OÜ SG hagi MR ja SV vastu OÜ SG müügilepingu tühistamise avalduse kehtivuse tuvastamiseks ja müügisumma 5500 euro väljamõistmiseks, viivise 229,90 euro ja kahjuhüvitise 1224 euro väljamõistmiseks, õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks kasutuseelise kaotamise eest, OÜ SG juhatuse liikmele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
7444,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ SG(registrikood XXX, asukoht XXX ) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige MS Hageja lepinguline esindaja advokaat Ervin Martma (Advokaadibüroo Red Legal, [email protected] ) Kostja I MR(isikukood XXX, elukoht XXX ) Kostja II SV(isikukood XXX, elukoht XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata müügilepingu tühistamise avalduse kehtivuse tuvastamise ja müügisumma 5500 euro väljamõistmise, viivise 229,90 euro ja kahjuhüvitise 1224 euro väljamõistmise ning viivise väljamõistmise nõudes.
2.Jätta läbi vaatamata hageja nõue müügilepingu rikkumisega tekitatud õiglase kahju hüvitise sõiduauto kasutuseelise kaotamise eest väljamõistmiseks.
3.Jätta läbi vaatamata hageja nõue õiglase kahju hüvitise hageja juhatuse liikmele
2-12-31400 tekkinud mittevaralise kahju eest väljamõistmiseks.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (alus: TsMS § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik.
1.OÜ SG (hageja) esitas 13.08.2012 Harju Maakohtule hagi MR (kostja 1) ja SV (kostja 2) vastu. Hageja palub tuvastada OÜ SG müügilepingu tühistamise avalduse kehtivus; mõista kostjatelt solidaarselt OÜ SG kasuks välja müügisumma 5500 eurot; müügisummalt arvestatud viivis 229,90 eurot; kahju hüvitis OÜ SGOÜ poolt kantud rendiauto kulu osas summas 1244 eurot; müügilepingu rikkumisega tekitatud õiglane kahju hüvitis sõiduauto kasutuseelise kaotamise eest; õiglane hüvitis OÜ SG juhatusele liikmele tekkinud mittevaralise kahju eest ning alates hagiavalduse esitamisest kohaldada SV ja MR rahalise kohustuse täitmise suhtes (müügisumma 5500 eurot ja asendusauto kulutused 1224 eurot) viivist 0,02% päevas maksmata summalt kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni SV või MR poolt. Hagilt on tasutud riigilõivu 400 eurot.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 16.08.2012 määrusega ja kohustas kostjad hagile vastama. Hagi on MR kätte toimetatud 23.08.2012 ja SV kätte toimetatud 27.08.2012. Kostjad esitasid 06.09.2012 vastuse hagiavaldusele.
3.Kohus edastas kostjate vastuse hagejale 06.09.2012 ja andis hagejale tähtaja kostjate vastuse osas seisukoha esitamiseks 20 päeva menetlusdokumendi kättesaamisest. Hageja esitas seisukoha kostjate vastuse osas 26.09.2012. Kohus edastas hageja seisukoha kostjatele 27.09.2012, kostjad on menetlusdokumendi kättesaamist kinnitanud 01.10.2012.
4.Kohus määras 16.11.2012 määrusega tsiviilasja hinnaks 14 464,74 eurot ja kohustas hageja tasuma täiendavalt riigilõivu summas 150 eurot. Kohus määratles hageja nõuded ja hagihinnad järgmiselt:
2-12-31400 - tuvastada OÜ SG müügilepingu tühistamise avalduse kehtivus ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja müügisumma 5500 eurot (hagihind 5500 eurot); - mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja müügisummalt arvestatud viivis 229,90 eurot (hagihind 229,90 eurot); - mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitis OÜ SG poolt kantud rendiauto kulu osas summas 1244 eurot (hagihind 1244 eurot); - mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja müügilepingu rikkumisega tekitatud õiglane kahju hüvitis sõiduauto kasutuseelise kaotamise eest (hagihind 3500 eurot); - mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja õiglane hüvitis OÜ SG juhatuse liikmele tekkinud mittevaralise kahju eest (hagihind 3500 eurot); - alates hagiavalduse esitamisest kohaldada kostjate rahalise kohustuse täitmise suhtes (müügisumma 5500 eurot ja asendusauto kulutused 1224 eurot) viivist 0,02 % päevas maksmata summalt kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni SV või MR poolt (hagihind 490,85 eurot).
5.Hageja esitas 05.12.2012 kohtule avalduse, milles vähendab kogunõuet ja loobub hagiavalduse taotlustes esitatud nõuetest 5 ja 6, s.o. õiglase kahju hüvitamise nõue sõiduauto kasutuseelise kaotamise eest ja õiglase kahju hüvitamise nõue hageja juhatuse liikmele tekkinud mittevaralise kahju eest. Pärast hageja kogunõude vähendamist viidatud nõuete võrra on hageja kogunõue kostjate vastu 7464,75 eurot (14 464,75-7000), mistõttu vastab hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot RLS § 57 lg 1 sätestatud nõuetele. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on lisaks menetlusosalise õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Lähtudes eeltoodust, palub hageja kohtul hagi läbi vaadata, seoses riigilõivu tasumisega nõutavas ulatuses, tulenevalt hageja kogunõude osalisest vähendamisest.
6.Eelistung toimus 07.02.2013. Poolte nõusolekul jätkas kohus kirjalikus menetluses ning andis tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 01.03.2013. Kostjad esitasid kirjalikud seisukohad 01.03.2013. Hageja esitas kirjalikud seisukohad 02.03.2013 kell 0:05. Kohus teatas pooltele 05.03.2013, et avalikustab tsiviilasjas kohtulahendi hiljemalt 15.04.2013. Hagiavaldus.
7.11.02.2011 sõlmisid hageja OÜ SG ja kostja 1 MR müügilepingu, millega kostja 1 müüs hagejale sõiduki BMW 320 registreerimismärgiga XXX(edaspidi sõiduk) ning hageja tasus sõiduki eest 5500 eurot. Sõiduk anti hagejale üle müügilepingu sõlmimise kuupäeval. Sõiduki andis hagejale üle isik SV, kes oli sõiduki registripassi märgitud kasutajana (edaspidi kostja 2). Kostja 2 oli kostja 1 kontaktisikuks ning pidas hagejaga läbirääkimisi. Müügilepingu punkt 6 sisaldas lisatingimust: „Ostusumma tasuda SV arveldusarvele XXXXXXX.“ Hageja tasus müügisumma SV arveldusarvele Hageja tugines müügilepingu sõlmimisel sõiduki omadustele, mis oli kajastatud kostja 2 esitatud müügipakkumises portaalis Auto24.ee (www.auto24.ee). Lisaks käis hageja sõidukiga kohapeal tutvumas. Kostja 2 kinnitas hagejale suuliselt, et sõiduk ei ole avariiline ning sõiduk on töökorras. Müügipakkumises kajastati samuti, et sõiduki turvavarustusega seotud seadmed töötavad korrektselt.
8.Sõiduki ülevaatamisel põlesid sõidukil udutuled (ise paigaldatud ksenoontuled). Hageja ja kostja 2 leppisid kokku, et sõiduk ostetakse koos udutuledega. Kostja 2 võttis kohustuse jätta samad udutuled või asendada need teistega. Sõiduki kättesaamisel avastas hageja, et sõiduki udutuled ei töötanud. Lähemal uurimisel selgus, et (ksenoon) udutulede pirnid on välja võetud ning sinna juurde kuuluvate (ksenoon) udutulede plokid on ära lõigatud ja udutulede pesad rikutud.
9.30.11.2011 hakkas sõiduki armatuuril põlema veateade sõiduki turvavarustuse õhkpatjade kohta. 01.12.2011 helistas hageja kostjale 2 seoses veateate esinemisega. Kostja 2 teavitas
2-12-31400 telefonikõnes sõiduki turvavarustuses olevatest takistitest ning sõidukiga toiminud avariist. 02.12.2011 pöördus hageja informatsiooni saamisel sõidukit hooldava ettevõtte OÜ BM (edaspidi hooldaja) poole. Hooldaja teavitas hagejat, et takistid võivad kujutada ohtu.
10.08.12.2011 võttis hageja kostjaga 2 ühendust ning kostja 2 lubas hagejale, et leiab takistite probleemile lahenduse. 11.12.2011 võttis hageja kostjaga 2 ühendust suhtlusprogrammi Facebook teel kuna kostja 2 ei vastanud hageja telefonikõnedele ning kostjat 1 ei olnud võimalik teisiti kätte saada. LT (edaspidi samuti hageja) tegutses hageja juhatuse liikme MS volituse alusel.
11.22.12.2011 pöördus hageja sõidukiga olukorra lahendamiseks hooldaja OÜ BM poole. Turvavarustuse diagnostikast selgus, et turvavarustus on sõidukis olemas, kuid avarii toimumise hetkel turvavarustus takistite tõttu ei tööta. Hooldaja diagnostika käigus avastati veel mitu sõiduki puudust mh lisaveepump vigane, turvavöö pinguti kaasreisija viga, MRS plusskaabli püropadruni viga jm.
12.22.12.2011 võttis hageja kostjaga 2 ühendust ning teavitas kostjat 2 diagnostika tulemustest ning andis kostjale 2 võimaluse sõiduki viimiseks kooskõlla kokkulepitud (nii müügipakkumises kui suuliselt kokku lepitud) tingimustele. Hageja andis kostjale 2 selge võimaluse sõiduki turvavarustuse puuduste kõrvaldamiseks ning küsis kostjalt 2 nõu edasiseks käitumiseks. Kostja 2 ei andnud lahendust ja katkestas hagejaga suhted ning ei võtnud enam ühendust. Hageja proovis korduvalt saada ühendust ka kostjaga 1, kuid edutult.
