Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst.
59,
11211,
Tallinn,
elektronpost
[email protected]) Kostja Aktsiaselts EÄ(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige TL(elektronpost XXX) Menetluse liik
kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Aktsiaseltsilt EÄ HJ kasuks välja kahjuhüvitis 619,12 eurot, seisuga 06.05.2013 viivis 10,37 eurot ja viivis alates 07.05.2013 kuni põhinõude (619,12 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas) sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hageja menetluskulud jätta 77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 446,25 eurot. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuse peale võib edasi kaevata vaid TsMS §637 lg 21 sätestatud juhul Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.05.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.HJ (hageja) esitas 26.03.2013 maakohtule hagi Aktsiaseltsi EÄ (kostja) vastu kahju 787 euro, viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohtuotsuse põhjendused
2.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
3.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §
405.TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • 01.10.2012 kella 17:16 ajal toimus liiklusõnnetus Vana-Narva mnt 30/1 maja juures kostjale kuuluval teel. • Hagejale kuuluval autol Volvo, registrimärgiga XXX purunesid veega kaetud auku sõitmisel mõlemad parempoolsed rehvid, kahjustusid alumiiniumveljed ja esimene õõtshoob, mille parandamiseks kulus hagejal kokku 482,80 eurot. • Kahjustuse tõttu ei olnud sõiduk liikumisvõimeline ning see tuli sündmuskohalt ära transportida puksiiriga, mille eest oli hageja kohustatud tasuma 76,80 eurot. • Seoses kahju tekkimisega kandis hageja kohtu- ja õigusabikulusid 227,40 eurot.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Kostja ei vaidlusta tekkinud kahju suurust, samas on kostja esitanud alternatiivselt taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1
p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
6.Hageja on esitanud nõude kostja vastu, seoses sellega, et kostja ei ole täitnud teeseaduse (TeeS) § 25 lg-s 4 ja TeeS § 10 lg-s 1 aga liiklusseaduse (LS) §-st 6 tulenevaid nõudeid, millega seoses on hagejale tekkinud varaline kahju sõiduki parandamise, vedamise ja õigusabikulu näol. Hageja viitab mh majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusele nr 45 „Tee seisundinõuded“, millega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda autole tekkinud kahjustuste hüvitamist tulenevalt TeeS § 37 lg-st 6 ja võlaõiguseseaduse (VÕS) § 128 lg 3 alusel. Kostja ei nõustu hageja nõudega, leides et tee seisundinõuete määrus on sama määruse § 2 lgst 1 tulenevalt kohustuslik vaid avalikult kasutatavate teede omanikele, kuid vaidlusalune tee on eratee. Kohus nõustub kostja tähelepanekuga, et tee seisundinõuete määruse sätted on kohustuslikud vaid avalikult kasutatavate teede omanikele. Samas TeeS § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik mh kohustatud hüvitama liiklejale ka teeseaduse rikkumise tõttu tekitatud kahju olenemata sellest kas tegemist on avaliku teega või erateega.
7.Kohus nõustub hageja väitega, et kostja on rikkunud TeeS § 25 lg-s 4 ja TeeS § 10 lg-s 1 sätestatud tee ohutuse tagamise nõuet. Vaidlus puudub asjaolu üle, et kostjale kuuluval teel juhtus löökaugu läbisõidust tulenev õnnetus, mis omakorda viitab otseselt tee ohtlikkusele. Kostja ei ole esitanud tee ohutuse tagamise osas vastuväidet ega ole tõendanud, et ta oleks püüdnud temale kuuluva tee ohutust tagada. Kuna kostja ei sulgenud kahjustatud teed ega piiranud sellel liiklemist (tõendatud hagile lisatud fotodega, tl 56-58, 60), siis ei vabane kostja antud juhul ka TeeS § 37 lg 6 ja lg 2 koostoimes kahju hüvitamise kohustusest.
8.Kostja leiab, et tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele, sest hagejal ei olnud tulenevalt AÕS § 142 lg-st 2 ja AÕS § 156 lg-st 1 õigust viibida kostja erateel ilma kostja loata. Kohus leiab, et viited eeltoodud sätetele ei ole käesolevas asjas asjakohased. Hagile lisatud tõendite kohaselt (tl 56-60) ei piiranud ega takistanud kostja temale kuuluval teel liiklemist ega tähistanud teed eravaldusena. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei saanud hageja olla teadlik, et ta liikleb erateel. Seega arvestades eelnimetatud asjaoludega, oli hagejal õigus liigelda kostjale kuuluval teel. Kohus ei ole tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid.
