Tsiviilasi nr 2-12-37395
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19.04.2013.a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-12-37395
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Vxxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-20 Tallinn), esindaja Kristjan Vahar, e-post: [email protected]; Kostja: VxxxxxxKxxxx, (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, xxx
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
09.04.2013
SEB Pank pool menetluses tasutud riigilõivust summas 50 (viiskümmend) eurot. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 18.09.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 768,82€ ja menetluskulu nõudes. 10.10.2012.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 26.10.2012.a makseettepanekule vastuväite. 20.11.2012.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus oma 27.11.2012.a kohtumäärusega jättis hagiavalduse käiguta. 20.12.2012.a saabus kohtule Era Liisingu Inkassoteenused AS hagiavaldus Vxxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse summas 556,02 eurot nõudes, millest laenu põhiosa moodustab 191,73 eurot, intress 172,56 eurot ja viivis 191,73 eurot. 04.02.2013.a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks osaliselt ning taotles viivisenõude vähendamist. 05.03.2013.a saabus kohtule kostja täiendav vastus koos lisadega, milles põhjendab oma majanduslikku olukorda. 09.04.2013.a toimus asjas kohtuistung, kus pooled sõlmisid kokkuleppe. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Pooled leppisid kompromissi sõlmimise käigus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 661 lg 4, saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaja välistada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale poole riigilõivust, s.o summas 50 eurot, ning poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palus tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et Era Liisingu Inkassoteenused AS on tasunud riigilõivu nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses summas 45 eurot ja nõude esitamisel hagimenetluses summas 55 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.