Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-52853

12.12.2012 esitati Harju Maakohtule F osaühingu (edaspidi OÜ) pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda täita oma kohustusi. võlgniku põhitegevusalaks oli õhutransporti teenindav tegevusala. Võlgnik tegeles lennukimeeskondade komplekteerimisega ja üürimisega, s.h lennukimeeskondade liisinguteenuste pakkumisega. 01.09.2011 sõlmiti võlgniku ja ASAB vahel kokkulepe lennukimeeskonna liisingteenuste pakkumiseks. Võlgniku majanduslik olukord on oluliselt halvenenud 2012. a teises pooles, kui olukord lennundusturul halvenes oluliselt, mistõttu võlgnik ei suuda tähtaegselt ja nõuetekohaselt täita oma kohustusi. Võlgnikul on pankrotiavalduse esitamise seisuga vara 14.08 eurot ja täitmata kohustusi 651 650.35 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub pankrotiavalduse esitaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 18.12.2012 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Sirje Taela. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul on vara 14.08 eurot, mille arvelt ei ole võimalik peale pankroti välja kuulutamist rahuldada võlausaldajate nõuded, s.h ei kata olemasolev vara ära edasise pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kohustusi kokku vähemalt 694 370.56 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nõustub ajutine pankrotihaldur võlgnikuga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olukorra halvenemine lennundusturul. Samas leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ka ebaõnnestunud äriprojekt. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad võimalused äriühingu tervendamiseks, võlgnikul puuduvad võimalused kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees, mistõttu võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 17.01.2013 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti F OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-12-52853 PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. 12.12.2012 esitas F OÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud ja võlgniku vara ei kata olemasolevaid kohustusi. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 14.08 eurot, mis koosneb pangakontol olevast rahast. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 694 370.56 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudega summas 567 688.09 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud juba augustis 2012.a. Võlgniku 2011.a majandustegevuse tulemuseks kahjum 37 604 eurot, 2012.a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 616 589 eurot. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2011 oli võlgniku omakapital – 35 048 eurot, seisuga 18.12.2012 oli võlgniku omakapital – 651 636 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks tulevikus paraneda. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 694 370.56 eurot ja vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine.

