Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja OÜ Rae Kodu sõlmisid 21.03.2007 laenulepingu nr 2007005747 summas 10 000 000 krooni, intressiga panga Eesti krooni laenude baasintress + 1,4% aastas, tagastamise tähtajaga 21.03.2008, intressi tasumine iga kuu 21. kuupäeval. Laenusaaja nõuetekohaselt kohustust ei täitnud. 18.03.2011 seisuga on laenulepingust nr 2007005747 tulenev võlgnevus kokku 604 208,96 eurot. Hageja ja OÜ Bluecom (pankrotis, endine ärinimi OÜ Salu Elamud) sõlmisid 23.02.2006 laenulepingu nr 2006004827 summas 3 000 000 krooni, intressiga panga Eesti krooni laenude baasintress + 2,4% aastas, tagastamise tähtajaga 23.02.2007, intressi tasumine iga kuu 21. kuupäeval. 02.06.2006, 08.09.2006, 08.06.2007, 31.08.2007, 27.08.2007, 30.09.2007, 28.09.2007 sõlmisid lepingupooled lepingu täiendavad lisad, mille järgi suurendasid laenu 12 925 000 kroonini, intressimääraks oli panga Eesti krooni laenude baasintress + 3,1% aastas, tagastamise tähtajaga 01.02.2008, samuti muudeti maksegraafikut. Laenusaaja nõuetekohaselt kohustust ei täitnud. 10.02.2009 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ Bluecom pankroti. 17.06.2011 seisuga on laenulepingust nr 2006004827 tulenev võlgnevus kokku 370 580,32 eurot. 21.03.2007 sõlmisid hageja ja S. S käenduslepingu, mille kohaselt tagas käendaja solidaarselt OÜ-ga Rae Kodu laenulepingust nr 2007005747 tulenevaid nõudeid kuni 1 000 000 krooni ulatuses. 08.06.2007 sõlmisid hageja ja S. S lepingu lisa 1, mille kohaselt tagas käendaja solidaarselt OÜ-ga Bluecom laenulepingust nr 2006004827 tulenevaid nõudeid. 21.03.2007 sõlmisid hageja ja R. K käenduslepingu, mille kohaselt tagas käendaja solidaarselt OÜga Rae Kodu laenulepingust nr 2007005747 tulenevaid nõudeid kuni 1 000 000 krooni ulatuses. 08.06.2007 sõlmisid hageja ja R. K lepingu lisa 1, mille kohaselt tagas käendaja solidaarselt OÜ-ga Bluecom laenulepingust nr 2006004827 tulenevaid nõudeid. Kostjad ei ole olenemata meeldetuletustest ja läbirääkimistest R. K võlgnevust tasunud. Nõuded ei ole aegunud, kuna kuni OÜ Bluecom pankroti väljakuulutamiseni olid nõuded tagatud pandiga (hüpoteek XXX tn XX/X ja XXX tn XX/X, XXX tn XX/X, XXX tn X XXX asuvatel kinnistustel), mistõttu oli sellel ajal aegumine peatunud ning aegumine algas 10.02.2009. Hageja palus S. S välja mõista võla 63 911,64 eurot ja R. K 63 911,64 eurot ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad esitatud nõudeid ei tunnistanud. Lepingust nr 2006004827 tulenev nõue on aegunud, kuna muutus sissenõutavaks 01.02.2008 ja hagi on esitatud 18.03.2011. Seega on aegunud ka nõue kostjate kui käendajate vastu. Aegumine ei ole peatunud ka pooltevaheliste läbirääkimiste tõttu, kuna need ei ole alanud. Hageja ja R. K on plaaninud läbirääkimisi pidada, kuid toimunud neid ei ole. Samuti leidsid kostjad, et esitatud nõuded on täidetud, kuna H. R kui üks solidaarkäendajatest tasus 1 000 000 krooni. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vaidlus puudus selle üle, et hageja sõlmis nelja isikuga, sh mõlema kostjaga käenduslepingu, mille järgi käendaja käendas põhivõlgnike laenulepingust tulenevaid kohustusi kuni 1 000 000 krooni ulatuses. Võlausaldaja võib VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuste täitmist nii kõigilt korraga kui ka igaühelt eraldi. Seega on tal võimalik ka hagi esitada nii solidaarvõlgnike vastu 2(6)

