Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja Swedbank AS-i menetluskulud kostja Erik Kuznetsov’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, menetluse käik 04.06.2010 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Erik Kuznetsov (edaspidi kostja) laenulepingu nr * summas 9520,12 krooni intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.05.2015. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu

möödumise tõttu. Lisaks saatis hageja kostjale samasisulise teatise ülesütlemise kohta ka eposti teel, millele vastati e-postiaadressilt *. Kostja soovis leida lahendusi võlgnevuse tasumiseks. Hageja edastas kostjale ettepaneku tasuda igakuiselt 33 eurot alates 12.08.2011. Hagiavaldusele lisatud nõudeavalduselt nähtub, et kostja maksis 33 eurot 25.08.2011, 29,25 eurot 30.09.2011, 6,97 eurot 29.10.2011 ning 14,18 eurot 13.12.2011 /tlk 33-34/. Kostja ei tasunud kokkulepitud summasid korrektselt ning hageja ütles lepingu alates 13.12.2011 üles. Hageja arvestas intressi 26% laenujäägilt kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 13.12.2011. Intressiarvestus kajastub hagiavaldusele lisatud nõudearvestuselt /tlk 34-35/, kus on kuupäevaliselt välja toodud perioodid, mille eest intressi arvestati. Viivist on hageja arvestanud õigeaegselt tasumata põhisummalt kuni lepingu ülesütlemiseni ning kogu võlgnetavalt laenusummalt pärast lepingu ülesütlemist seadusejärgses määras. Hageja on ajavahemikul 01.01.2009-30.06.2009 arvestanud viiviseid 0,026% päevas, ajavahemikul 01.07.2009-30.06.2011 0,022% päevas, ajavahemikul 01.07.2011-31.12.2011 0,023% päevas ja ajavahemikul 01.01.2012-31.12.2012 0,022% päevas. Hageja on seisukohal, et lepingu kehtivuse ajal on laenuandjal õigus nõuda nii intressi kui ka viivist juhul, kui laenusaaja viivitab laenusummade tagasimaksmisega. Pärast lepingu ülesütlemist intressi arvestus peatub ning edasi võib laenuandja nõuda laenusaajalt vaid viiviste tasumist kogu sissenõutavaks muutunud laenusummalt, v.a intressilt /tlk 77/. Hageja on seisukohal, et vastuvõtuviivitusest saaks rääkida siis, kui oleks täidetud kaks eeldust: hageja oleks õigustamatult keeldunud vastuvõtmast talle pakutud kohustuse kohast täitmist või hageja oleks keeldunud õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta kostja ei saanud oma kohustust täita. käesoleval juhul ei eksisteeri kumbagi alust, mille põhjal võiks hagejale ette heita vastuvõtuviivitust. Kostja pole tõendanud, et hageja on keeldunud kostja poolt pakutud rahasummat vastu võtmast. Kõik summad, mis kostja on kandnud vaidlusaluse lepingu täitmiseks, kajastuvad hagiavaldusele lisatud nõudearvestuselt. Hageja on seisukohal, et hagejal ei olnud kohustus kustutada kehtivast väikelaenulepingust nr * tulenevaid sissenõutavaks mittemuutunud kohustusi hüpoteegi arvelt, sest vaidlusalune leping ei olnud pandiga tagatud leping. Vaidlusalune laenuleping sõlmiti 04.06.2010 ning notariaalse tehingu toimumise päeval, s.o 22.11.2010 puudus kostjal võlgnevus, mille alusel oleks võinud lepingu ennetähtaegselt üles öelda. Seega leping oli jõus ning hagejal ei olnud alust sellest tulenevaid kohustusi täies ulatuses sissenõutavaks lugeda ja nõuda kostjalt vastavate kohustuste täitmist. Juhul, kui kostja soovis viieks aastaks sõlmitud lepingut täita ennetähtaegselt, siis oleks kostja pidanud poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkti 6.2 kohaselt esitama hagejale kirjaliku avalduse laenusumma tagastamiseks ja lepingu lõpetamiseks enne laenulepingu lõpptähtpäeva. Kostja hagejale kirjalikku avaldust lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta esitanud ei ole. Kostjal oli võimalus laenulepingust tulenevad kohustused täita ilma, et vastav nõue oleks lisatud notraiaalsesse lepingusse, kuna notariaalsest lepingust nähtuvalt kanti kostja arvetele kokku 68 158,32 krooni, mille arvelt oleks kostja saanud vaidlusaluse lepingu kohustused täita. 14.03.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited ja seisukoht kohtuistungil Kostja on 03.01.2013 esitatud vastuses hagiavaldusele märkinud, et kuna hageja ei ole tõendanud lepingu ülesütlemisteatise kostjale edastamist. Lisaks ei ole hageja esitatud