13.09.01.2012 saatis hageja kostjale 1 tähitud kirjaga taganemisavalduse, millega hageja taganes müügilepingust kuna kostja 1 rikkus oluliselt müügilepingut ja seadusest tulenevaid kohustusi. 14.01.2012 vastas kostja 1 e-kirja teel, kus soovitas õiguste kaitseks pöörduda kohtusse või loobuda vaidlusest ning ähvardas mh pöörduda Politseisse. Samal kuupäeval vastas hageja kostjale 1, kus selgitas oma teguviisi ning pakkus kostjale 1 veelkord võimaluse probleem lahendada. Kostja 1 sellele üleskutsele ei vastanud. Hiljem sai hageja aru, et kostja 1 rikkus oma kohustusi tahtlikult ning saatis 24.01.2012 kostjale 1 ka müügilepingu tühistamise avalduse põhjusega, et kostja 2 pettis hagejat.
14.Müügileping oli sõlmitud kolmanda isiku, kostja 2 kasuks. Müügilepingu p-ga 6 kohustati hagejat tasuma müügisumma kostjale 2, mida võib käsitleda kui nn ebaehtsat lepingut kolmanda isiku kasuks kuna müügilepinguga ei sätestatud kostja 2 õigust nõuda müügilepingu täitmist. VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Sama on täheldanud ka Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-140-05 p-s 13.
14.Hagejal on õigus kostjalt 2 nõuda müügisumma tagastamist. Kuna kostja 2 oli müügilepingu kohaselt soodustatud isikuks, kellele hageja tegi soorituse müügilepingu täitmiseks, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 müügisumma tagastamist. Hagejal on õigus esitada kostja 2 vastu samu vastuväiteid, mida ta võib esitada kostja 1 kui müüja vastu (VÕS § 80 lg 7). Hageja on seisukohal, et hagejal on VÕS § 1028 ja § 1030 järgi õigus nõuda müügisumma tagastamist nii kostjalt 2 kui kostjalt 1.
15.Kostja 2 pettis hagejat. Hageja on seisukohal, et kostja 2 esitas hagejale tahtlikult valeandmeid, et kallutada hagejat sõlmima müügileping. Kostja 2 kinnitas enne ja pärast müügilepingu sõlmimist, et sõiduk on töökorras. Turvavarustuse osas kinnitas kostja 2 ka pärast puuduse ilmnemist, et see töötab korrektselt ka avarii esinemisel, mis annab märku kostjate pahatahtlikkusest ning kindlast soovist hagejat kahjustada. TsÜS § 94 lg 1 ja 2 kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise
2-12-31400 teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust hageja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Kui kohus leiab, et kostja 2 mingil põhjusel hageja ees ei vastuta, on hagejal ikkagi õigus müügileping tühistada kuna kostja 1 teadis või pidi teadma pettuse esinemisest. TsÜS § 94 lg 4 1. lause järgi kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Hageja on vastavalt TsÜS § 94 lg-le 3 müügilepingu tühistanud.
16.Sõidukil esinesid puudused, mida kostja 2 teadlikult varjas. Sõiduk ei vastanud nendele tingimustele, mida kostja 2 kajastas müügipakkumises ning mida kostja 2 esitas hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus, kui hageja käis sõidukiga tutvumas. Hageja avastas pärast müügilepingu sõlmimist sõidukil varjatud puudused, mida hagejal ei olnud võimalik avastada sõiduki omandamisel tavapärase ülevaatamise käigus ning mida kostja 2 teadlikult varjas. Järelikult on puuduste varjamise näol tegemist pettusega kuna hageja poleks puuduste avastamisel lepingut sõlminud. Varjatud puudused oli alljärgnevad: - Sõidukil puudus töökorras turvavarustus. Kostja 2 oli müügipakkumises toonud välja, et sõiduki turvavarustus (sh kõik turvapadjad ning turvavöö) on töökorras ning töötab ja täidab eesmärki sõidukiga toimuva võimaliku avarii korral. Sama kinnitas kostja 2 hiljem hagejaga peetud vestluses. Hageja on avaldusele lisanud tõendid hooldaja väidetega ja selgitusega, samuti hooldaja saksakeelse raporti otsetõlke. Raportitest tuleneb üheselt, et turvavarustus takistite tõttu ei tööta. Hooldaja näol on tegemist professionaaliga, kes tegeleb autode hooldusega oma majandus- ja kutsetegevuses. - Sõiduki udutuled ei põlenud. Hageja ja kostja 2 leppisid enne müügilepingu sõlmimist kokku, et sõiduk ostetakse udutuledega. Kostja 2 kinnitas, et tagab udutulede olemasolu. Sõiduki kasutamisel ilmnes, et udutuled ei põlenud kuna pirnid ning pirnide plokid (vajalik seade pirnide töötamiseks) on eemaldatud viisil, mille tagajärjel on udutulede pirnipesad rikutud ning sarnaseid udutulesid (ksenoontuled) ei ole võimalik enam sõidukile lisada. Kostja 2 ei selgitanud ega põhjendanud, miks udutuled sõidukist eemaldati ning miks on udutulede pirnipesad rikutud. Samuti ei lükanud kostja 2 ümber hageja väidet, et kostja 2 eemaldas udutulede pirnid. Mistõttu saab kostja 2 vastusest lugeda välja, et kostja 2 tõesti korraldas pirnide eemaldamise tulede pesasid kahjustaval viisil ning rikkus sellega varasemat kokkulepet. - Sõiduk oli avariiline. Kostja 2 kinnitas enne müügilepingu sõlmimist hagejale, et sõiduk ei ole avariiline. Samuti puudus sõiduki avariilisuse kohta info ka kostja 2 esitatud müügipakkumises. Hilisema vestluse käigus selgus, et sõiduk oli tegelikkuses avariiline. Kostja 2 selgitas Facebook vestluses hagejale, et see on nii väike koks olnud. Järelikult ei saa olla kahtlust, et kostja 2 teadis või pidi teadma, et sõiduk on avariiline. Sõiduki avariilisuse puhul ei saa olla tegemist väikese „koksuga“, vaid suuremat sorti õnnetusega, mis on seletatav ka turvavarustuse manipuleerimisega, et teha sõiduk müügikõlblikuks. Isegi kui kostja 2 ei teadnud sõiduki avariilisusest enne müügilepingu sõlmimist, ei saa hageja selle eest vastutada, kuna kostja 2 pidi olema teadlik sõiduki seisukorrast. Kostja 2 esitas portaali müügipakkumise ning oli sõiduki dokumentidesse märgitud kasutajana. Sellest võib eeldada, et kostja 2 oli pidevas kontaktis kostjaga 1, kes oli sõiduki omanik. Kostjal 2 oli võimalus andmed kostjaga 1 kooskõlastada, aga kostja 2 jättis selle hooletusest tegemata.
17.Müügilepingu osana tuleb käsitleda ka müügipakkumist ja poolte läbirääkimisi. Kuigi müügilepingus seda ei kajastatud, tuleb müügilepingu lahutamatu osana käsitleda ka sõiduki müügipakkumist portaalis Auto24.ee ja lepingueelseid läbirääkimisi kostjaga 2, kus kostja 2 andis ülevaate sõiduki seisukorrast. Müügipakkumine tuleb lugeda lepingueelsete läbirääkimiste hulka kuna hageja tugines müügilepingu sõlmimisel just müügipakkumises nimetatud ja kostjaga 2 suuliselt kokku lepitud tingimustele. Avalduse faktilistest asjaoludest tulenevalt ilmnesid sõidukil vead pärast müügilepingu sõlmimist, kuigi kostja 2 sõnade kohaselt pidi sõiduk olema korras.
2-12-31400 VÕS § 14 lg 1 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lg 2
1.lause järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi.
18.Sõidukil esinevate vigade näol on tegemist oluliste puudustega. Hageja möönab, et kuna sõiduki puhul on tegemist kasutatud autoga, siis, sõltuvalt kulumisastmest, on tavapärane, et kõik seadmed ei tööta nii nagu seda võiks oodata uuelt autolt. Siiski on nimetatud puudused sellise mõjuga, mis ei võimalda sõidukit Eesti kliimas ja oludes turvaliselt ja eesmärgipäraselt kasutada (VÕS § 217 lg 2 p 2). Samuti ei vasta sõiduk kokkulepitud omadustele (VÕS § 217 lg 2 p 1) kuna avastatud puudusi ei tehtud hagejale teatavaks enne müügilepingu sõlmimist. Hageja ei oleks sõiduki müügilepingut sõlminud, kui ta oleks olnud teadlik sõiduki puudustest. Hageja võttis BMW-liigi sõidukite hooldaja ja parandaja ettevõttelt hinnapakkumise turvavarustuse parandamiseks (lisa 10 – UM AS hinnapakkumine turvavarustuse parandamiseks), mille kohaselt läheks sõiduki turvavarustuse parandamine hagejale maksma ligi 4714 eurot, mis on peaaegu terve sõiduki maksumus. Seetõttu ei saa hagejalt ka mõistlikult eeldada sõiduki parandamist hageja poolt.
19.Kostja 1 teadis või pidi teadma kostja 2 tegevusest. Hageja hinnangul oli kostja 1 teadlik kostja 2 tegevusest, mis puudutas sõiduki puuduste varjamist hageja eest. Kostja 1 oli sõiduki omanik, mistõttu pidi kostja 1 teadma sõidukil esinevatest puudustest. Hageja püüdis mitu korda kostjaga 1 ühendust võtta, seoses sõidukil tekkinud probleemidega, kuid kostja 1 ei vastanud hageja püüdlustele. Kostja 1 teadlikkust võib välja lugeda ka kostja 1 vastusest hagejale, kus kostja 1 ei viita kordagi asjaolule, et kostja 2 tegutseb temale teadmata ning et kostjal 1 puudub igasugune teadmine sõiduki seisukorrast (mis iseenesest ei välista kostja 1 vastutust). Kostja 1 vastus näitab selgelt, et ta on teadlik kostja 2 tegevusest kuna teadvustab tekkinud vaidlust ja hageja nõudeid kostjate vastu.