ühiselt kui ka igaühe või mõne vastu neist eraldi. Kui ühiselt (nt samas lepingudokumendis) käendatakse sama kohustust ja sama piirsummaga, ilma et oleks nt ajaliselt piiritletud kohustuse erinevaid osasid, tuleb eeldada, et sooviti käendada solidaarselt. Seega tuleb eeldada sama kohustuse käendamisel käendajate solidaarvastutust. Samas ei välista VÕS § 150 käendajate kokkulepet võlausaldajaga, et igaüks neist käendab põhivõlgniku kohustust mingis osas ja nad vastutavad seega igaüks käendatud kohustuse osa eest osavõlgnikena VÕS § 63 lg 1 mõttes. Nimetatud tõlgendus eeldab aga konkreetset üheselt mõistetavat alust nt käenduslepingu tekst, lepingute sõlmimise asjaolud ning käendatava kohustuse ulatus. Laenulepingu nr 2007005747 p-dest 7.1.2.-7.1.5, laenulepingu nr 2006004827 lisakokkuleppe nr 3 p-st 2 nähtub, et neli käendajat, sh kostjad, vastutavad lepingute täitmise eest käendajatena samadel tingimustel. Samas nimetatust ei nähtu selgesõnaliselt, et käendajad vastutavad osavõlgnikena. Ka käenduslepingustest ei nähtu käendajate osavastutus. Seega olukorras, kus selgesõnaliselt ei ole kohustuse osade käendamine käenduslepingutes välja toodud, tuleb lähtuda üldreeglist ning lugeda esitatud lepingud sõlmituks solidaarvastutusel VÕS § 150 mõttes. Kuna H. R on käenduslepingust tuleneva kohustuse hageja ees täitnud, on käendajad, sh kostjad, kohustuse hageja ees täitnud. Seetõttu puudub vajadus anda hinnang kostjate esitatud nõude osalise aegumise vastuväitele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS §- 150 ja hindas tõendeid ja tuvastas asjaolusid ebaõigesti. Asjaolud, millele hageja tugines, on jäetud maakohtu poolt tähelepanuta. Hageja sõlmis iga käendajaga eraldi käenduslepingu, mille kohaselt oli iga käendaja vastutuse maksimumsummaks 1 000 000 krooni. Kui pooled oleksid soovinud saavutada olukorda, kus kõik käendajad vastutaksid hageja ees solidaarselt kokku 1 000 000 krooni ulatuses, puudunuks vajadus iga käendajaga eraldi käenduslepingu sõlmimiseks ning puudunuks vajadus märkida laenulepingutes eraldi iga käendaja kohta antud käendus summas 1 000 000 krooni. Iga käendajaga sõlmitud käenduslepingu p. 4.4 sätestab, et käendaja vastutab hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu. Seega ei tulene käenduslepingutest, et iga käendaja vastutaks solidaarselt teiste käendajatega. Hageja oli laenulepingute alusel andnud OÜ-le Rae Kodu ja OÜ Bluecom laene kokku summas ligi 23 000 000 krooni, kusjuures OÜ-le Rae Kodu väljastatud laenust summas 10 000 000 krooni kasutati vaid 3 500 000 krooni kinnistu ostuks, mis seati ka laenu tagatiseks. On ilmne, et sellises olukorras ei oleks hageja nõustunud laene nimetatud tingimustel väljastama, kui käendajad oleksid andnud täiendava tagatisena hagejale üksnes 1 000 000 krooni suuruse käenduse kokku. Käendustega tagati kahte erinevat kohustust - nii OÜ-ga Rae Kodu sõlmitud laenulepingut, kui ka OÜ-ga Bluecom sõlmitud laenulepingut. OÜ-ga Bluecom sõlmitud laenulepingut ühegi käendaja poolt seni täidetud ei ole, seega on vähemalt see käendatav kohustus seni täitmata. Kostjad paluvad apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

