki. Hageja A. Norden seletas, et tema auto on remonditud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Hagejate hagist loobumise on protokollitud. Menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed seoses hagist osaliselt loobumisega on neile arusaadavad. Vastavalt TsMS §-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise mittevaralise kahju hüvitamise osas vastu ja lõpetab asjas menetluse antud nõude osas. TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi varalise kahju hüvitamise osas on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. 8(12)

Tsiviilasi nr 2-10-28792

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 27.02.2010 sõiduautod KIA Picanto, reg.nr XXX ja Opel Corsa, reg.nr XXX olid pargitud Narvas, Kiriku 6 asuva ja kostja omandis oleva hoone juures, mida tervikuna rendib AS ERAHARIDUSKESKUS, kes tegutseb selles hoones Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskusena ning et hoone katuselt kukkus lumi ja kahjustas autosid. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 tuleneb, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt VÕS § 1056 lg-st 1 kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 1059 ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Esmalt kontrollib kohus kas hagejatele oli tekitatud kahju ja kui, siis mis suuruses. Kohtule hagejate poolt esitatud fotodelt (tl 102) on näha, et A. Nordeni vastutavas kasutuses (tl 5) oleva sõiduauto (hall) katusel on lumi, esiklaas on kriimustatud ja kapotil on mõlk. Sõiduauto Opel Corsa, registreerimismärk XXX, omanikuks on AS Hansa Liising Eesti (tl 5). Kohus loeb üldtuntuks fakti, et liisingus olevatel sõiduautodel peab olema KASKO-kindlustus ja KASKOkindlustuse leping võib ette näha omavastutuse suuruse. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et A. Nordeni vastutavas kasutuses olev sõiduauto on remonditud. Oma poolt raha maksmise summas 3 000 krooni tõendas hageja A. Norden kohtule esitatud 12.03.2010 kaardimakse kviitungiga (tl 11). Toote nimetusse on pandud „omavastutus“. Kostja väide, et arvest ei saa kindlaks määrata et tegemist on remonditöödega, mis olid vajalikud sõiduki taastamiseks pärast lume kukkumist 27.02.2010, on paljasõnaline. Hageja esitas tõendi kahju olemasolu ja selle suuruse kohta, kostja ei esitanud kohtule ei seda ümberlükkavad tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks TsMS § 236 alusel. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja A. Norden kahjustatud isikuks vaatamata sellele, et ta ei ole sõiduki Opel Corsa omanikuks. Hagejal oli õigus kasutada sõidukit Opel Corsa vastutava kasutajana. Hageja on esitanud tõendid tema poolt raha maksmise kohta. Kui hageja kasutuses olevat vara kahju põhjustavat sündmust ei oleks esinenud, ei oleks hageja pidanud viidatud kulusid kandma. Viidatud kulud on kantud hageja ning mitte ühegi kolmanda isiku 9(12)

Tsiviilasi nr 2-10-28792

poolt. Seega oli hagejal olemas õiguslik alus pöörduda käesolevas asjas oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse. Hagejate poolt esitatud fotodelt (tl 103) on näha, et N. Niženskaja omandis (tl 4) oleva sõiduauto (oranž) katusel ja esiklaasil lebab lumi ja katusel on mõlk. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et N. Niženskajale kuuluv sõiduauto ei ole käesoleva ajani remonditud. Hageja N. Niženskaja esitas kohtule Carstudio OÜ 02.03.2010 sõiduki KIA Picanto, reg. nr XXX, 2005, remondi esialgse väärtuse akti (tl 28), mille kohaselt tööd on järgmised: kere- ja lukksepa tööd, demonteerimine, montaaž ja remont; katuse värvimine, sealhulgas ettevalmistustöö ja materjalid; väljavahetamist vajavad varuosad: katus, klaasi ehisliist ja kinnitusdetailid. Tööde ja materjalide maksumus koos käibemaksuga on 15 399 krooni. Kostja väide, et esitatud tõendist ei tulene, et eelkalkulatsioon on koostatud seoses remonditöödega, mis olid vajalikud sõiduki parandamiseks seoses lume kukkumisega 27.02.2010, on paljasõnaline. Hageja esitas tõendi kahju olemasolu ja selle eeldatava suuruse kohta, kostja ei esitanud kohtule ei seda ümberlükkavad tõendeid ega taotlust tõendite kogumiseks TsMS § 236 alusel. Asjaolu, et N. Niženskaja sõiduauto ei ole veel remonditud ehk ta ei kandnud veel remondikulutused, ei oma tähtsust. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Ülaltoodust lähtudes asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljenduv kahju, kui otsene varaline kahju on arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest. Kohus lähtus ka Riigikohtu 21.12.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05 punktis 12 ja Riigikohtu 24.09.2007 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07 punktis 13 väljendatud seisukohast. Elektroonilise Äriregistri andmete kohaselt tegi Carstudio OÜ (registrikood 10896813) hageja N. Niženskaja sõiduauto remondi maksumuse eelkalkulatsiooni ning põhitegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Äriühing oli asutatud 17.12.2002.a. Seega saab Carstudio OÜ-d pidada asjatundjaks, kellel on sõidukite remondi ja hoolduse osas eriteadmised ja kogemused. Järelikult on tegemist dokumentaalse tõendiga (TsMS § 229). Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Kui hageja N. Niženskaja sõiduautot ei oleks rikutud, ei tekiks tal vajadust selle remontimiseks. Seega leiab kohus, et hageja N. Niženskajale kahju tekitamine nõutud summas 15 399 krooni on põhjendatud.