20.Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt. Kostja 2 ja kostja 1 petsid hagejat, mille tagajärjel hageja tühistas müügilepingu. Hagejal on õigus nõuda müügisumma tagastamist kummaltki kostjalt. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 müügisumma tagastamist vastavalt VÕS § 1028 lg 1, mille järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on müügilepingu pettuse tõttu tühistanud, mistõttu puudus hagejal õiguslikult kohustus tasuda kostjatele müügisumma. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 müügisumma tagastamist. Hagejal on õigus nõuda müügisumma tagastamist ka kostjalt 1 VÕS §-st 1030 lg 1 alusel, kuna kostjaga 1 sõlmiti müügileping. VÕS § 1030 lg 1 järgi kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kummaltki kostjalt müügisumma 5500 euro tagastamist. Kuna kostja 2, olles müügilepingus soodustatud isikuks, pettis hagejat ning kostja 1, olles müügilepingu pool, oli sellest teadlik, vastutavad mõlemad kostjad hageja ees solidaarselt. Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt ka ülejäänud hageja nõuete osas kuna need on põhjuslikult seotud kostjate tegevuse ning tühistatud müügilepinguga.
21.Müügileping on kehtetu. Kostjad petsid hagejat. Kostja 2 pettis hagejat, kuna varjas sõidukiga seotud olulist infot ning esitas sõiduki kohta valeandmeid. Kostja 1 oli Kostja 2 tegevusest teadlik. Hageja tühistas müügilepingu. Kui hageja sai teada, et kostjad petsid hagejat, tühistas hageja müügilepingu, esitades vastava tühistamisavalduse. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis
2-12-31400 on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hageja sai kostjate pettusest teada alates hetkest, mil kostja 2 lõpetas hagejaga igasugused suhted, so alates 22.12.2011. Hageja esitas tühistamisavalduse 24.01.2012. Seega on hageja tühistamisavaldus esitatud tähtaegselt.
22.Hagejal on õigus müügisumma tagastamisele, kahju hüvitamisele ning viivisele. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt müügisumma tagastamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt pettuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.
23.Kahju, mis tekkis asendusauto eest kantud kulu tõttu. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist, mis hõlmab sõidukiga samaväärse asja kasutamise kulusid perioodil, mil hageja ei saanud sõidukit kasutada st november 2011 (turvavarustuse rikke avastamisest) kuni kostjate poolt müügisumma tagastamiseni. Hageja kasutas rendiautot 2012 jaanuar-veebruar (lisa 11 –NB OÜ poolt esitatud arved) kogusummas 1244 euro eest. Hageja nõuab kostjatelt väljatoodud kulutuste hüvitamist. VÕS § 132 lg 4 kohaselt kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul.
24.Hüvitis kasutuseeliste kaotamise eest. Hageja kaotas sõidukist tuleneva kasutuseelise. Sõiduki puhul on tegemist kasutatud autoga ning hageja hinnangul ei saa sõiduki läbisõidu kilometraaži usaldada, arvestades sõidukiga seotud asjaolusid, millest tulenevalt ei ole võimalik kindlaks määrata sõiduki kasutusväärtust hagejale. Seetõttu palub hageja kohtul TsMS § 233 lg 1 alusel määrata hagejale õiglane hüvitis kasutuseelise kaotamise eest. TsMS § 233 lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. VÕS § 132 lg 4 järgi kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.
25.Mittevaralise kahju hüvitis. Hageja ei ole saanud sõidukit kasutada eesmärgipäraselt. Hageja juhatuse liige on püüdnud igal mõistlikul viisil leevendada sõidukist tulenevat kahju, sh rääkinud läbi kostjatega, palunud kostjatel sõiduk parandada, rentinud asendusauto, suhelnud autode hooldust teostavate ettevõtetega ning otsinud sõidukile mõistlikku asendust. Hageja vaidlus kostjatega on kestnud juba rohkem kui poolteist aastat. Seetõttu on hageja juhatuse liige kannatanud ka moraalset kahju ja hingelisi kannatusi. Hageja hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjatelt oma juhatuse liikmele tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist mõistlikus ulatuses. VÕS § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 4 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja palub kohtul mõista kostjatelt hageja kasuks välja õiglane hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest, vastavalt TsMS § 233 lg 1.
26.Kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Hageja on eelnevalt põhjendanud, et sõiduki puudustest tekkinud kahju eest vastutavad kostjad kuna nad petsid hagejat. Kui kostjad oleks hagejat informeerinud sõidukil esinevatest puudustest, poleks hageja sõidukit ostnud. Kostjate käitumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda
2-12-31400 võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
27.Hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Viivis kuni hagiavalduse esitamiseni. Müügilepingu tühistamisavalduse esitamisega muutus müügisumma sissenõutavaks. Hageja saatis tühistamisavalduse kostjale 1 24.01.2012 e-posti teel. Hageja loeb, et kostja 1 sai tühistamisavalduse kätte samal kuupäeval. Hageja arvestab müügisummalt viivist seaduses sätestatud ulatuses alates 25.01.2012. VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi on seadusjärgne viivisemäär 8% aastas tasumata summalt st 0,02% päevas. Käesoleva avalduse esitamise seisuga on kostjad olnud viivituses 197 päeva. Hageja nõuab kostjatelt viivist hagiavalduse esitamise päevani 221,10 eurot tagastamata müügisummalt. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Viivis alates hagiavalduse esitamisest. Hageja palub, et kohus mõistaks hageja kasuks alates hagi esitamise hetkest välja viivise 0,02% päevas (seadusjärgne viivisemäär) maksmata müügisummalt (5 500 eurot) ja kulutuste hüvitiselt (1 224 eurot) kuni kogusumma (672 eurot) täieliku tasumiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjate vastus.
28.Kostjad vaidlevad hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja 2 leiab, et hagi on valesti esitatud tema vastu. Hageja ja kostja 1 õigussuhted tekkisid 11.02.2011 sõlmitud müügilepingust. Kostja 2 ei ole sellest lepingust tekkinud võlasuhetes osaline. Kostja 2 ei ole sõlminud hagejaga müügilepingut ega ole ka pidanud täitma müügilepingust tulenevaid kohustusi. 11.02.2011 sõlmitud müügilepingus on poolte õigused ja kohustused selgelt määratud, selles ei sisaldu kostjate solidaarset täitmislubadust. Müüjaks on lepingu järgi üksnes kostja 1 ehk lepinguosalised lepingu sõlmimisel pidanud vajalikus eristada müüja rolli. Üksnes kostjal 1 lasuvad sõidukit puudutava dokumentatsiooni, valduse üleandmisega ja lepingu lõpetamisega seotud õigused ja kohustused. Juhul, kui kohus leiab, et kostja 2 on siiski kohane kostja, lugeda kostja 1 vastuväited ka kostja 2 vastuväideteks.
29.VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõiste järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja 1 nõustub hagejaga osas, et pooled sõlmisid 11.02.2011 müügilepingu, mille esemeks oli sõiduauto BMW 320, reg. märk XXX(sõiduk). Kostja 1 võttis lepinguga kohustuse anda sõiduk üle hagejale ja hageja kohustus müüjale tasuma asja ostuhinna rahas.
30.VÕS § 219 lg 1 järgi, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 3 järgi, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata
2-12-31400 jäänud tulu. Vastavalt äriregistri andmetele oli hageja põhitegevusala perioodil 03.01.201130.06.2012 sõiduautode ja väikebusside müük. Seega oli hageja kui ostja müügilepingu sõlmimise ajal majandus- või kutsetegevusega tegelev isik, kes on sõlminud müügilepingu oma majandus-või kutsetegevuses. VÕS § 219 kehtestab majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostjale ostetud asja ülevaatamise kohustuse. VÕS § 219 lg 1 kohaselt on majandus-või kutsetegevuses lepingu sõlminud ostjal kohustus müügilepingu objektiks olev asi viivitamata üle vaadata. Ülevaatamise eesmärk on tuvastada selle vastavus lepingutingimustele. Ülevaatuse läbiviimisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust. Kauba ülevaatamata jätnud või selle hooletult üle vaadanud ostja ei saa § 220 lg-s 3 sätestatu tõttu enam hiljem müüja vastu nõudeid esitades tugineda sellistele puudustele, mis tulnuks avastada kauba ülevaatamise käigus ning millest ei ole müüjale õigeaegselt, s.o VÕS § 220 sätestatud tähtaja jooksul, teatatud.
31.Hageja on jätnud ostetud asja üle vaatamata, mistõttu loetakse hageja alates ajahetkest, mil korrektne ülevaatus vastavalt VÕS § 219 pidanuks aset leidma, sellisest puudusest teadma pidanuks. Tegemist on puudusega, mis on sellise iseloomuga, et hageja oleks pidanud vastava puuduse avastama juba korralise ülevaatuse käigus. Nimelt Eesti teedel juba varem liigelnud masina ostusoovi korral saab Liikluskindlustuse Fondi (LKF) veebilehel (www.lkf.ee -> Teabekeskus -> Sõiduki liikluskahjude kontroll) VIN-koodi alusel kontrollida iga sõiduki liikluskahjusid. Ka olid hagejal kõik võimalused kontrollida ostetava sõiduki tehnilist seisukorda, kuid hageja seda ei teinud. Hageja oli teadlik sõiduki omandamise hetkel, et müügilepingu eseme näol on tegemist kasutatud sõiduautoga. Hageja põhitegevusala müügilepingu sõlmimise ajal oli samuti sõidukite müük, seega ei saanud talle üllatusena tulla taoliste toimingute sooritamise vajadus. VÕS § 15 lg 4 järgi on teatud asjaolu teadma pidamine võrdsustatud vastava asjaolu mitteteadmisega hooletuse tõttu ning käesoleval juhul seondub raske hooletus asja ülevaatuse läbiviimata jätmisega.
