hageja pankrotihaldur Katrin Prükk, kostjad XXX ja XXX, kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu
RESOLUTSIOON
Jätta XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk’i hagi XXX ja XXX vastu solidaarselt 70 531,21 euro nõudes rahuldamata.
2-12-10400 Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja kanda.
2.Mõista hagejalt välja riigituludesse riigilõiv 5432,49 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates. Tähtaegselt tasumata jätmise korral saadetakse nõue sundtäitmisele. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (29.04.2013). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk (hageja) esitas 12.03.2012 maakohtule hagi XXX(kostja I) ja XXX(kostja II, koos nimetatud kostjad) vastu solidaarselt 80 600,28 euro nõudes. 18.01.2013 hageja täpsustas ja vähendas nõuet ning nõue solidaarselt kostjate vastu on 70 531,21 eurot (1 103 573,57 krooni). Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Kohtu põhjendused
2.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.Vaidlustamata asjaolude kohaselt:
2-12-10400 • 07.11.2007 esitas XXXOÜ (pankrotis, edaspidi äriühing) maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks (I kd tl 17-23); • Alates 10.08.2004 on äriühingu juhatuse liikmeteks kostjad (I kd tl 43-48); • 22.11.2007 nimetati äriühingule ajutine pankrotihaldur (I kd tl 24-25); • 11.01.2008 kuulutas kohus välja äriühingu pankroti (I kd tl 26-30);
4.Äriühingu pankrotihaldur on esitanud hagi juhatuse liikmete vastu asjaoludel, et: 1) äriühingu juhatus on alates 15.03.2007 teinud ülemääraseid kulutusi, mis ei vastanud äriühingu vajadustele ega majanduslikele võimalustele (autokulu, sh liisingu- ja kindlustusmaksed, kütus ja remont, mobiiltelefoni kulu, I kd tl 49-152) ning, 2) äriühing võttis maksejõuetuse ilmnemise ajal tellijatelt suures ulatuses ettemaksu, olles teadlik, et äriühing ei suuda kohustusi tellijate ees täita, ning tegi ettemaksetest väljamakseid erinevate kulutuste katteks (I kd tl 153-221). Hageja leiab, et äriühingu püsiv maksejõuetus ilmnes pikka aega enne pankrotiavalduse esitamist, so 2006 aasta lõpus. Kohus lähtub vaidluse lahendamisel poolte esitatud asjaoludest (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1).
5.Hageja tugineb üldisele juhatuse liikme seadusest tuleneva hoolsuskohustuse rikkumisele (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1, 2) ning ettemaksu vastuvõtmise ja väljamaksmise osas on üheks nõude aluseks maksejõuetuse ilmnemine (ÄS § 180 lg 51). ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama sätte lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (ÄS § 187 lg 4). Juhatuse liikme seadusest tulenevad kohustused ja vastutused on lisaks ÄS sätestatud ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35-37. TsÜS § 35 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 36 järgi kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 37 lg 1 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab pankrotihaldur tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et äriühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuli hagejal tõendada, et kostjad ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt ning põhjustasid sellega hagejale kahju. Kohus on selgitanud menetlusosalistele asjaolusid õiguslikust ja faktilisest küljest (II kd tl 45-46, 230). Kohus on teinud hagejale ettepanku nõude täpsustamiseks (II kd tl 237). Hageja arvates rikkusid kostjad äriühingu juhatuse
2-12-10400 liikmetena oma kohustusi sellega, et juhatuse liikmed on teinud põhjendamatuid kulutusi, mis ei vastanud äriühingu vajadustele ega majanduslikule olukorrale.
7.Esialgselt leidis hageja, et kõik auto- ja mobiiltelefonikulud on põhjendamatud kulud, mille tegemisel on kostjad tekitanud äriühingule kahju. Hilisemas menetluses on hageja nõuet vähendanud ja lõplikuks kahjuhüvitamise nõudeks on 1 103 573,57 krooni (III kd tl 32-34). Esmalt analüüsib kohus auto- ja mobiiltelefonikulusid alates 15.03.2007. Hageja ei tugine 15.03.2007-02.08.2007 kulutuste osas maksejõuetuse ilmnemisele (III kd tl 4). Hageja leiab, et auto- ja mobiiltelefonikulu kogusummas 164 299,33 krooni on põhjendamatud kulud. Seega on selle nõude aluseks kostjatepoolne ÄS § 187 lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumine.