3(6)

I Poolte vahel ei olnud vaidlust järgmistes asjaoludes: - Kostjad tagasid käendajatena hageja ja OÜ Rae Kodu vahel 21.03.2007 sõlmitud laenulepingust ning hageja ja OÜ Bluecom (end OÜ Salu Elamud) vahel 23.02.2006 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. - Hageja andis OÜ-le Rae Kodu laenu 10 000 000 kr ja OÜ-le Bluecom 12 925 000 kr. - OÜ Rae Kodu ja OÜ Bluecom oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. - Käenduslepingu eelnimetatud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks on sõlminud ka H.Randmaa, kes on oma lepingulised kohustused täitnud. - OÜ Bluecom pankrot kuulutati välja 10.02.2009. - Põhivõlgnike varale oli seatud pandiõigus hageja kasuks. Hageja tugines menetluses peamiselt järgmistele asjaoludele: - Hageja sõlmis iga käendajaga eraldi käenduslepingu, mille kohaselt oli iga käendaja vastutuse maksimumsunnaks 1 milj kr. Laenulepingutes on laenu tagatisena märgitud eraldi iga käendaja poolt antav tagatis summas 1 milj kr. - Iga käendajaga sõlmitud käenduslepingu p 4.4. sätestab, et käendaja vastutab hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu. - Laenusaajatele anti laenu ligi 23 milj kr, kusjuures OÜ-le Rae Kodu 3,5 milj kr kinnistu ostuks, mis seati ka laenu tagatiseks. Ka OÜ Bluecom laenud olid tagatud hüpoteekidega. - Nõude aegumine hakkas seoses OÜ Bluecom laenulepingute tagatiseks seatud pandiõigustega kulgema alates 10.02.2009, mil kuulutati välja viimase pankrot. - Hageja on pidanud R.K läbirääkimisi käenduslepingute täitmise osas, andnud käendajatele täiendavaid tähtaegu, mistõttu ei saa aega alates 16.06.2009 arvestada aegumistähtaja hulka. -Aegumine katkes seoses põhivõlgniku OÜ Bluecom suhtes täitemenetluse algatamisega hüpoteegilepingust tuleneva täitmiseks. Kostja esitas järgmised vastuväited: - Hageja nõue laenulepingust nr 2006004827 on aegunud. Nõue muutus sissenõutavaks 01.02.2008 ja aegus 02.02.2011. - Põhinõude aegumise peatumine OÜ Bluecom (pankrotis) pankrotimenetluses või katkemine seoses täitemenetlusega ei mõjuta aegumistähtaja kulgemist käendajate suhtes. - Kaaskäendaja H.R on hageja nõude täitnud. - Haginõue ei ole selge ja tõendatud. - Hagejal ei olnud käendajatega kokkulepet nõude peatumiseks OÜ Bluecom pankroti väljakuulutamiseni. - Hageja ei pidanud läbirääkimisi R.K. II Kuna võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu, aeguvad nõuded põhivõlgniku ja käendaja vastu üldjuhul samal ajal. Hageja tugines asjaolule, et põhivõlgniku suhtes peatus aegumine alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni pankroti väljakuulutamiseni seoses asjaoluga, et hageja nõue põhivõlgniku OÜ Bluecom vastu oli pandiga tagatud (VÕS § 149 lg 5 ja TsÜS § 162). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda VÕS § 149 lg 5 tõlgendamine koostoimes TsÜS § 162 sellise järelduseni jõuda. Arusaamatuks jääb hageja käsitlusest, millal nõude peatumine sellisel juhul algab. Peatumine ei saa alata nõude sissenõutavaks muutumisega ja lõppeda pankroti väljakuulutamisega, kui käendaja

4(6)