32.VÕS § 221 lg 1 toodud aluseid kostja 1 eitab. Kostja 1 poolset tahtlust või rasket hooletust seoses asja lepingutingimusele mittevastavuse tekkimisega ei esine, samuti kostja 1 ei teadnud lepingutingimusele mittevastavusest. Kostja 1 hinnangul ei ole ca aastat pärast sõiduki ostmist ilmnenud puudused käsitatavad lepingutingimuste rikkumisena. Kasutatud asja tavalist kvaliteeti ja selle poolt pakutavaid kasutusvõimalusi ning omadusi ei saa võrrelda sarnase uue asja omadega. Eelkõige ei kujuta asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused endast kasutatud asjade müügi puhul lepingutingimustele mittevastavust. Kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi.
33.Hagejapoolset vastuväidet kostja 1 võimalikele lepingu mittekohasest täitmisest tingitud nõuetele peab tõendama hageja. Puuduvad tõendid, et sõidukil puudus töökorras turvavarustus. Hageja poolt hagi lisana nr 5 esitatud OÜ BM töökäsk nr 494 mitte töökorras oleva turvavarustuse puudumist ei tõenda, pigem on hageja meelevaldselt ise hakanud viidatud dokumendist tuletama asjaolusid, mida ei esine ning mis ei ole müügilepingu rikkumise aluseks. Puuduvad tõendid, et sõiduki udutuled ei põlenud. Puuduvad tõendid, et sõiduk oli avariiline. Hagiavaldusele lisatud lisa nr 3 müügipakkumine ei kajasta mingeid tingimusi ega kokkuleppeid. Seega jääb kostjale 1 arusaamatuks, milliseid nendest on hageja hinnangul rikutud.
34.Hageja on hagiavalduse lisana nr 4 esitanud tõendina väidetavalt LT ja SV vahelise internetivestluse portaalis Facebook (edaspidi internetivestlus). TsMS § 272 lg 1 järgi on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendi esitamisel või
2-12-31400 tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. Kostja 1 leiab, et internetivestlus ei ole käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 mõttes. Nimetatu on käsitatav menetlusosaliseks mitteolevate isikute arvamusena, mis on antud väljaspool käesolevat vaidlust ning selle tõendikvaliteeti välistab ainuüksi asjaolu, et isikud ei ole asjas pooleks. Lisaks, tulenevalt TsMS § 272 lg-s 1 toodud sisust saab järeldada, et dokumentaalseks tõendiks võib olla iga dokument, milles sisalduv informatsioon omab menetluse seisukohalt olulist tähendust. Vajalik on teabe autentsus ning objektiivsele tegelikkusele vastavuse tagamine. Esitatud dokument on koostatud mitte turvalisel viisil, see ei võimalda tuvastada, et seal vestlevad väidetud isikud, selle koostamise aega, lisaks võib selle sisu olla muudetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole internetivestlus usaldusväärne ja seega on ka tõendusjõud sellel olematu. Kostja 1 ei nõustu internetivestluse kui dokumentaalse tõendi asja juurde võtmisega, kuivõrd nimetatul puudub asjakohasus ja tõendamisjõud.
35.Kostja 1 märgib, et hageja ei ole reaalselt ühestki puudustest kostjale 1 VÕS § 220 lg 1 korras teatanud ning ka seetõttu on ta juba kaotanud sama paragrahvi lg 3 järgi õiguse nendele puudustele tugineda. Asjakohatu on hageja selgitus nagu tegutses LT hageja nimelt teatamistega, sellekohane volitus hagimaterjalides puudub. Samas, isegi kui sellekohane volitus oleks, on eelpool nimetatud isik teavitanud esinenud puudustest kostjat 2, kellel puudub igasugune puutumus käesoleva hagiavalduse raames arutatava müügilepinguga. Ka ei ole kostja 1 teda volitanud vaidlusaluse lepingu osas tegutsema.
36.Hageja ei ole kostjale 1 andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Lepingust taganemine (VÕS § 116) ning kahjuhüvitamise nõude esitamine lepingu täitmise asemel (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3) on reeglina võimalik alles pärast ostja poolt müüjale müüdud asja parandamiseks või asendamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast müüjapoolset (õigustamatut) keeldumist asja asendamisest või parandamisest. Hageja on kostjale 1 kätte toimetanud üksnes taganemisavalduse, andmata kostjale 1 tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
37.Kuna käesolevas asjas hageja ei teatanud müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest ega ole seejuures tuginenud VÕS § 221 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud asjaoludele ja teatamata jätmine ei olnud vabandatav, siis ei ole tal õigus nõuda kostjalt 1 kahju hüvitamist.
38.Tõendamata on, et hageja on kandud kahju asendusauto eest kantud kulu tõttu. Hageja on hagiavalduse lisana nr 11 esitanud küll NB OÜ arved, kuid arvete reaalset tasumist kinnitavaid dokumente esitanud ei ole.
39.Arusaamatu on hageja nõue hüvitise saamiseks kasutuseelise kaotamise eest. Kasutuseelised on hõlmatud kasu mõistega TsÜS § 62 lg 1 tähenduses ehk lähtekohaks peab olema kasu, mida hageja kui sõiduki kasutaja oleks võinud saada. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, enda sõiduki kasutamisest saamata jäänud tulu.
40.Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks alust rahuldada nõuet mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks. Hageja märgib, et hageja seaduslik esindaja, juhatuse liige on poolteist aastat sooritanud erinevaid toiminguid, et hageja saaks sõidukit kasutada eesmärgipäraselt. Samas nähtub nii hagiavaldusest kui selle lisadest, et pigem on sõiduki kasutajaks LT, kes on ka tegelikult sooritanud haginõudes välja toodud toimingud. Seega on pahatahtlik ja tõendamata hageja nõue mittevaralise kahju saamiseks.
41.Kostja 1 vaidleb vastu ka viivisenõudele. Kuna hagi on põhjendamatu, siis on põhjendamata ka viivise väljamõistmine.
2-12-31400
Hageja seisukoht kostja vastusele.
42.Hageja teavitas kostjale 2 puudusest mõistliku aja jooksul. Sõiduki turvavarustuse rike esines 30.11.2011, hageja võttis kostjaga 2 telefoni teel ühendust 01.12.2011. Facebook’i vestlusest nähtub, et LT võttis kostjaga 2 ühendust elektrooniliselt kuupäeval 11.12.2011. Kostjad viitasid VÕS § 220 lg-le 1, mille kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja teavitus kostjatele sõiduki puudusest oli tehtud mõistliku aja jooksul. Telefonikõnele viitab ka kostja 2 vastus. Isegi kui kohus ei loe telefonikõne tõendatuks, siis Facebook vestlusest tuleneb selgelt, et sõiduki puudusest on kostjale 2 teavitatud mõistliku aja jooksul.
43.LT kirjeldas kostjale 2 puudust piisavalt täpselt. Kostja 2 sai täpselt aru, mis puudusest LT kostjale 2 telefoni teel kirjeldas, kuna kostja 2 vastas sellele adekvaatselt ning selgelt. Järelikult on kostjale 2 kirjeldatud sõiduki puudusi piisavalt täpselt ja õigeaegselt. VÕS § 220 lg 2 „piisavalt täpselt“ on määratlemata mõiste, mistõttu tuleb vaadelda käesoleva vaidluse asjaolusid. Hageja teavitas kostjat 2 sõiduki turvavarustuse puudumisest ning takistitest, kostja 2 vastas sellele, viitamata kordagi, et kostja 2 ei saanud aru, millest LT rääkis. Vastupidi, kostja 2 mõistis koheselt LT küsimust ning seda ka juba telefoni teel tehtud vestluses.
44.Kostja 2 käitus kostja 1 esindajana. Hageja on seisukohal, et kostja 2 käitus enne ja pärast müügilepingu sõlmimist hageja suhtes kui kostja 1 esindaja, mida tuleb eelkõige lugeda välja kostja 2 käitumisest. Hagejal oli arusaam, et kostjal 2 oli õigus kostjat 1 esindada. Kostja 2 käitumist tuleb tõlgendada kaudse tahteavaldusena TsÜS § 68 lg 3 mõttes, millest võib välja lugeda, et kostjale 2 oli antud volitus kostja 1 esindamiseks TsÜS § 118 lg 1 mõttes sõidukiga seotud toimingute tegemiseks. Volikirja kostja 2 ei esitanud, kuid TsÜS ei sea volikirjale vorminõuet. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-32-09 jõudnud järeldusele: „TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavalduseks olla kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 2 lugeda järgi kätte saaduks alates hetkest, millal tahteavalduse adressaat on teada saanud teost, millega kaudset tahteavaldust väljendati.“ Samuti tuleneb TsÜS § 116 lg 1 esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Antud juhul tuleb analoogiat kohaldada ka kostja 2 tegevusele. Lisaks on oluline märkida, et hageja ei suhelnud kostjaga 1 ei sõiduki ega müügilepingu osas, v.a. hetkel kui hageja saatis kostjale 1 taganemisavalduse, millele tuli vastus.