8.Hageja hinnangul on liisingu-, kindlustuse- ja remondikuludest põhjendatud 50%, mobiiltelefonikulust on põhjendatud XXX(kes oli äriühingu objektijuht) mobiiltelefoni ja mobiiltelefoni nr XXX kulu ning 50% juhatuse liikmete kuludest. Hageja põhjenduste kohaselt ei olnud kostjatel sõite rohkem kui 20-40% töötajate sõitudest. Eeltoodu alusel on hageja teinud põhjendatud kulude osas arvestused (III kd tl 6-8).
9.Kostjad vaidlevad vastu ja leiavad, et nad on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu kasutuses oli neli autot ja neli mobiiltelefoni numbrit. Kõik tehtud maksed olid seotud äriühingu majandustegevusega ja seega vajalikud ning põhjendatud. Äriühingu majandustegevuseks oli kinnisvaraarendus, mistõttu oli töötajatele sõiduauto ja mobiiltelefoni olemasolu hädavajalik, sest objektid olid üle Eesti. Hageja esitatust ei selgu, kuidas on leitud hageja arvates põhjendatud ja põhjendamatu kulu suhe: miks ei ole autoremondikulu põhjendatud ning miks peetakse juhatuse liikmetel ainult pool telefonikuludest põhjendatuks. Puudub mõistlik seos töötajate kütuselimiidi ja juhatuse liikmete vajaliku kütuse kasutamise hulga vahel. Äriühingu igapäevases majandustegevuses oli autode ja mobiiltelefonide kasutamine vajalik, kuna oli vajalik igapäevane objektidel töö jälgimine.
10.Puudub vaidlus, et äriühingul oli neli sõiduautot: Subaru Legacy reg nr XXX, Toyota RAV 4 reg nr XXX, Saab 9-5 reg nr XXX ja Jaguar X-Type reg nr XXX. Kohtul tuleb tuvastada, kas nimetatud sõiduautode valdamisel ja kulude kandmisel on kostjad rikkunud seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Kostjad väidavad, et kõik sõiduautod olid vajalikud äriühingu igapäevases majandustegevuses, samuti nende osas kulutuste kandmine. Asjaolu, et äriühingu töötajad kasutasid äriühingu sõiduautosid, on tõendatud tunnistajate XXX ja XXX ütlustega. Äriühingul toimus majandustegevus ning töös oli mitmeid ehitusprojekte. Samuti kasutati äriühingu mobiiltelefone (II kd tl 231, 232-233).
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kantud kulutused (autokulud summas 138 019,12 krooni ja telefonikulu 26 280,21 krooni) olid ebavajalikud ja majanduslikult põhjendamatud. Hageja pidi tõendama, et äriühingule on tekitatud kahju sellest, et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustusi ja need rikkumised põhjustasid hagiavalduses nimetatud kahju. Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormus VÕS § 103 lg 1 järgi (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-41-05, p 22; 32-1-91-11).
2-12-10400 Kohtu hinnangul on tõendamata kohustuse rikkumine, ehk et kulutuste tegemine on olnud põhjendamatu. Kuna vaidlusalusel perioodil oli äriühingul majandustegevus, siis juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kõiki sellel perioodil tehtud kulutusi ei saa lugeda põhjendamatuteks kulutusteks (II kd tl 237). Pärast kohtu selgitusi esitas hageja kulutuste osas tabelid (III kd tl 7-8). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud tabeli koostamise aluseks olevaid asjaolusid. Põhjendamatute kulutuste aluseks olevaid asjaolusid ei tõenda tunnistajate ütlused. Tunnistajate XXXja XXXütlustest nähtub, et nad kasutasid äriühingu autosid, kütust ja mobiiltelefone. Tunnistaja XXX, kes oli äriühingus objektijuht 2005-2007.a, ütluste järgi kasutas ta tööandja sõiduautot igapäevaselt, nii Subarut, Saabi kui ka teisi äriühingu autosid. Samuti oli tal mobiiltelefon nr XXX, mille arveid tasus äriühing. Töös olid tema ajal objektid Kakumäel, Keila-Joa kandis, Viimsis, Maardus (II kd tl 231). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötas ta äriühingus projektijuhina ja tööandja poolt oli sõiduauto, kasutada sai erinevaid sõiduautosid. Samuti oli tööandja poolt mobiiltelefon nr XXX, mille arveid tasus äriühing. Objektidel käisid juhatuse liikmed tihti (II kd tl 232-233). Tunnistaja XXX, kes teostas äriühingu ehitusobjektidel omanikujärelevalvet, ütluste järgi oli 2007.a objekte töös Kakumäel, Vääna-Jõesuus, Viimsis, Muugal, Jüri lähedal. Juhatuse liikmed käisid objektidel vastavalt vajadusele, nädalas vähemalt kaks korda (II kd tl 234).
