Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Asjaolud ja menetluse käik AS SEB esitas 26.11.2012. a kohtule hagi Mxxxx Hxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 15.05.2007. a sõlmitud laenulepingust nr L070026039 tuleneva laenu põhiosa summas 17 843,42 eurot, intressi summas 2667,14 eurot, leppetrahvi summas 799 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 4750,14 eurot, kokku 26 059,70 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise protsendina põhinõudest alates 23.11.2012. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente tema teadaoleval elukoha aadressil kätte toimetada. Kohus toimetas hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 13.02.2013. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 16.03.2013. a. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2 (4)

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse põhjal sõlmisid pooled 15.05.2007. a laenulepingu nr L070026039, mille alusel andis hageja kostjale laenu 320 000 krooni intressiga, määras Panga Eesti krooni laenude baasintress+4% aastas, ja tähtajaga 10.05.2027. a. Kostja rikkus laenulepingut ning ei tasunud laenu tagasimakseid ja intressi nõuetekohaselt. Seoses kostjapoolse rikkumisega ütles hageja laenulepingu üles alates 27.11.2009. a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 2- lause järgi loeti kuni 15.04.2013. a intressimääraks sama seaduse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivist seadusega ettenähtud määras ja arvutanud viivise suuruseks 22.11.2012. a seisuga 4750,14 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina ka pärast seda perioodi kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 23.11.2012-03.04.2013. a viiviste suuruseks 578,02 eurot (põhivõlg 17 843,42 eurot x 0,02 % x 162 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab Mxxxx Hxxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja 26 637,72 eurot, millest moodustab 17 843,42 eurot laenu põhiosa, 2667,14 eurot intress, 799 eurot leppetrahv ja 5328,16 eurot 03.05.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus Mxxxx Hxxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 04.05.2013. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

3 (4)

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hagimaterjalide põhjal on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 850 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.