tabelitest üheselt tuvastada, kuidas on hageja arvestanud intresse ja viiviseid ning milliste perioodide eest millised summad arvestatud on. Kostja leiab, et lubatud ei ole sama perioodi eest arvestada nii intresse kui viiviseid, kuid hageja on arvestanud intresse perioodi eest 12.12.2010-13.12.2011 ning viiviseid 12.07.2010-15.10.2012. Lisaks on oluline asjaolu, et kostja müüs temale kuuluva korteri 2010. aasta lõpus. Nimetatud korteril oli hüpoteek hagejalt võetud laenu tagatiseks ning kostja soovis korteri müügist saadud summadega tagasi maksta ka vaidlusaluse laenusumma, kuid hageja keeldus seda tegemast. Seega ei käitunud hageja heas usus ning kasutas ära kostja rasket olukorda. 04.03.2013 esitatud vastuses on kostja seisukohal, et hageja oleks pidanud ülesütlemise teatise edastama ka e-posti teel ning üritama kostjaga kontakti saada ka mobiili vahendusel. Vastuse punktis 8 märgib kostja, et korteri müügilepingu punktist 4.2.5 on näha, et pärast kõigi kohustuste tasumist kanti kostja kontole 66 404 krooni, seega jäi kostjal piisavalt raha, et tasuda laenulepingust nr * tulenev kohustus. Kuna hageja keeldus vastu võtmast korteri müügist saadud summat, et kustutada laenulepingust nr * tulenev kohustus, siis sattus hageja selle vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 mõttes. Kostja tunnistab, et võlgneb hagejale laenulepingu nr * põhiosa 357,66 eurot, kuid soovis selle kohustuse täita 22.11.2010 toimunud korteri müügist saadud rahaga. Hageja keeldus sellest. Kuna hageja ei võtnud täitmist vastu, siis on hageja vastuvõtuviivituses ning alates sellest ajast kogunenud viiviste ja intresside nõudmine kostjalt ei ole õigustatud. Lisaks puudub kostjal alates 2010. aastast sissetulek, seetõttu oleks menetluskulude, viiviste ja intresside väljamõistmine kostjalt ebaõiglane ja ebamõistlik. Menetluskulud jätta hageja kanda ning kui kohus leiab, et see ei ole võimalik, siis jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostja pakub kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hagejale põhinõude 352,66 eurot võrdsetes osades igakuiselt 29,39 eurot. Kõigist muudest nõuetest kostja vastu hageja loobub. Juhul kui kohus rahuldab hagi laenu põhiosa või sellega sarnases ulatuses, siis palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. 14.03.2013 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et korteri müügist saadud rahaga soovis kostja kustutada enda ja oma lähedaste võlad. Laenulepingu ennetähtaegseks tasumiseks kostja kirjalikku avaldust ei esitanud. Oli suuline kokkulepe hagejaga ning temale ei selgitatud, et laenu ennetähtaegseks tagastamiseks peab esitama kirjaliku avalduse. Kostja on teadlik, et peab võla tasuma ning ei ole sellest kunagi keeldunud. Kui raha tekib, siis saab laenu tasuda, kuid ei saa kinnitada, et suudab täita enda poolt pakutud kompromissi. Kostja on seisukohal, et hagejaga lepiti kokku, et korteri müügist saadava rahaga kustutatakse võlad ning muu hulgas ka väikelaen. Selleks raha jätkus. Hiljem selgus, et kustutatavate laenude hulgas ei ole väikelaenu ning hageja sõnul ei olnud see asjakohane. Seetõttu rahuldada hageja nõue põhivõlgnevuse osas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust nr * tuleneva nõude kogusummas 564,92 eurot, millest põhivõlgnevus on 352,66 eurot, intress 110,32 eurot ja viivis 101,94 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, millega leppisid laenu ja intressi tagastamiseks kokku iga kuu kindla kuupäeva. Kostja rikkus lepingut ning jättis tagasimaksed tähtaegselt tasumata. 