Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik Hageja, Mxx Axxxxx, lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets esitas 18.05.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse ERGO Kindlustuse AS vastu kindlustuskahju summas 16719,66 eurot saamiseks ning viivise alates kindlustushüvitise summa tasumisega viivituses olnud aja eest kuni kogu rahalise kohustuse kohase täitmiseni, summas 3,68 eurot päevas. Tartu Maakohtu 25.05.2012.a kohtumäärusega edastati tsiviilasi Jõgeva kohtumajale lahendamiseks. 03.07.2012.a saabus kohtule kostja vastus, milles palus jätta hagi rahuldamata. Samuti oli valmis sõlmima kompromissi. 10.01.2013.a toimus asjas kohtuistung, kus pooled jäid kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohus lükkas istungi edasi, palus hagejal täpsustada amortisatsiooni küsimust ning kaaluda pooltel kompromissi sõlmimist. Kohusmääras uue kohtuistungi 23.04.2013.a. 23.04.2013.a, enne kohtuistungit, saabus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromiss, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas nr 212-19838 menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 661 lg 4, saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaja välistada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palus tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 878,78 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et Mxx Axxxx on tasunud riigilõivu nõude esitamisel hagimenetluses 02.05.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 summas 1757,57 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 878,78 eurot. Kohus määrab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.