12.Hageja on nõude arvutamisel kasutanud metoodikat: sõiduautode liisingu-, kindlustuse- ja remondikulust tuleb lugeda põhjendatuks 50%, telefonikulust tuleb lugeda põhjendatuks XXX ja nr XXX kulu ning 50% juhatuse telefonikulust; autokütuse kulu puhul on arvutatud välja vastava kuu põhjendatud kulu proportsiooni kogukulusse ja lähtutud samast proportsioonist ka konkreetse arve osas (III kd tl 33). Kohtu hinnangul on tegemist tõendamata ja hageja subjektiivse hinnanguga, arvestamata samal ajal reaalselt äriühingu majandustegevuses toimuvat. Seega leiab kohus, et hageja nõue summas (autokulu 138 019,12 krooni + 26 280,21 krooni) 164 299,33 krooni tuleb jätta rahuldamata.
13.Hageja teine osa nõudest tugineb sellele, et äriühing sõlmis maksejõuetuse olukorras töövõtulepingud XXX ja XXX (I kd tl 153-165, 199-209). Seega heidab hageja kostjatele ette seda, et äriühingule võeti kohustusi olukorras, kus oli teada, et äriühing ei suuda kohustusi täita. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Eeltoodud lepingute alusel laekus äriühingule ettemaksuna (03.08.2007 400 000 krooni ja 22.08.2007 661 800 krooni, I kd tl 166, 210) 1 061 800 krooni. Puudub vaidlus, et nimetatud summa eest tasuti äriühingu erinevaid kohustusi (hagiavalduse p 1.6.1 ja 1.6.2). Enne Mehis Täpp’ilt ettemaksu saamist oli äriühingu arvelduskonto miinuses 196 333,55 krooni ulatuses ning ettemaksu saamisel maksti välja erinevate kohustuste täitmiseks 370 585,04 krooni (I kd tl 167-168). Enne XXXettemaksu saamist oli äriühingu arvelduskonto miinuses 200 000
2-12-10400 krooni ulatuses ning ettemaksu saamisel maksti välja erinevate kohustuste täitmiseks 656 535, 48 krooni (I kd tl 211-213).
14.Hageja leiab, et nii ettemaksu vastuvõtmisel kui ka töövõtulepingu alusel makstud ettemaksu eest teiste kohustuste täitmisel on kostjad rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud äriühingule kahju. Hagiavalduses on kahjuna käsitletud väljamakseid äriühingu erinevate kohustuste täitmiseks (sh teiste objektidega seotud ehitusarved), mille tegemine maksejõuetuse olukorras ei olnud hageja arvates kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (I kd tl 167-198, 211-221). Nõude ühe eeldusena tuleb tuvastada, kas maksed tehti pärast maksejõuetuse ilmnemist. Maksete tegemine vaadeldavas olukorras pidi olema vastuolus korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 180 lg 51). Kui hageja leidis, et tehtud maksed kahjustasid äriühingu teiste võlausaldajate huve, siis tulnuks hagejal esitada nõue maksete saajate vastu pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras (PankrS § 113 lg 1). Kui kahju tekkis võlausaldajatele, siis saavad võlausaldajad oma nõude maksma panna ÄS § 187 lg 4 sätestatud korras. Mehis Täpp on esitanud äriühingu pankrotimenetluses ka nõudeavalduse (II kd tl 42-44). Kohus andis hagejale võimaluse täiendavalt nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada (protokoll, II kd tl 236-237).
