Tsiviilasi nr 2-12-53300
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19.04.2013.a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-12-53300
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi Exxx Mxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317, asukoht Jõe 3 Tallinn), esindaja Ene Solovjev, Julianuse Õigusbüroo OÜ (registrikood 11930038, asukoht A Weizenbergi 20 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Exxx Mxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
09.04.2013
Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik AS Krediidikassa esitas 14.12.2012.a kohtule hagiavalduse Exxx Mxxx vastu võlgnevuse põhisumma 657,93 euro, intressi 147 euro ja viivise 510,93 euro nõudes. 24.01.2013.a saabus kohtule kostja e-kiri, milles teavitab, et ei ole võimeline kogu summat korraga tasuma ning saab tasuda 30 eurot kuus. 07.02.2013.a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele, kus soovib asja lahendamist kompromissiga nii, et tasub 20 eurot kuus. 09.04.2013.a toimus asjas kohtuistung, kus pooled sõlmisid kokkuleppe. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled leppisid kompromissi sõlmimise käigus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 661 lg 4, saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaja välistada. Menetluskulude jaotus:
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale poole riigilõivust, s.o summas 100 eurot, ning poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palus tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et Julianus Inkasso OÜ on tasunud riigilõivu nõude esitamisel hagimenetluses 12.12.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 summas 200 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot. Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.