10(12)

Tsiviilasi nr 2-10-28792

Kohus on seisukohal, et eelnimetatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et hagejate sõidukid said kahjustused Narvas, Kiriku 6 asuva hoonelt kukkunud lume tõttu. Kostja väidab, et kahju olemasolul peab ERAHARIDUSKESKUS AS, kes on hoone üürnik.

selle

hüvitama

mitte

kostja,

vaid

VÕS § 1059 sätestab kõrgendatud vastutuse ehitisealuse maa omanikule ehitisest lähtuva kahju põhjustamise eest. Kohtu hinnangul peab antud juhul kahju tekitamise eest vastutama just hoone omanik ehk kostja AS Viru Gerberei, kuna VÕS § 1059 sätestab, et jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus. Hoone üürimine ei ole asjaõigus. Asjaolu, et kostja sõlmis ERAHARIDUSKESKUSEGA AS üürilepingu (tl 106-110), ei vabasta kostjat vastutusest hagejate ees, kuna kostja ei saa vastusest vabaneda süü puudumise ettekäändel. Kuivõrd faktiliselt kukkus lumi katuselt hagejate kasutuses ja omandis olnud sõidukite peale, oli lumi katuselt jäänud koristamata. Samuti ei oma VÕS § 1059 kohaldamisel tähendust hageja väidetav hooletus sõiduki parkimisel, kuna VÕS § 1059 puhul välistaks kostja vastutuse vaid hageja tahtlik enesekahjustamine (RK TKo 20.06.2006.a nr 3-2-1-64-06), mida kostja ei ole käesolevas asjas väitnud ning mis antud asjas ka tõendamist leidnud ei ole. Kuna asjas on tõendatud, et lumi kukkus Narvas, Kiriku 6 asuva ehitise katuselt hagejate autode peale, mille tõttu said sõidukid vigastusi, on tõendatud kahju tekitav tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, samuti kahju tekitamise õigusvastasus, kuna hageja N. Niženskaja omandis olev sõiduauto ja hageja A. Nordeni valduses olev sõiduauto on rikutud. Eeltoodu alusel on kostja vastutav hagejatele tekkinud kahju eest. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2012.a kohtumäärusega, kuusjuures ringkonnakohus otsustas: 11(12)

Tsiviilasi nr 2-10-28792

Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 17. mai 2011 otsus osas, millega jäeti menetluskulud maakohtus täies ulatuses AS Viru Gerberei kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Natalja Niženskaja hagi osas menetluskulud 93,90% ulatuses AS Viru Gerberei kanda ja 6,10% ulatuses Natalja Niženskaja kanda ning Aleksei Nordeni hagi osas menetluskulud 75% ulatuses AS Viru Gerberei kanda ja 25% ulatuses Aleksei Nordeni kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Lõpetada menetlus Natalja Niženskaja ja Aleksei Nordeni hagis AS Viru Gerberei vastu mittevaralise kahju väljamõistmiseks seoses hagejate hagist loobumisega.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.