Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.aprillil 2013.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-64415
Tsiviilasi
Skuba Eesti OÜ hagi Nexon Trans OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
1438.01 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Skuba Eesti OÜ, registrikood 10715390, asukoht Betooni 4 Tallinn 11415 Hageja seaduslik esindaja Jüri Metsaorg Hageja lepinguline esindaja Siim Roode, MAQS Law Firm AB, e-post: [email protected] Kostja: Nexon Trans OÜ, registrikood 10866309, asukoht Pikk 32 Türi linn Türi vald 72211 Järvamaa, e-post: [email protected], Kostja seaduslik esindaja Väino Liidlein Kostja lepinguline esindaja Margit Halop, e-post: [email protected]
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
05.04.2013.a., avalik kohtuistung
Hagi rahuldada. Välja mõista Nexon Trans OÜ-lt Skuba Eesti OÜ kasuks võlgnevus 1438.01 eurot (üks tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa eurot ja 01 senti) ja viivis 328.57 eurot (kolmsada kakskümmend kaheksa eurot ja 57 senti).
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-64415 jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid
mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Hageja nõue Kostja ostis hagejalt teenust vastavalt 07.10.2008 arvele nr 613857 summas 1438.01 eurot. Arves ettenähtud tähtaja jooksul (21.11.2008) kostja poolt arve tasumist ei toimunud. Seega on kostja rikkunud omapoolset kohustust, jättes teenuse eest tasumata. Hoolimata hageja ja kostja läbirääkimistest ei ole kostja võimalust nõude kohtuväliseks tasumiseks kasutanud, seega on kostja langenud viivitusse. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 1438.01 euro tasumist VÕS § 76 lg-te 1 ja 3, § 82 lg 7 alusel ja viivise 328.57 euro tasumist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja vastuväited (tl 37-39; 95-96). Kostja on seisukohal, et hageja nõue on TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 alusel aegunud. Hageja nõude aluseks on 07.10.2008 väljastatud arve nr 6138574, mille tasumise tähtajaks on märgitud 21.11.2008. Käesoleval juhul muutus nõue sissenõutavaks alates arve maksetähtaja möödumisest, seega 22.11.2008 ning arve sissenõutavusest möödus 3 aastat 23.11.2011. Aegumise puhul ei kohaldu TsÜS § 147 lg 3 sätted, kuna hageja ja kostja vahel ei olnud lepingulist suhet ega sõlmitud lepingut. Ainuüksi asjaolu, et kostja raamatupidaja on esitanud 19.01.2009 nõude kohta saldokinnistuse, ei tähenda nõude tunnustamist. Kui kohus peaks leidma, et aegumine ei leia antud juhul kohaldamist, palub kostja jätta hagi rahuldamata alljärgnevalt esitatud asjaolude tõttu. Hageja ei ole avaldanud arve aluseks oleva tehingu sisu, kuid tegemist on kostja väitel juba kolmanda tehinguga hageja ja kostja vahel samas asjas. Nimelt tellis kostja hagejalt 22.01.2008 oma veoautole Renault Magnum 6 kütusepumpa koos nende vahetusega. Hageja teostas töö ning väljastas kostjale arve nr REM 6305378 summas 79 690 krooni, mille kostja tasus (tl 40). Kostja autol tekkisid pärast pihustite vahetamist tõrked ja auto ei töötanud. Kostja teavitas hagejat puudustest, kuid hageja keeldus kostja autole paigaldatud pihusteid kontrollimast ja ümber vahetamast, mistõttu kostja auto seisis ning kostja tellis hagejalt 4 uut kütusepumpa. Hageja täitis kostja tellimuse ning väljastas kostjale 30.09.2008 arve nr 6138267 summas 43 550 krooni (tl 41). Kostja tasus ka selle arve, kuid auto ei hakanud tööle ka nende pihustitega. Kostja käis korduvalt hageja juures sooviga kontrollida pihusteid, samuti avastas kostja, et pihustitel on märgitud väljastamise ajaks aasta 2006, mis viitas asjaolule, et pihustid võisid olla kasutatud. Kostja vastavasisulisele märkusele ei osanud hageja midagi vastata ega olnud nõus ka ekspertiisiga. Kostja jättis talle kasutud varuosad hagejale ega pidanud võimalikuks hageja poolt esitatud 07.10.2008 arve tasumist. Kostja leidis pärast korduvaid ja tulutuid vaidlusi hagejaga teise müüja, kellelt ta sai korralikud varuosad, mille tõenduseks on 01.04.2009 arve nr 0409002 summas 52 800 krooni (tl 42) ning pärast nende varuosade paigaldamist hakkas auto korralikult tööle. Hageja seisukoht kostja vastusele (tl 54-58; 107-110) Hageja on leinud, et antud juhul kohaldub aegumisele TsÜS § 147 lg 3, millest tulenevalt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega leiab hageja, et 3-aastase aegumistähtaja kulgemine algas 01.01.2009 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2011 kell 24.00. Kuna hagiavaldus esitati enne 31.12.2011, ei ole nõue aegunud. Hageja leiab, et poolte vahel oli tulenevalt arvest nr 6138574 lepinguline suhe, kuna kostja tellis teenust ja hageja osutas teenust. Hageja vaidleb vastu ka kostja seisukohale selle kohta,
et saldokinnitus ei saa olla käsitletav nõude tunnustamisena TsÜS § 158 tähenduses ning kui kohus peaks leidma, et aegumistähtaja kulgemise algus ei ole 01.01.2009 kell 00.00, siis on hageja seisukohal, et selleks on saldokinnituse kuupäev 19.01.2009. Veel leiab hageja, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit väite kohta nagu oleks kostja sõidukitele töövõtulepingu raames paigutatud varuosad ebakvaliteetsed. Kostja kui majandusja kutsetegevuses tegutsev isik oleks pidanud tööde vastuvõtmisel koheselt tuvastama, kas üleantu vastab nõuetele või mitte. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud ega andnud teada ka mistahes õiguskaitsevahendi kasutamisest ning selle võimalikest õiguslikest ja faktilistest asjaoludest. Vastupidi, kostja väljastas saldoteate, millega tunnistas võlga hageja ees. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused
pretensioonide esitamise kohta, puuduvad. 22.01.2008 arve tasumiseks oli kostjal aega kuni 21.02.2008, s.o. 30 päeva, kostja tasus arve tähtaegselt ning on mõistlik eeldada, et teenuse osutamisel puudusi polnud. Kostja on esitanud 22.07.2009 hagejale esitatud taotluse (tl 97), mille saamist vastaspool eitab ning kostjapoolseid tõendeid hageja poolt nimetatud taotluse kättesaamise kohta kostja esitanud ei ole. 22.07.2009 taotlusest nähtub hoopis aga, et mitte koheselt pärast tööde teostamist, vaid 2008 septembris ilmnes veoautol, mis oli remonditud 2008.a. algul, sõiduki rike. VÕS § 643 alusel juhul, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tuleb tellijal teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimuste mittevastavuses sai teada või pidi teada saama. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 2008 septembris ilmnenud puudus ei saanud mõistliku arusaama kohaselt esineda töö või varuosa üleandmisel sama aasta jaanuaris, s.o. rohkem kui 8 kuud varem. VÕS § 644 lg 3 kohaselt juhul, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimuste mittevastavusele tugineda.
kohustuse täitmist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.