9.Hageja palub välja mõista kostjalt kohtueelse õigusabi eest 227,40 eurot, mis on samuti vaadeldav hageja kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10, p 29). Kostja nimetatud kahju hüvitamisega ei nõustu, sest Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehel on kättesaadavad selged juhised, kuidas käituda teeaugu läbi tekkinud kahju korral. Hageja on kandnud kohtuväliseid õigusabikulusid 227,40 eurot (tl 20). Kostja on nendele kuludele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on eelnimetatud kulu mõistlik ja vajalik. Kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitanud tõendeid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Kohus on kostjale eeltoodud asjaolu selgitanud (tl 49).
10.Kohtu hinnangul on VÕS § 127 lg 1, 2 ja 4 tulenevalt õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hageja kulutused sõiduki remonditööde ja kahjustuste likvideerimiseks summas 482,80 eurot ning pukseerimiskulu 76,80 eurot (tl 8-9, 18-19).
11.Kostja taotleb kahju väljamõistmise korral kahju hüvitamist vähendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. Tuginedes eelkõige liiklusseaduse (LS) § 14 lg-le 2, ei nõustu hageja kahju hüvitamise vähendamisega tulenevalt hageja vastutusest kahju tekkimisel, sest hageja sõidukit juhtinud isik oli õigustatud eeldama, et teeomanik tagab tee ohutuse. Hageja on seisukohal, et Eesti kliimavööndis on sagedasest vihmast tekkinud veelombid tavapärased ning üldjuhul ei peitu veekihi all löökauke. Hageja leiab mh, et lombist ümberpõikamine ei taga LS § 6 ls-1 sätestatud sujuvat liiklemist ega ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega. Kohus nõustub, et hageja on õigustatud eeldama tee ohutust tulenevalt kostja kohustusest tagada see ohutus. Siiski tuleb tähelepanu pöörata sellele, et LS § 14 lg 2 nõuab mh ka liiklejalt hoolikust ja ettevaatlikust, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liikluse ohutuse tagamise kohustus on seega nii tee omanikul kui ka liiklejal. Asjaolusid hinnates, leiab kohus, et hageja ei ole olnud piisavalt hoolikas ega ettevaatlik vältimaks kahju tekkimist. Kohus nõustub hagejaga, et Eesti kliimavöötmele on omased sajud ja sellest tulenevad lombid, kuid ka löökauke ei saa Eesti tänavapildis pidada haruldaseks nähtuseks. Arvestades asjaolu, et õnnetus juhtus vähese liiklusega teel, ei saa hageja seisukohta liikluse sujuvuse osas pidada asjakohaseks. Kohus nõustub kostjaga, et võimaliku ohu tekkimine oli hagejale ettenähtav ning ta oleks saanud auto pidurdamisega või ümberpõikega kahju vältida või vähendada. Kohus hindab, et hagejale tekkis kahju 70 % ulatuses tee omaniku vastutusest ja 30 % autot juhtinud isiku tegevusest. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 139 alusel tuleb kahju hüvitamist vähendada 30 % ulatuses. Eeltoodu aga ei mõjuta kantud õigusabikulude suurust, sest kohtu hinnangul oleks hagejal tulnud kulu kanda sõltumata sellest, kas kahjuhüvitist vähendatakse või mitte.
12.Kohus asub seisukohale, et kostjal tuleb hagejale hüvitada tekkinud kahju järgmiselt: auto remondikulu 482,80-30%= 337,96 eurot, auto transportimise kulu 76,80-30%= 53,76 eurot, kohtueelne õigusabikulu 227,40 eurot, kokku 619,12 eurot.
13.Hageja nõuab kostjalt viivist alates kahju tekkimisest 01.10.2012. Kostja ei nõustu viivise arvestusega ja leiab, et nõue muutus sissenõutavaks alates 20.02.2013 seoses täiendava tähtaja andmisega nõude tasumiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja VÕS § 82 lg-st 3 ja lg-st 7 juhindudes tuleb viivist arvestada alates 20.02.2013. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kuni TsMS 15.04.2013 redaktsioonini 7 protsenti aastas ja alates 15.04.2013 8 protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuarit 2013 oli 0,75%. 20.02.2013 kuni 14.04.2013 on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 7,75% aastas 54 päeva eest 7,10 eurot. 15.04.2013 kuni 06.05.2013 on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 8,75% aastas 22 päeva eest 3,27 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada kohtuotsuse tegemise
ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 10,37 eurot.
14.Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jaotada tulenevalt TsMS § 163 lg 1. Kohus rahuldab hagi 77 % ulatuses, mistõttu tuleb hageja menetluskulud 77 % ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 23 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja nõuab kostjalt riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 835,20 euro väljamõistmist. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Arvestades asja mahtu ja keerukust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 tulenevalt 350 eurot ja TsMS § 163 lg 1 järgi riigilõivu 96,25 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.