21.07.2011 saatis hageja kostjale teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatusega, kui kostja määratud tähtajaks võlgnevust ei tasu, siis ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja hagejale võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles alates 13.12.2012 ennetähtaegselt üles. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud ülesütlemise teatise edastama ka e-posti teel ning üritama kostjaga kontakti saada ka mobiili vahendusel. 07.03.2013 esitas hageja kirjavahetuse e-posti teel kostjaga, millest nähtuvalt on hageja saatnud 21.07.2011 kostja e-postiaadressile samasisulise teatise lepingu ülesütlemise kohta, nagu saadeti kostjale posti tee. Kostja vastas aadressilt * ning lepiti kokku, et kostja tasub võlgnevuse igakuiste maksetega summas 33 eurot kuus alates 12.08.2011. Kostja tasus vaid ühe makse kokkulepitud summas ning edaspidi on tasutud ebaregulaarselt ning vähem, kui poolte vahel kokku lepiti. Seega ei täitnud kostja ka hageja poolt täiendavalt antud võimalust võlgnevus osamaksete kaupa tasuda. Nähes, et kostja korrektselt kokkulepet ei tasu, ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles alates 13.12.2011. Kohus on seisukohal, et hageja on andnud kostjale piisavalt võimalusi ning aega võlgnevuse tasumiseks. Kostjale saadeti lepingu ülesütlemisteatis nii posti teel kui ka e-posti vahendusel. E-posti vahendusel suheldes jõuti kokkuleppele, mida kostja korrektselt ei täitnud ning võlgnevust kokkulepitud kuupäevadel ei tasunud. Eeltoodu alusel on põhjendatud hagejapoolne lepingu ülesütlemine alates 13.12.2011. 04.03.2013 esitatud kostja vastuse punktis 12 tunnistab kostja, et võlgneb hagejale laenulepingu nr * põhiosa 357,66 eurot /tlk 114-118/. Hageja on hagiavalduses palunud ostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 352,66 eurot /tlk 23-26/. Eeltoodu alusel põhinõude osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale intressid 110,32 eurot ajavahemiku 12.12.2010 -13.12.2011 eest ja põhiosa viivis 101,94 eurot ajavahemiku 12.07.2010 -15.10.2012 eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud intresse poolte vahel väikelaenulepingus kokkulepitud määras, s.o 26% aastas ning viiviseid tasumata osamaksetelt ning peale lepingu ülesütlemist kogu põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja leiab, et lubatud ei ole sama perioodi eest arvestada nii intresse kui viiviseid, kuid hageja on arvestanud intresse perioodi eest 12.12.2010-13.12.2011 ning viiviseid 12.07.201015.10.2012. Hageja on seisukohal, et lepingu kehtivuse ajal on laenuandjal õigus nõuda nii intressi kui ka viivist juhul, kui laenusaaja viivitab laenusummade tagasimaksmisega. Pärast lepingu ülesütlemist intressi arvestus peatub ning edasi võib laenuandja nõuda laenusaajalt vaid viiviste tasumist kogu sissenõutavaks muutunud laenusummalt, v.a intressilt. Kohus leiab, et väikelaenulepinguga nr * on pooled kokku leppinud intressi määras 26% ning kostja kohustub intressi tasuma vastavalt poolte vahel sõlmitud maksegraafikule /tlk 31-32/. Lisaks on pooled laenulepingu punktis 10.1 leppinud kokku, et arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Eeltoodust tulenevalt on pooled leppinud kokku, et kostja peab lisaks põhinõudele tasuma intressi ja põhinõude tasumata jätmise korral arvestab hageja tähtaegselt tasumata summalt viivist. Kostja intressi ja viivise summadele vastu ei vaidle ning palub intressi ja viivist kostjalt mitte välja mõista, kuna hageja on VÕS § 119 mõttes vastuvõtuviivituses. Kostja soovis laenulepingust nr * tuleneva kohustuse täita 22.11.2010 toimunud korteri müügist saadud rahaga. Hageja keeldus korteri müügist saadud summat vastu