Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 06.11.2012. a kohtule hagiavalduse Jxxx Pxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla summas 9000 euro nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja rahvastikuregistrijärgsel elukoha aadressil saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Vastavalt kohtu järelepärimisele teatasid Jõgeva Linnavalitsus ja Politsei- ja Piirivalveamet, et neil puuduvad andmed kostja tegeliku elu- või viibimiskoha kohta. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 04. aprillil 2013. a. Hageja esitas 07.02.2013. a kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas toimetada kostjale kohtukutse kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse avaldati 25.02.2013. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 28.03.2013. a. Kostjat hoiatati TsMS §-is 410 ettenähtud võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. Kostja 04.04.2013. a kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtusse ilmumise seaduslikust takistusest. Hageja esitas enne kohtuistungit kohtule taotluse asja arutamiseks ilma hageja osavõtuta. Hageja taotles kostja ilmumata jätmisel asja lahendamist tagaseljaotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik hageja taotlusel asi lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja 11.08.2005. a laenulepingu nr 05-173642EL, mille alusel andis hageja kostjale laenu. Laenulepingu alusel kohustus kostja hagejale tagastama laenu koos intressiga igakuiste osamaksetena lõpptähtajaga 15.07.2015. a. Kostja rikkus laenulepingus kokkulepitud maksekohustust ega tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Tulenevalt kostja rikkumisest, ütles hageja 19.01.2009. a teatisega laenulepingu ennetähtaegselt üles. Täitemenetluse käigus on hageja nõue laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks osaliselt täidetud laenu tagatise realiseerimise arvelt. Kostja võlgneb hagejale laenulepingu järgi 14 052,79 eurot, millest moodustab põhivõlg 10 339,72 eurot, intress 858,26 eurot, menetlustasu viivised 25,56 eurot ja viivised 5929 eurot. Hageja nõuab kostjalt hagis põhivõla summas 9000 euro tasumist.

2 (3)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva võla summas 9000 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ning palus kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 425 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.