15.Tegemaks kindlaks, kas äriühingul ilmnes 03.08.2007 maksejõuetus, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Kuigi hageja leiab, et maksejõuetus ilmnes juba 2006.a lõpus, siis maksejõuetusele, kui nõude ühele alusele, tugineb hageja maksete tegemisel alates 2007.a augustist. Kostjad on teinud äriühingu raamatupidamisdokumentide põhjal kokkuvõtte, millest tulenevalt oli äriühingul veel oktoobris 2007.a majandustegevus (II kd tl 117-120). Kostjad lükkavad ümber maksejõuetuse väite sellega, et on välja toonud äriühingu saldod erinevate kuude lõikes. 2006.a majandusaasta aruandes ei ole osakapital alla seaduses sätestatud määra (II kd tl 122-135). Hageja väidab, et 2006.a majandusaasta aruanne ei kajasta äriühingu vara õigesti. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal oma väidet tõendada. Ainuüksi väide, et majandusaasta aruandes märgitud põhivara on väärtusetu või selle väärtus on raamatupidamises ebaõigesti kajastatud, ei ole piisav (II kd tl 182-183). Hageja saab selliseid andmeid esitada, kuna haldurile on üle antud olemasolev äriühingu raamatupidamisdokumentatsioon. Põhjendatud on kostjate väide, et vara bilansilist väärtust tuleks hinnata ajal, mil vara bilansis kajastati, mitte käesoleva aja seisuga (II kd tl 190). Kohtu hinnangul ei ole äriühingu maksejõuetuse ilmnemine 2007.a augustis tõendamist leidnud.
16.Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui maksejõuetus ilmnes 2007.a augusti alguses, siis äriühingule ei teki kahju üksnes ettemaksete vastuvõtmisega. Töövõtulepingute sõlmimisel on tavapärane tellija poolt ettemaksu tasumine, mistõttu ei saa selles osas kõne alla tulla kostjatepoolset hoolsuskohustuse rikkumist. Äriühingul toimus majandustegevus ning uute lepingute sõlmimisega tagati majandustegevuse jätkumine. Kostjad on esitanud tõendid, et äriühingu majandustegevuse jätkamiseks peeti 2007.a hilissuvel läbirääkimisi uute lepingute sõlmimiseks (II kd tl 60-79, tunnistaja XXXütlused, II kd tl 233).
2-12-10400
17.Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et ettemaksete eest äriühingu teiste kohustuste täitmist ei saa koheselt lugeda juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks. Kostjad väidavad, et arvete tasumine oli vajalik. Esitatud asjaoludel ei olnud kohtu hinnangul väljamaksete tegemine vastuolus äriühingu huvidega, sest tasuti sissenõutavaks muutunud äriühingu kohustusi – ehitusarved, riigimaksed, üüri- ja kommunaalkulud, juhatuse liikmete tasud, muud kulud – mis olid vajalikud äriühingu majandustegevuse jätkamiseks. Samuti ei saa pidada ebaharilikuks ega äriühingule kahju tekitatavaks, et juhatuse liikmed maksavad endale tasu. Hageja ei ole kahtluse alla seadnud ega tuginenud tasu ja avansi saamise aluse puudumisele. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et äriühingu majandustegevuses ei kasutata objekti ettemaksu üksnes selle objekti ehitamise kulude katmiseks. Seda põhimõtet on kinnitanud tunnistaja XXX, kes on eriteadmistega isik ehitusvaldkonnas (II kd tl 234). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude 939 274,24 krooni rahuldamata. Kohus jätab tähelepanuta tunnistaja XXXütlused, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (II kd tl 232). Menetluskulud
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. 25.04.2012 määruse alusel on hageja tasunud menetluskulude katteks tagatise kummagi kostja kasuks 1 500 eurot (II kd tl 9-11, 19, 27).
19.27.03.2012 määrusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud riigilõivu 5432,49 euro tasumise kohustusest (I kd tl 224-226). TsMS § 190 lg 4 esimese lause järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigilõivu riigituludesse maksmine ja viivise tasumise kohustus on reguleeritud TsMS § 179 lg 5, 6 ja 9 sätetes. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.