sissenõudjale VÕS § 149 lg-s 5 sätestatud tahteavaldust ei tee. TsÜS § 162 eeldab kokkulepet õigustatud ja kohustatud isikute vahel, sellist kokkulepet asjas tuvastatud ei ole. Hageja on ise tuginenud käenduslepingute p-s 4.7 sätestatule, mille kohaselt oli pangal õigus juhul, kui panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud panga nõudest põhivõlgniku vastu, esitada nõue käendajate vastu, sh esitada hagi kohtusse ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvel. Hageja esitatud väited OÜ Bluecom tagatiste väärtuse kohta hageja nõuet ületavas ulatuses (vt I kd, tl 192) on vastuolus asjas esitatud laenulepingust tuleneva nõudega. Hageja, võttes aluseks või usaldades põhivõlgniku väiteid vara väärtuse kohta, ei saa seetõttu tugineda vaidluses sellele, milliseid võimalikke vastuväiteid oleks käendajad esitanud. Samuti ei ole võimalik hageja poolt esitatud kirjavahetusest kostja R.K (I kd, tl 156-160, tl 195) ja väljatrükkidest külastuste raamatust (I kd, tl 196-198) teha järeldust, et pooled pidasid läbirääkimisi TsÜS § 167 lg 1 mõttes. E-kirjades ei ole peetud läbirääkimisi nõude ega asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda. Kirjades ootab üks pool konstruktiivseid lahendusi või ettepanekuid, kumbki pool neid ei esita, mingi konkreetse käendaja kohustustega seotud asjaolu üle ei arutleta. Pigem tunneb käendaja muret maksehäire infos kajastuva üle, lubab esitada lõpliku pakkumise, kuid selle tegemist ei nähtu. Hageja tunnistajana R.K ülekuulamist ei taotlenud, tunnistaja taotlus on esitatud tingimuslikult, mistõttu R.K ja R.K kohtumiste sisu kohta andmed puuduvad. Hageja on tuginenud asjaolule, et laenu tagastamise tähtpäevaks põhivõlgnik OÜ-le Bluecom oli 01.02.2008. Hageja ei ole esile toonud, milliseid täiendavaid tähtaegu ta kostjatele andis nõude täitmiseks (hageja vastavasisulised väited I kd, tl 96). Seetõttu ei ole need kontrollitavad ja ei ole võimalik väita, et nõude aegumine käendajate vastu peatus TsÜS § 167 lg 2 alusel. Lisaks tugines hageja 08.10.2012 täiendavas seisukohas asjaolule, et esitas 31.10.2008 avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks OÜ Bluecom suhtes, paludes pöörata sissenõude võlgnikule kuuluvatele ja OÜ-ga Bluecom sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks hageja kasuks hüpoteegiga koormatud kahele kinnistule. Hageja tugineb aegumise katkemisele ja viitab Riigikohtu lahendis 3-1-2-153-10 p-s 13 antud tõlgendusele, mille kohaselt hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. Avaldusega täitemenetluse alustamiseks on tõendatud, et hageja esitas 31.10.2008 avalduse täitemenetluse algatamiseks (II kd, tl 13-14). Ringkonnakohtu hinnangul leiab hageja põhjendatult, et hageja nõude aegumine OÜ Bluecom vastu katkes alates 31.10.2008 ja algas uuesti nimetatud kuupäevast. Seega ei ole põhjendatud kostjate väited, et hageja nõuded kostjate vastu OÜ-ga Bluecom sõlmitud laenulepingu alusel aegusid 02.02.2011. Nimetatud nõuded oleksid aegunud 31.10.2011 (TsÜS § 146 lg 1 ja § 159 lg 1). Kuivõrd hagi esitati 18.03.2011, ei ole hageja nõue kostjate vastu aegunud. Kostjad ei ole väitnud, et hageja nõue käendajate vastu OÜ-ga Rae Kodu oleks aegunud. Seetõttu ei analüüsi kohus hageja väiteid aegumise kohaldamise osas nimetatud äriühinguga sõlmitud laenulepingust tulenevalt. III Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja ja OÜ Rae Kodu vahel sõlmiti laenuleping 21.03.2007 summas 10 milj kr, intressiga panga Eesti krooni laenude baasintress + 1,4 % aastas, tagastamise tähtajaga 21.03.2008 (I kd, tl 7-14). Intressid tuli tasuda 21.kuupäevaks ja vastavalt laenulepingu ple 12.5 oli pangal laenu tagasimaksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist intressimäära