2-12-52853 PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et 2012.a teisel poolel halvenes lennundusturul olukord, kuna EAAS-l ja S AS-il tekkisid majandusraskused. Seetõttu ei suutnud võlgnik tähtaegselt ja nõuetekohaselt täita oma kohustusi. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku põhjendustega ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on ka ebaõnnestunud äriprojekt. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsus- ja planeerimiskohustust. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juriidilise isiku juhtorgani liikmetel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmele tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud hoolsus- ja planeerimiskohustust, kuna pole võlgniku majandustegevuse planeerimisel olnud piisavalt hoolas, pole kogunud nõuetekohaselt informatsiooni ega ole maandanud riske, mis võivad kaasneda äriplaani ebaõnnestumisega. Kohus loeb üldteada asjaoluks selle, et majandus toimub tsüklilisena, s.t majandustõusule järgneb langus ja vastupidi. Nimetatud asjaolu oleks pidanud võlgniku juhatus võlgniku majandustegevuse planeerimisel ette nägema. Samuti pidi võlgniku juhatuse võlgniku majandustegevuse planeerimisel hoolikalt koguma informatsiooni äripartnerite ja isikute, kelle majandustegevus võib mõjutada võlgniku majandustegevust, kohta. Nimetatut võlgniku juhatuse liige ei ole teinud, mistõttu tema jaoks üllatuslikult halvenes lennundussektoris oluliste ettevõtete (EAAS, S AS) majandustegevus. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige tulude vähenemisel tarvitusele võtnud abinõusid kulude vähendamiseks. Ajutine pankrotihaldur on välja toonud asjaolu, et võrreldes 2011.a suurenes võlgniku kahjum 2012.a detsembriks 16 korda. Võlgniku tulud on nimetatud ajavahemikul vähenenud, kuid selle asemel, et kulusid vähendada, on võlgniku kulutused suurenenud 2,5 korda. Tulude vähenemine ja kulutuste suurenemine on viinud olukorrani, kus võlgnik on muutunud maksejõuetuks juba 2011.a lõpuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikme hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumise tõttu muutus võlgnik maksejõuetuks. Võlgniku põhitegevuseks oli lennuki meeskondade rentimine, lennukimeeskondade komplekteerimine ja üürimine ning lennukimeeskondade liisingteenuste pakkumine emaettevõttele A AS. Seega oli kogu võlgniku müügitegevus suunatud emaettevõttele. Nii A AS kui võlgniku juhatuse liikmeks on AS. A AS on erakapitalil põhinev ettevõte, mis moodustati 1991.a ja mis pakkus tellimus-, rendi ja opereerimispakette lennunduse valdkonnas. Võlgnik esitas 2011.a AS-le A müügiarveid summas 491 472 eurot ja 2012.a summas 610 117.05 eurot. Müügiarvetel näidatud summade laekumist võlgniku arveldusarvetelt ei nähtu. Võlgniku selgituse kohaselt need arved ei laekunudki. Kuna Maksuja Tolliamet oli blokeerinud võlgniku pangaarved, siis tasus võlgniku eest teenuste osutajatele makseid A AS, millest tulenevalt A AS-l tekkis nõue võlgniku vastu, mis tasaarvestati võlgniku poolt esitatud müügiarvetel näidatud summadega. Ka võlgniku poolt maksmisele kuuluvad töötasud maksis A AS. Nimetatud viisil tasuti võlgniku kohustusi ja ainsa erandina jäeti maksmata maksukohustus, millest tulenevalt ajutise pankrotihalduri aruande esitamise seisuga on võlgniku maksuvõlgnevuse suuruseks 567 688.09 eurot. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Nimetatud kohustust võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole ja on korraldanud võlgniku majandustegevuse viisil, mis võimaldas tasumata jätta maksukohustuse. Võlgniku juhatuse liige AS oli samaaegselt A AS juhatuse liige ja soovi

2-12-52853 korral oleks tal kujunenud olukorras võimalik olnud korraldada ka maksukohustuste täitmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tuleneva rahaliste kohustuste tasumise korraldamise kohustuse. Kuna võlgnik oli eelnimetatud maksukohustuste tekkimise ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ei olnud võimeline maksukohustust täitma ning täiendavalt tekkinud maksukohustuse tõttu suurenesid võlgniku kohustused, siis on võlgniku juhatuse liige maksude arvestamise ja kinnipidamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2011 oli võlgniku omakapital – 35 048 eurot, seisuga 18.12.2012 oli võlgniku omakapital – 651 636 eurot. Seega ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele, s.o oli väiksem kui 2 500 eurot, juba 2011.a teisel poolaastal. Vaatamata asjaolule, et võlgniku juhatuse liikmel tekkis pankrotiavalduse esitamise kohustus juba 2011.a teisel poolel, on võlgniku juhatuse liige esitanud pankrotiavalduse alles 12.12.2012, s.o enam kui aasta pärast pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimist. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust ja võlgniku poolse majandustegevuse jätkamise tõttu on suurenenud võlgniku täitmata kohustused. KarS § 384 kohaselt on süütegu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadev hävitamine, kahjustamine, raiskamine, põhjendamatu kinkimine, loovutamine või välismaale paigutamine või põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata, mistõttu muutus võimalikuks võlgniku vara vähenemine pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist ja mille tulemusel ei piisa võlgniku varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse põhjustamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. F osaühingu pankrotimenetluses esinevad alused nõuete esitamiseks raske juhtimisvea toime pannud isikute vastu. Kohus on nimetatud juhtimisvigu eelnevalt kohtumääruses käsitlenud. Harju Maakohus tegi 17.01.2013 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta F osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul F osaühingu ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis

2-12-52853 tuleb F osaühingu pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.