45.Kostja 2 viis seoses müügilepingu ning sõidukiga läbi järgmised tegevused: - Kostja 2 laadis portaalis Auto24.ee üles sõiduki müügipakkumise. Müügipakkumine, mis sisaldas võimalust osta sõiduk ning sõiduki üldomadusi, avalikustas kostja 2. Müügipakkumist tuleb käsitleda kui ettepanekut lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 3 mõttes. Kuna sõiduk ei olnud kostja 2 omandis, siis tuleb eeldada, et kostjal 2 oli õigus teha ettepanek sõiduki müümiseks müügipakkumise näol. Müügipakkumises kajastusid üksnes kostja 2 andmed. Muuhulgas puudusid igasugused kahtlust äratavad asjaolud, mille pinnalt võiks eeldada, et kostja 2 kasutas sõidukit ebaseaduslikult; - Hageja pidas kostjaga 2 lepingueelseid läbirääkimisi. Müügilepingu eelsed läbirääkimised toimusid üksnes kostja 2 vahendusel, mh räägiti läbi ka sõiduki müügihind, mida kostja 2 langetas 300 euro võrra. Kogu sõidukiga seotud täiendava informatsiooni edastamine sh ka hiljem avastatud vale informatsioon, mis enne müügilepingu sõlmimist esitati, toimus kostja 2 kaudu. Hagejal ei olnud mingit põhjust arvata, et kostja 2 on saanud sõiduki valduse ebaseaduslikult ning et kostjal 2 puudub õigus sõidukit hagejale esitleda. Lisaks oli kostja 2 esitanud hagejale sõiduki
2-12-31400 registreerimispassi, kus kostja 2 oli märgitud vastutava kasutajana. Sõiduki kasutaja staatus ei anna küll esindusõigust, kuid annab siiski märku, et isik on õigustatud sõidukit kasutama, mis mängib rolli kostja 1 ja kostja 2 vahelise suhte arusaamisel. Kostja 2 suhet sõidukiga näitab ka see, et kostja 2 oli isegi vahepeal sõiduki omanik; - Kostja 2 andis hagejale üle sõiduki valduse. Sõiduki valdus läks üle müügilepingu sõlmimise kuupäeval (11.02.2011) ning sõiduki valduse sh võtme ja dokumendid andis hagejale üle kostja 2. Kuna ülalpool mainitu kohaselt oli kostja 2 sõiduki vastutav kasutaja, siis eeldas hageja, et kostja 2 oli saanud sõiduki valduse õiguspäraselt. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi vastutav kasutaja on eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. - Kostja 2 suhtles hagejaga pärast müügilepingu sõlmimist. Hageja esitatud faktilistest asjaoludest tuleneb üheselt, et hageja suhtles üksnes kostjaga 2 ka pärast müügilepingu sõlmimist, kui sõidukil ilmnesid varjatud puudused. Põhjus, miks hageja just kostjaga 2 suhtles tulenes poolte lepingueelsest käitumisest ning kostja 2 esitatud müügipakkumisest. Kostja 2 jättis hagejale mulje, et omab sõiduki kohta laiapõhjalist informatsiooni, mistõttu ei püüdnud hageja tol hetkel ka kostjaga 1 ühendust võtta. Üheks põhjuseks oli tol hetkel ka asjaolu, et hagejal puudusid peale kostja 1 postiaadressid muud kontaktandmed, kuid hageja hinnangul oli kostjaga 2 suhtlemine telefoni ja interneti vahendusel kiirem ning efektiivsem.
46.Kostja 1 kiitis vaikimisi heaks kostja 2 esindusõiguse ja sõiduki ning müügilepinguga seotud tegevuse. Isegi kui kostjal 2 puudus müügilepingu sõlmimise hetkel esindusõigus sõiduki kohta informatsiooni jagamiseks ning sõiduki valduse üleandmiseks, saab öelda, et kostja 2 käitus kostja 1 huvides. Kuigi kostja 2 ei sõlminud müügilepingut kostja 1 nimel, osales ta ainuisikuliselt lepingueelsetel läbirääkimistel ning vaidluste lahendamisel pärast müügilepingu sõlmimist. Kostja 1 heakskiidu võib välja lugeda kostja 1 vastusest hageja taganemisavaldusele, kus kostja 1 soovitas hagejal vaidlusest loobuda või pöörduda kohtusse. Kostja 1 vastusest ei loe välja, et kostja 2 tegutses sõiduki puhul omavoliliselt ja tal puudus esindusõigus, pigem on võimalik vastupidise olukorraga. Hageja tõlgendas kostja 1 vastust taganemisavaldusele kui heakskiitu, sest kostja 1 oli müügilepingu pool ning pidi olema teadlik sõidukiga toimuvast ning puudusid kostja 1 teadmist välistavad asjaolud. Sarnast olukorda oleks samamoodi tõlgendanud ka iga teine mõistlik isik. Lisaks kostja 1 ei vaidlustanud kostja 2 tegevust ka siis, kui sai taganemisavalduse teel teada hageja probleemidest seoses sõidukiga. TsÜS § 75 lg 1 2. lause kohaselt kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
47.Kostja 2 käitumine tuleb omistada kostjale 1. Kuna kostja 1 kasutas kostjat 2 sõidukiga ja müügilepinguga seotud toimingute tegemisel ning ei vaidlustanud kostja 2 tegevust, siis tuleb kostja 2 tegevus omistada kostjale 1 ning käsitleda kostja 2 sõidukiga seotud tegevust kui kostja 1 tegevust. Isegi juhul kui kohus leiab, et kostja 2 ei esindanud kostjat 1, tuleb kostja 2 käitumine omistada kostjale 1 ning kostja 1 vastutab kostja 2 käitumise eest. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. TsÜS § 133 lg 2 järgi kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.
48.Kostja 2 esindusõigus ei välista kostja 2 vastutust. Hageja esitas hagi tühisest müügilepingust tulenevalt ning nõuab kostjalt 2 müügisumma tagastamist VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 1030 lg 1
2-12-31400 alusel. Seetõttu ei välista kostja 2 vastutust üksnes asjaolu, et kostja 2 käitus kostja 1 esindajana, kuna vastavalt vastutab tehingu eest esindatav (TsÜS § 132 lg 2). Hageja esitas kostja 2 vastu hagi lepinguvälise võlasuhte alusel, kuna kostja 2 oli müügilepingus soodustatud isikuks ning VÕS § 1030 lg 1 annab asja (rahasumma) väljanõudmiseks selleks eraldi aluse.
49.Kostjatele anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kostja 2 käitus kostja 1 esindajana, siis on ebaõige kostjate väide, et hageja ei andnud kostjatele piisavalt tähtaega sõidukil esineva puuduste parandamiseks. Hageja teavitas kostjat 2 korduvalt sellest, et sõidukil oli puudus. Samuti palus hageja korduvalt, et kostja 2 sõiduki puuduse likvideeriks või leiaks muu lahenduse (vt lisa 1). Hageja püüdis kätte saada ka kostjat 1, kuid hagejal puudusid kostja 1 kontaktandmed. Samuti, kuna kostja 2 käitus kostja 1 esindajana, siis puudus hagejal ka vajadus teavitada kostjat 1 posti teel sõiduki puudustest.
50.VÕS § 116 kohaselt lg 4 kohaselt lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Kostjad ei kannataks lepingust taganemise korral ebamõistliku kahju kuna nad peaksid üksnes tagasi andma müügisumma ja petmisest tuleneva kahju. Kostjad saaksid tagasi sõiduki, mistõttu ei teki kostjatele ebamõistliku kahju. Hageja nõuab küll kahju ja kulude hüvitamist, kuid kuna hagejat on petetud, siis tuleb käsitleda seda mõistliku kahjuna kostjate nimel. Samuti rikkusid kostjad VÕS § 116 lg 2 p 2, mille kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikkusid kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja soovis müügilepingu tingimustele vastavat sõiduautot, kuid hageja seda ei saanud. Ilma turvavarustuseta ei saa sõidukit Eesti kliimas turvaliselt kasutada.
51.LT ja kostja 2 vahelist Facebook vestlust tuleb käsitleda tõendina. TsMS § 272 lg 1 kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 274 järgi Elektrooniline dokument esitatakse kohtule väljatrükina või edastatakse elektrooniliselt sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis. Hageja on käesoleva seisukohaga esitanud LT ja kostja 2 vahelise Facebook’i vestluse elektroonilise väljatrüki vastavalt seadusele. Hageja on esitanud elektroonilise väljatrüki turvalisel viisil. Hageja esitatud tõendi ehtsuses ei saa kahelda ning seda tuleb käsitleda tõendina antud asjas. Kostjate viide TsMS § 236 lg 3 on asjakohatu, kuna antud juhul on hageja esitanud oma seisukoha tõendamiseks vastavad dokumendid, mis pole mingil viisil seotud tõendite kogumisega.
52.Samuti on kohatu kostjate väide, et Facebook vestluse puhul tegemist on menetlusosaliseks mitteoleva isikuga. TsMS § 229 lg-st 1 tuleneb selgelt, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendid on mõeldud asjaolude ning seisukohtade kindlaks tegemiseks. Asjaolu, et tõendiks on vestlus, mille üks pool on menetluseväline isik ei puutu asjasse. Hageja soovib tõendada asjaolusid ning seda on Hageja Facebook’i vestluse esitamisega teinud.
53.Sõidukil esines turvavarustuse puudus, mida tuleb käsitleda olulise puudusena. Kostjad väidavad, et BM’i diagnostikat ei saa võtta tõendina ning et hageja tuletab puuduliku turvavarustust meelevaldset. Hageja ei mõista kostjate taolist seisukohta, kuna hageja lisas
2-12-31400 hagiavaldusele BM’i töötaja selgituse diagnostikas tehtud puuduste kohta, mille kohaselt tähendas diagnostikas välja toodud puudused just seda, et sõiduki turvavarustus ei tööta. Seetõttu on tõendatud sõiduki turvavarustuse rike. Ka kasutatud auto puhul on saab olla oluline puudus hoolimata selle mõistlikust kulumisest. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-23-10 asunud seisukohale, et „Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine.“ Kui müüakse kasutatud auto ja väidetakse, et sellel on turvavarustus, siis ei ole oluline, kas tegemist on kasutatud sõidukiga või mitte. Vaidlusaluse sõiduki puhul oli tegemist 2003. aasta sõiduautoga ning seetõttu ei saanud hageja eeldada, et sõiduki kasutamisel võiks sõidukil puududa turvavarustus. Taoline tõlgendus oleks ebamõistlik ja väär.