võtmast, siis sattus hageja selle vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 mõttes. Kostja laenulepingu ennetähtaegseks tasumiseks hagejale kirjalikku avaldust ei esitanud. Kostja sõnul oli suuline kokkulepe hagejaga ning temale ei selgitatud, et laenu ennetähtaegseks tagastamiseks peab esitama kirjaliku avalduse. Lisaks puudub kostjal alates 2010. aastast sissetulek, seetõttu oleks viiviste ja intresside väljamõistmine kostjalt ebaõiglane ja ebamõistlik. VÕS § 119 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu. VÕS §-s 119 ei ole sätestatud alust, mille alusel saaks väita, et hageja on vastuvõtuviivituses. Kostja pole tõendanud, et hageja on keeldunud kostja poolt pakutud rahasummat vastu võtmast. Kõik summad, mis kostja on kandnud vaidlusaluse lepingu täitmiseks, kajastuvad hagiavaldusele lisatud nõudearvestuselt. Laenuleping nr * sõlmiti 04.06.2010 ning notariaalse tehingu toimumise päeval, s.o 22.11.2010 puudus kostjal võlgnevus, mille alusel oleks võinud lepingu ennetähtaegselt üles öelda. Juhul, kui kostja soovis lepingut täita ennetähtaegselt, siis oleks kostja pidanud poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkti 6.2 kohaselt esitama hagejale sellekohase kirjaliku avalduse. Kostja

hagejale kirjalikku avaldust lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta esitanud ei ole. Lisaks oli kostjal võimalus laenulepingust tulenevad kohustused täita ilma, et vastav nõue oleks lisatud notraiaalsesse lepingusse, kuna notariaalsest lepingust nähtuvalt kanti kostja arvetele kokku 68 158,32 krooni, mille arvelt oleks kostja saanud vaidlusaluse lepingu kohustused täita. Kohus asub seisukohale, et laenulepingu nr * ennetähtaegseks lõpetamiseks pidanuks kostja poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkti 6.2 /tlk 29-30/ kohaselt teatama hagejale sellest kirjalikult. Kostja selgitas 14.03.2013 toimunud kohtuistungil, et temal oli hagejaga suuline kokkulepe ning temale ei selgitatud seda, et avalduse peab esitama kirjalikult. Kohus leiab, et kostja sai laenulepingu sõlmimisel lepingu koopia ning kostjal oli võimalus tutvuda poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Pooled on lepingu allkirjastanud, seega teadlikud kõikidest tingimustest. Lisaks on hageja andnud kostjale võimaluse võlgnevuse tasumiseks osamaksetena, kuid kostja ei täitnud poolte vahel kokkulepitud tingimusi tasuda igakuiselt 33 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt intressi summas 110,32 eurot ja viiviste summas 101,94 eurot väljamõsitmine hageja kasuks. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arvestatuna protsendina põhinõudelt (s.o 352,66 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamise päevast. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, seega loetakse käesolevas tsiviilasjas hagi esitatuks alates 29.06.2012. Kostjal on võlgnevus hageja ees, siis on hagejal õigus nõuda viivist ning kuna ei ole ette teada, millal kostja võlgnevuse tasub, siis tuleb kostjalt viivis välja mõista protsendina põhinõudelt summas 352,66 eurot. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud, seega tuleb nimetatud viivisenõue rahuldada. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete ning esitatud tõendite alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjalt Erik Kuznetsov’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista väikelaenulepingust nr * tulenev võlgnevus summas 564,92 eurot, millest põhivõlgnevus on 352,66 eurot, intress 110,32 eurot eurot ja viivis 101,94 eurot. Samuti kuulub kostjalt Erik Kuznetsov’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (352,66 eurot) alates 29.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega kõik menetluskulud jäävad kostja Erik Kuznetsov’i kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.