5(6)

kahekordses ulatuses tasumata summalt päevas. Raha väljamaksmine põhivõlgnikule on tõendatud maksekorraldustega (I kd, tl 99-103). Laenumaksete aruannetega, (I kd, tl 15) ja viivisearvestusega (I kd, tl 16) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hagi esitamise seisuga võlgnes OÜ Rae Kodu hagejale põhivõlgnevusena 358 584.40 eurot, intresse 3 673.14 eurot ja viivist 241 951.42 eurot. Hageja ja OÜ Bluecom vahel sõlmiti laenuleping nr 2006004827 23.02.2006 summas 3 milj kr, intressiga panga Eesti krooni laenude baasintress + 2,4 % aastas, tagastamise tähtajaga 23.02.2007. Laenulepingut muudeti laenulepingu summaja tähtpäevade osas ning intressi suuruse osas (I kd, tl 17-30). Laenumaksete aruannetega (I kd, tl 32-33), viivisearvestusega (I kd, tl 34) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hagi esitamise seisuga võlgnes OÜ Bluecom hagejale põhivõlgnevusena 254 136.25 eurot, intresse 1 677.20 eurot ja viivist 139 766.87 eurot. Kostjad ei ole selgitanud, mis osas jääb hageja nõue neile ebaselgeks või mis osas nad selle vaidlustavad, mistõttu nende vastuväited ei ole kontrollitavad. IV Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus valesti materiaalõigust, kui leidis, et kostjad vastutavad solidaarvõlgnikena. Maakohtu otsus on selles osas piisavalt põhjendamata, samuti ei ole maakohus hinnanud hageja 01.08.2011 hagiavalduse täienduses esitatud väiteid, mis seonduvad kaaskäendaja poolt täidetud nõudega (I kd, tl 93). Kuna poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel ei olnud võimalik kindlaks teha, tuli lähtuda sarnase mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Riigikohus on maakohtu poolt viidatud lahendis (3-21-136-12, p 17) märkinud, et erinevateks tõlgendusteks saavad aluse anda esmajoones käenduslepingu tekst, lepingute sõlmimise asjaolud ning käendatava kohustuse ulatus. Hageja poolt esile toodud asjaoludest, so käenduslepingute eraldi sõlmimine iga kostjaga, käenduslepingute p-st 4.4 tulenev täitmise ulatus (so põhivõlgniku põhi- ja kõrvalkohustused), põhivõlgnike kohustuste ulatus 23 milj kr ning tagatiste ebapiisav suurus võimaldab väita, et kostjad vastutavad igaüks käenduse maksimumsumma 1 milj kr ulatuses. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev mõistlik isik ei oleks andnud 23 milj kr suurust ja hüpoteekidega täielikult tagamata laenu kostjate poolt väidetud tingimustel. Kuivõrd maakohus leidis põhjendamatult, et kostjad vastutavad 1 milj kr ulatuses solidaarselt, on ekslik ka kohtu järeldus kaaskäendaja poolt kostjate kohustuse täitmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtuotsus kuulub muutmisele ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 4 alusel jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kaaskostjate kanda võrdsetes osades. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.