54.Takistid olid mõeldud selleks, et näidata turvavarustuse näilist korrasolekut. Kostja 2 tunnistas, et sõidukile olid pandud takistid, kuid ilmselgelt valetas takistite ülesande kohta sõiduki turvavarustuse toimimisel. Hagiavaldusele lisatud BM’i diagnostika ja selgitav e-kiri näitasid selgelt, et takistid tekitasid sõiduki mälus olukorra, kus sõiduk arvas, et turvavarustus on korras, mistõttu sõiduki ostmisel ei ilmnenud ohu märguanne turvavarustuse rikkest. Hageja õnneks rike avaldus, mistõttu suutis hageja vältida täiendavaid ohte sõiduki kasutamisel. Lisaks ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit, et nende sõidukile tehtud diagnostika näitas vastupidist, nii nagu kostja 2 Facebook’i vestluses väidab.
55.Hageja kontrollikohustus ei ole oluline. Kostjad viitasid hagis VÕS §-le 219 lg 1, mille kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja möönab, et üldjuhul on see õige ning see on ka tavapärane praktika, kuid antud vaidluse raames viidatud säte ei kohaldu. Kostjad petsid hagejat, kuna nad teadsid sõidukil esinevatest takistitest ja sellest, et nad on sinna paigaldatud eesmärgipäraselt peitmaks sõidukil esinevat puudust, samal ajal aga väitsid vastupidiselt, et sõiduki turvavarustus on korras. VÕS § 221 lg 1 järgi ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kostjad teadsid või pidid teadma, et tulenevalt sõidukil paigaldatud takistitest sõiduki turvavarustus ei tööta või ei pruugi töötada. Isegi kui kohus arvab, et ei kohaldu VÕS § 221 lg 1, siis ei saa olla kahtlust, et kohaldub VÕS § 221 lg 2, kuna kostja 2 teadis sõidukil esinevatest takistitest, mistõttu pidi olema sellest teadlik ka kostja 1, kui esindatav.
56.Müügipakkumist tuleb käsitleda müügilepingu osana, kuna see aitab kohtul ning aitas ka menetlusosalistel tõlgendada müügilepingu sisu ja olemust. Samuti oli see ainus dokument, mis iseloomustas müügilepingu eset. VÕS § 226 lg 1 järgi näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. Sama sätte lg 2 kohaselt Kui kokkuleppest või tavast tuleneb, et näidist, kirjeldust või mudelit tuleb kasutada kvaliteedi ligikaudseks määramiseks, võib ostja lepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist on oluline. Antud juhul oli kõrvalkalle oluline.
57.Hageja kannatas sõiduki kasutamata jätmisel kahju. Hageja lisab seisukohale rendiauto maksekorraldused, millest nähtub, et hageja tasus rendiauto kasutamise eest ning et hagejal on tekkinud kulu seoses sõiduki kasutamise võimatusega.
58.Hageja kaotas sõiduki kasutuseelise. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tänu kostjate
2-12-31400 käitumisele kaotas hageja kasutuseelise, mistõttu kannatas hageja kahju. Hageja jääb selles osas enda hagiavalduses esitatud väidete juurde. Kohtuistung (eelistung) 07.02.2013.
59.Hageja kinnitab, et lõplik nõue on: hageja nõuded müügilepingu tühistamise avalduse kehtivuse tuvastamiseks ja müügisumma 5500 euro väljamõistmiseks, viivise 229,90 euro ja kahju hüvitise 1224 euro väljamõistmiseks, õiglase kahju hüvitise väljamõistmiseks kasutuseelise kaotamise ees, OÜ SG juhatuse liikmele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning alates hagiavalduse esitamisest sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamisest 0,02% päevas maksmata müügisummalt ja asendusauto kulutuselt kokku 6724 eurot. Hagiavalduses on matemaatiline eksitus 1244 eurot, kuigi peaks olema 1224 eurot ning palub see parandada. Hageja esitas müügilepingu tühistamise avalduse ja sellest tulenevalt pöördus alusetu rikastumise sätete juurde, lepingu väliste normide kohaselt on võimalik nõuda kahju hüvitamist nii kahju hüvitajalt kui ka kolmandalt isikult, kes oli auto kasutaja. Hageja selgitab, et nõue kui selline rajaneb tühisest müügilepingust ja see õigussuhe sai alguse müügilepingust. Hageja tühistas selle alusetu rikastumise sättest tulenevalt. Kostja 2 oleks justkui kostja 1 esindaja. Mõlemad isikud olid teadlikud sõiduki puudustest ja hageja arvates vastutavad mõlemad isikud. Kogu hagi taandub ühele BMWle. Hageja leiab, et esindus on tõendatud. Taganemise avaldusega on mõningane segadus tekkinud. Hageja lähtub ikkagi algselt tühistamise avaldusest. Hageja võttis tagasi taganemise avalduse, kuna mõlemad avaldused koos kehtida ei saa. Hageja ei loe taganemise avaldust enam kehtivaks pärast tühistamise avalduse esitamist. 24.01.2012 allkirjastati tühistamise avaldus ja hageja saatis selle isiklikult MRe-postiga. Tühistamise avaldus on sisuliselt hageja nõude põhialus. Sisuliselt on hageja oma kahes põhidokumendis toonud välja argumendid, et hageja esitas tühistamise avalduse, sellepärast, et kostjad petsid hagejat. Hagi on tõendatud. Facebooki vestlus näitab seda, et kostja 2 teadis väga palju sõiduki omadustest. LTon isik, kes enne müügilepingu sõlmimist käis autoga tutvumas ja on hageja volitatud esindaja. Tema müügilepingut ei sõlminud. Hageja hinnangul näitab see seda, et kostja 2 teadis auto puudustest ja vestlusest saab tuletada, et kostja 2 ei lükanud tagasi enda positsiooni müügilepingu sõlmimisel. Teisalt kostja 2 ei lükanud tagasi oma seotust kostjaga 1. Asi on inimlikult küllaltki lihtne. LT oli oluliselt lihtsam suhelda kostjaga 2-ga ja kostja 2 oskas vastata LT küsimustele. Kostjaga 1 ei olnud võimalik LT ühendust saada. Ta pöördus inimese poole kellega ta oli suhelnud enne müügilepingu sõlmimist ja pärast müügilepingu sõlmimist. MS kinnitab, et ei vaadanud autot.
60.MR vastab kohtule, et ei ole tühistamise avaldust saanud. Kostja 1 oli müügilepingu pool. Tema oli auto omanik ja kostja 2 oli kasutaja, SV on kostja 1 poeg. Kostjal 1 on kindlustuse boonus väiksem ja sellepärast tehti kostja 1 nimele müügileping ja kõik ülejäänu ajas SV. Kostja 1 sõitis selle autoga isegi müügi päeval ja autoga ei olnud midagi viga. MR ei eita, et kirjutas alla sellele lepingule. Ilmselt Leedus on see auto kõksu saanud aga seda ei ütle tavainimene, selleks on kindlad eksperdid. Diagnostika näitas rida vigasid, mis kõik oleksid võinud 10 kuu jooksul juhtuda. Siis tuleb välja, et kostjad olid ka kergeusklikud ostjad. Kostjad ei tunne, et oleksid midagi valesti teinud ja teisi tüssanud ja võisid osta juba rikkis auto, kuid seda ei olnud näha.
61.SV vastab kohtule, et ostis selle auto pere autoks, ostis käest kätte. Kostja 1 kirjutas oma müügilepingu poole valmis ja pandi portaali auto24 kuulutus ja LT tuli autot vaatama. Auto on 2003.aastast, kui auto kostjate omandusse sai, siis oli läbisõit 120 000, maksis 6000 eurot. Kostja 2 sai LT kokku, talle kõik sobis. Pank ei andnud LT laenu ja ta ütles, et tal on sõber M , kes saab auto ära osta, võib-olla näitamise päevast 5 päeva hiljem. Siis M täitis ostu-müügi lepingust oma poole ära. Ostu-müügi leping kirjutati alla Kristiine kohvikus. MS ei vaadanud autot. MS kandis SV 5500 eurot kahel järjestikusel päeval kahes osas. Läks mööda 8 kuud kui LT helistas kostjale 2, et turvavarustuse tuli läks põlema, et mis nüüd saab. Kostja 2 ei osanud talle midagi vastata. Kaks kuud sellest telefonikõnest läks mööda ja L viis auto diagnostikasse. Ja ülejäänud kostja 2 ei mäleta, kuna sellest on nii palju aega möödas. Sellest see tüli alguse sai. Telefonivestluses ütles
2-12-31400 L , et käigukast on katki. Kostja 2 ei olnud sellest teadlik, kuna müügist on nii palju aega möödas. Kostjad müüsid terve auto. Kui Facebooki vestlust vaadata, siis nähtub, et kostja 2 käis autoga diagnostikas, siis oli autoga kõik korras ja kostja 2 helistas diagnostikule peale vestlust L T ja alles siis sai kostja 2 teada, et midagi vist on viga. Aga müügi hetkel kostja 2 seda ei teadnud. L T häiris see, et kostja 2 müügi hetkel väitis, et auto pole kunagi avariid teinud ja et kostja 2 on teda petnud. Kostja 1 ja kostja 2 ei teadnud seda, aga võib-olla on auto mingi avarii teinud. LT ütles, et tema ei taha seda autot enam, kuna diagnostik vastas talle, et see auto on avarii läbinud. See tuli välja alles 10 kuud hiljem. Kohtu seisukoht.
62.Kohus menetleb käesolevas tsiviilasjas järgmisi hageja nõudeid: - tuvastada OÜ SG müügilepingu tühistamise avalduse kehtivus ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja müügisumma 5500 eurot (hagihind 5500 eurot); - mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja müügisummalt arvestatud viivis 229,90 eurot (hagihind 229,90 eurot); - mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitis OÜ SG poolt kantud rendiauto kulu osas summas 1224 eurot (hagihind 1224 eurot); - alates hagiavalduse esitamisest kohaldada kostjate rahalise kohustuse täitmise suhtes (müügisumma 5500 eurot ja asendusauto kulutused 1224 eurot) viivist 0,02 % päevas maksmata summalt kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni (hagihind 490,85 eurot).
63.Hageja esitas 05.12.2012 kohtule avalduse, milles hageja vähendab kogunõuet ja loobub hagiavalduse taotlustes esitatud nõuetest 5 ja 6, s.o. õiglase kahju hüvitamise nõue sõiduauto kasutuseelise kaotamise eest ja õiglase kahju hüvitamise nõue hageja juhatuse liikmele tekkinud mittevaralise kahju eest. Kohus ei menetle neid nõudeid, mille võrra hageja on vähendanud kogunõuet kostjate vastu ja mille menetlemist hageja ei ole soovinud.
64.TsMS § 5 kohaselt: lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS 229 lg 1 kohaselt, tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS 232 lg 1 kohaselt, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS 232 lg 2 kohaselt, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
65.Kohus leiab, et hagi kostja 2 vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi ei ole esitatud õige isiku vastu. Hageja nõue tuleneb MR ja OÜ SG vahel 11.02.2011 sõlmitud müügilepingust, millega müüja MR kohustub ostjale OÜ SG üle andma sõiduki BMW 320 ( XXX) ja ostja kohustub sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna 5500 eurot. Märgitud lepingus on lisatingimusena märgitud, et ostusumma tuleb tasuda SV arvelduskontole. Kostja 2 ei ole lepingu kohaselt lepingu pooleks. Tsiviilasja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et SV vahendas hageja ja kostja 1 vahel müügilepingu sõlmimist ja andis müügieseme, s.o. sõiduki BMW 320 hagejale üle. Müügilepingu vahendamine seisnes sõiduki müügikuulutuse avaldamises internetiportaalis, sõiduki kohta teabe jagamises suhtlusvõrgustikus facebook ja sõiduki reaalses üleandmises müüjalt ostjale. SV tegevus 11.02.2011 müügilepingu sõlmimisega seoses on sisuliselt lepinguline esindus.
2-12-31400 Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt, tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 lg 1 kohaselt, esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. TsMS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt, isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. TsMS § 133 lg 2 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 209 lg 4 kohaselt, kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. VÕS § 211 lg 1 kohaselt, müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja 2 esitas müügiportaali müügipakkumise, pidas hagejaga läbirääkimisi ning et sõiduki andis hagejale üle kostja 2. Kostjad on märgitud asjaolusid kinnitanud, samuti kinnitas kostja 1 07.02.2013 eelistungil, et kostja 1 oli müügilepingu pool ja auto omanik ning kõik ülejäänu ajas kostja 2. Kuna sõiduki omanik oli müügilepingu ja kostja 1 kinnituse kohaselt MR, siis oli hagejal võimalik mõistlikult uskuda, et SV on antud volitus müügitehinguga seonduvate toimingute tegemiseks. Kuna MR oli müügilepingule alla kirjutanud ja lepingus oli lisatingimusena müügisumma tasumine SV arvelduskontole, siis võis hageja mõistlikult järeldada, et sõiduki omanik on volituse andnud, sest teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes ja ei too esindajale kaasa kohustusi.
66.11.02.2011 müügilepingus on lisatingimusena märgitud, et ostusumma tuleb tasuda SV arvelduskontole. VÕS § 80 lg 1 kohaselt, lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). VÕS § 80 lg 2 kohaselt, kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. 11.02.2011 müügilepinguga ei ole ette nähtud, et kostja 2, kelle pangakontole tuli kanda ostusumma, võib nõuda lepingu täitmist. Samuti ei tulene seadusest ega ka mitte võlasuhte olemusest, et kostja 2 võiks, olemata ise lepingupooleks, ainult müügilepingus märgitud lisatingimuse tõttu nõuda lepingu täitmist ja temale mittekuuluva auto ostusumma tasumist. VÕS § 1029 sätestab, et kui üleandja on võlausaldaja korraldusel täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Kuigi hageja on kohustuse täitnud lepingu alusel kostjale 2, saab tagastamist nõuda üksnes kostjalt, kuna hageja täitis lepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust kostjale 1. Ka hageja viitab hagiavalduses, et hageja tasus 5500 eurot sõiduki eest vastavalt müügilepingu punktile 6. Müügilepingu kohaselt on lepingu pooleks MR, seega ei saanud hageja pidada ekslikult võlausaldajaks kostjat 2.
67.VÕS § 1030 lg 1 kohaselt, kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-136-08 märkinud, et viidatud säte on VÕS § 1029 kõrval VÕS § 1028 suhtes erinormiks, sätestades erandi üldreeglist, mille kohaselt võib üleantu tagasi nõuda isikult, kes on soorituse saajaks. Nii sätestab VÕS § 1030 lg 1, et kui
2-12-31400 üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on seisukohal, et VÕS § 1028 järgi saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt, kuid erandina võimaldab seadus lisaks soorituse saajale nõuda raha tagasi ka kolmandalt isikult VÕS § 1030 lg 1 järgi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul (VÕS § 80). Seega on soorituse tegijal VÕS § 1030 lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneval alusel saadu tagastamist lepingu poolelt või lepinguga soodustatud kolmandalt isikult. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole SV11.02.2011 müügilepingust tulenevalt lepingu pooleks, samuti ei saanud hageja kostjat 2 pidada lepingu pooleks ekslikult ning kuna 11.02.2011 leping ei olnud sõlmitud kostja 2 kasuks, siis ei ole kostja 2 ka soodustatud isikuks. Kohus leiab, et eelmärgitud põhjendustel tuleb jätta hagi SV vastu rahuldamata.
68.Hageja on 07.02.2013 eelistungil kinnitanud, et hageja lähtub lepingu tühistamise avaldusest ning hageja on võtnud tagasi lepingust taganemise avalduse. Hageja on 24.01.2012 allkirjastanud tühistamise avalduse ja ei loe taganemise avaldust enam kehtivaks pärast tühistamise avalduse esitamist. Hageja on avaldanud, et hageja nõude põhialuseks on tühistamise avaldus. Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige väidab, et on isiklikult saatnud kostjale 1 e-postiga tühistamisavalduse. Hagiavaldusele on lisatud 24.01.2012 kostjale saadetud e-kirja väljatrükk. Hageja e-kiri on saadetud kostja 1 e-postiaadressile, millelt on kostja 1 14.01.2012 saatnud e-kirja LT . Kohus loeb esitatud e-kirjaga tõendatuks, et kostja 1 on hageja poolt saadetud lepingu tühistamisavalduse kätte saanud. Kostja 1 kinnitas samal eelistungil, et ta ei ole tühistamisavaldust saanud, kuid kohus peab nimetatud väidet paljasõnaliseks. Kuna hageja ei loe taganemisavaldust kehtivaks, ei analüüsi kohus taganemisavaldusega seonduvaid asjaolusid.
69.24.01.2012 müügilepingu tühistamise avalduses põhjendab hageja lepingu tühistamist asjaoluga, et müügileping sõlmiti pettuse teel, kuna müüja (kostja) esindaja SV esitas sõiduki kohta ebaõigeid asjaolusid ja varjas tahtlikult ostja eest sõidukiga seonduvat informatsiooni, mis oli hädavajalik sõiduki kasutamisel, mistõttu jättis müüja ostjale (hagejale) sõidukiga seonduvatest asjaoludest vale ettekujutuse. Kui ostja oleks müügilepingu sõlmimise hetkel olnud teadlik sõiduki turvavarustuse mittetöötamisest, ei oleks ostja müügilepingut sõlminud. Avalduse kohaselt, müüja esindaja SV kinnitas ostjale, et sõiduk ei ole avariiline ning turvavarustus töötab. Ostja poolt sooritatud diagnostika jõudis järeldusele, et sõiduk on avariiline ning turvavarustus ei tööta. Hageja hinnangul esitas müüja teadlikult vale informatsiooni ja SV on hiljem tunnistanud, et sõiduk on teinud avarii.
70.TsÜS § 90 lg 1 kohaselt, tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 90 lg 2 kohaselt, tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 91 kohaselt, kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt, pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 2 kohaselt, ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lg 3 kohaselt, tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu
2-12-31400 tühistada. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.
71.TsÜS § 95 kohaselt, selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse § 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.
72.VÕS § 16 lg 1 kohaselt, pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 16 lg 2 kohaselt, pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. VÕS § 16 lg 3 kohaselt, ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VÕS § 14 lg 1 kohaselt, lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Hagiavaldusele lisatud väljatrükiga veebilehelt www.auto24.ee ja kostja 1 poolt eelistungil avaldatuga on tõendatud, et kostja 1 on esindaja kaudu avaldanud internetiportaalis auto24 sõiduauto BMW 320 müügikuulutuse, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele avalikus arvutivõrgus ning seega on vastavalt VÕS § 16 lg 3 ettepanekuks esitada pakkumus. Nimetatud müügikuulutuses on märgitud, et sõidukil on turvavarustusena 6x turvapadi, millest saab müügikuulutuse lugeja enne pakkumuse esitamist teha järelduse, et nimetatud turvavarustus on töökorras.
73.VÕS § 226 lg 1 kohaselt, näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. VÕS § 226 lg 2 kohaselt, kui kokkuleppest või tavast tuleneb, et näidist, kirjeldust või mudelit tuleb kasutada kvaliteedi ligikaudseks määramiseks, võib ostja lepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist on oluline. Kohus leiab, et sõiduauto müügi puhul ei ole kirjeldus müügiportaali veebilehel asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Samuti ei ole antud juhul kokku lepitud, et kirjeldust müügiportaali veebilehel tuleb kasutada kvaliteedi ligikaudseks määramiseks. Hageja on avaldanud, et on sõiduki üle vaadanud.
74.Hagiavalduse kohaselt käis hageja sõidukiga kohapeal tutvumas ning SV kinnitas hagejale suuliselt, et sõiduk ei ole avariiline ning sõiduk on töökorras. Hagiavalduse kohaselt on leppisid
2-12-31400 hageja ja kostja 2 kokku, et sõiduk ostetakse koos udutuledega, mis sõiduki ülevaatamisel põlesid (ise paigaldatud ksenoontuled), sõiduki kättesaamisel avastas hageja, et sõiduki udutuled ei töötanud. Hageja on eelistungil tunnistanud, et müügilepingu sõlmimisel hageja autot ei vaadanud. 24.01.2012 esitatud lepingu tühistamisavalduses ei ole hageja udutuledega seonduvale puudusele viidanud, mistõttu kohus nimetatud puudust täpsemalt ei käsitle. Hagiavalduse kohaselt ilmnes turvavarustuse puudus 30.11.2011, kui sõiduki armatuuril hakkas põlema signaallamp veateatega sõiduki turvavarustuse õhkpatjade kohta. 22.12.2011 pöördus hageja sõiduki turvavarustuse kontrollimiseks BM OÜ-sse diagnostikasse, kus tehti kindlaks järgmised turvavarustuse vead: 03 MRS reisija turvavöö pingutid ei ole töökorras, pistikud on lahti ühendatud ja pingutid on sees, 01 MRS juhi turvapadi ei tööta, püropadrunil on viga. Hageja selgitab, et diagnostikategija on täpsustanud, et turvavarustus on sõidukis olemas, kuid avarii toimumise hetkel turvavarustus takistite tõttu ei tööta.
75.24.01.2012 esitatud tühistamisavalduse kohaselt tühistab hageja 11.02.2011 sõlmitud müügilepingu põhjusel, et müüja esindaja SV esitas sõiduki kohta ebaõigeid asjaolusid ja varjas tahtlikult ostja eest sõidukiga seonduvat informatsiooni, mis oli hädavajalik sõiduki kasutamisel. Tühistamisavaldusest tuleneb, et sõiduki müügilepingu sõlmimisel osutus ostjale määravaks, et turvavarustus oleks töökorras ning asjaolu, et sõiduk ei oleks avariiline. Ostja poolt 22.12.2011 sooritatud diagnostika jõudis järeldusele, et sõiduk on avariiline ning turvavarustus ei tööta. Hageja hinnangul esitas müüja teadlikult vale informatsiooni.
76.Kuna hageja põhjendab lepingu tühistamist asjaoluga, et müügileping sõlmiti pettuse teel, analüüsib kohus, kas kostja 1 tegevus vastab TsÜS § 94 lg 1 sätestatud pettuse tunnustele.
77.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et turvavarustuse korrasolek ja asjaolu, kas sõiduk on osalenud avariis, on hagejale ilmselt tähtis. Kohtumenetluse käigus ei ole esitatud andmeid, et kostjal 1 ja kostjal 2 on eriteadmised ja vahendid autode tehnilise seisukorra kindlaksmääramiseks ulatuses, mida saab võrrelda sõidukit hooldava ettevõtte diagnostikavõimalustega. Samuti ei ole müügilepingu tingimustes kokku lepitud, et müüdava sõiduki tehniline seisukord peab olema kindlaks tehtud vastavas diagnostikateeninduses. Kuivõrd hagiavalduse kohaselt ilmnes turvavarustuse veateade 30.11.2011, s.o. 9 kuud pärast müügilepingu sõlmimist ja üksikasjalikult tuvastati vead turvavarustuses sõidukit hooldava ettevõtte OÜ BM diagnostika läbiviimisel, siis on sellega tõendatud, et turvavarustuse vead ei olnud kostjatele müügilepingu sõlmimisel ilmselged ning kostjatel ei olnud mõistlikke võimalusi ilma täiendavate kulutusteta teha kindlaks turvavarustuse tehniline seisukord. Kostjad on kinnitanud, et kontrollisid LKF (Liikluskindlustusfondi) veebilehelt, et sõiduki kohta ei ole andmeid avariides osalemise kohta. Kohus asub seisukohale, et asjas esitatud tõenditega ei ole leidnud kinnitust, et kostjad on hageja tahtlikult eksimusse viinud, avaldanud hagejale ebaõigeid andmeid eesmärgiga kallutada hageja tehingut tegema.
78.Samuti märgib kohus, et sõltumata hageja tegevusalast on hageja kui äriühing sõlminud müügilepingu oma majandustegevuses, mistõttu oli hagejal kohustus ostetud sõiduk lasta viivitamatult üle vaadata. Äriseadustiku (ÄS) § 1 kohaselt on äriühing ettevõtja, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seega on mõistlik järeldada, et äriühing ostab ja kasutab enda omanduses olevat vara eelkõige ja põhiliselt majandustegevuses. Kohus loeb äriregistri andmetele tuginedes tõendatuks kostjate väite, et ajavahemikul 03.01.2011-30.06.2012 oli OÜ SG põhitegevusalaks sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük. VÕS § 219 lg 1 kohaselt, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 kohaselt, kui
2-12-31400 ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 221 lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Seega saab ostja tulenevalt VÕS § 221 lg 1 p-st 2 lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle vaadata ei lasknud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohus loeb tõendatuks, et hageja ei ole ostetud asja lasknud viivitamatult üle vaadata, mistõttu ei või hageja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
79.Kohus leiab, et hageja ei ole tühistamisavalduse aluseks olevatest puudustest kostjale 1 teatanud mõistliku aja jooksul. Kohus ei pea mõistlikuks, et äriühing avastab majandustegevuses kasutatult ostetud asja, antud juhul sõiduki, puudused, mis olid väidetavalt olemas müügilepingu sõlmimise ajal, ligikaudu 9 kuud hiljem müügilepingu sõlmimisest juhuslikult ja ainult seetõttu, et sõidukil süttis armatuurlaual vastav veateade. Märgitud sõidukit on pärast müügilepingu sõlmimist kasutatud selle ostmisel kavandatud viisil ja kuna hageja ei ole avaldanud, et sõidukiga oleks toimunud hageja omanduses oleku ajal avarii, loeb kohus tõendatuks, et sõiduauto oli töökorras kuni 30.11.2011 veateate ilmumiseni. Kuna käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja poolt ei olnud tegemist pettusega ning sõidukil diagnostikateenusega kindlaks tehtud puudused turvavarustuses ei ole tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu, siis ei või hageja tugineda lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus peab vajalikuks osundada, et Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi tehtud elektroonilise päringu kohaselt on sõiduki BMW 320D, tehasetähisega XXX kohta avaldatud järgmine kindlustusjuhtumi teave: aeg 27.06.2011, koht Tallinn, makstud sõidukikahju hüvitis: kuni 500 eurot. Kuna pooled ei ole menetluses märgitud asjaolule tuginenud ning kohus ei ole seda pooltega arutanud, ei arvesta kohus kirjeldatud teavet kindlustusjuhtumi kohta käesolevas menetluses tõendina.
80.Kohus märgib, et kohtule esitatud sotsiaalvõrgustiku sõnumite väljatrüki kohaselt, SV ja LT vahelistest vestlustest ei tulene, et arutletakse 11.02.2011 hageja OÜ SG ja kostja 1 MR vahel sõlmitud müügilepingu objektiks oleva sõiduki BMW 320 puuduste üle. Samuti ei tulene märgitud veebivestlusest, et LT esindab nimetatud jutuajamistes OÜ-d SG. Käesolevas kohtumenetluses ei ole LT menetlusosaline. Kohtule esitatud sotsiaalvõrgustiku sõnumite väljatrükkide kohaselt toimus SV ja LT vaheline suhtlus ajavahemikul 11.12.2011-23.12.2011. Kohtule esitatud volikiri, millega OÜ SG määrab sõidukiga BMW320D seonduvaid toiminguid teostama L T , on välja antud 08.01.2012 ja kehtib kuni 1 aasta (tlk 73). Seega ei ole kohtule tõendatud, et 2011.a. oli LT volitatud esindama OÜ-d SG. Lähtudes eeltoodust on kostja 2 SV ja LT vaheline vestlus sotsiaalvõrgustikus Facebook käsitletav eravestlusena, mitte VÕS § 220 alusel ostja poolt müüjale lepingutingimustele mittevastavusest teatamisena.
81.Lähtudes eeltoodust ei ole 11.02.2011 müügilepingu tühistamine hageja poolt põhjendatud ja kohus jätab hagi müügilepingu tühistamise avalduse kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata.
82.Kuna kohus jätab hagi müügilepingu tühistamise avalduse kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka nõue müügisumma 5500 eurot tagastamiseks ja nõue väidetava pettuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks asendusauto kulu eest 1224 eurot ja
2-12-31400 viivise väljamõistmiseks.
83.Kohus jätab läbi vaatamata hageja nõuded müügilepingu rikkumisega tekitatud õiglase kahju hüvitise sõiduauto kasutuseelise kaotamise eest ja õiglase kahju hüvitise hageja juhatuse liikmele tekkinud mittevaralise kahju eest väljamõistmiseks. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja on 05.12.2012 esitatud avalduses vähendanud kogunõuet ja võtnud eelnimetatud nõuded tagasi.
84.Kohus ei analüüsi hageja poolt lepingust taganemisest tulenevaid asjaolusid ja lepingust taganemise kehtivust, kuna hageja on 07.02.2013 eelistungil kinnitanud, et võttis lepingust taganemise avalduse tagasi.
85.Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluskulud.
86.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.