Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

14.03.2005 sõlmisid AS Swedbank ja Ain Kilter käenduslepingu nr 05-047337-KÄ, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt OÜga Aini Mööbel OÜ (pankrotis) laenulepingust nr 05-047337-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsumma lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 2 100 0000 krooni. 28.07.2009 ja 11.01.2010 on hageja saatnud kostjale teatised, milles teavitas kostjat võlgnevusest ja palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal hageja ees võlgnevus. Hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles 27.01.2010. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Hageja nõuab kostjalt 05-047337-JI laenulepingu käenduslepingu alusel võlgnevuse 6 400 euro tasumist, mis koosneb põhiosast summas 3 200 eurot ja põhiosalt arvestatud viivisest summas 3 200 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet, mis oli 27.01.2010 seisuga 11 244.33 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu selgelt, kuidas on tekkinud põhivõlgnevus ega see, kuidas on arvutatud viivis. Hagist ei nähtu, kuidas laenulepingutest tulenevad nõuded on rahuldatud kostja kinnistute võõrandamisest saadud rahaliste vahendite arvel. Samuti ei nähtu, kas hageja sai oma laenulepingutest tulenevaid nõudeid rahuldada põhivõlgniku Aini Mööbel AS pankrotimenetluses. Tuginedes TsÜS §-le 143, palub kostja kohaldada Swedbank AS-i nõudele aegumist. Hageja esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtub, et laenuleping on lõpetatud hiljemalt 24.09.2009 (väljatrükk dateeritud 24.09.2009). Hagi toimetati kostjale kätte novembris 2012, seega pärast TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud kolmeaastase tähtaja möödumist. Hageja esitatud kirjalikest dokumentidest nähtub, et alates märtsist 2005 kuni septembrini 2009 tasus kostja hagejale põhivõla, intressi ning viivise lepingukohustuse täitmisega viivitamise eest.

Hagist ei nähtu kui suur summa on makstud tervikuna. Arvutuse kohaselt on hageja laenuks antud raha täielikult tagasi saanud. Laenude tasumine toimus osaliselt kinnistute võõrandamisest saadud rahaliste vahendite arvel. Arvestades eeltoodut tuleb lugeda, et kostja kohustus hageja ees on täidetud.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS

Hageja vaidleb kostjale vastu ja leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Vastuseks kostja küsimustele selgitab hageja alljärgnevat. Kostja on ekslikult järeldanud, et KredEx on tasunud pidevalt tagatistasu ning esitanud sellega seoses küsimuse, kas tasutu arvestati põhivõlgnevuse katteks. Hageja juhib kostja tähelepanu laenulepingu punktile 2.17.4, mille kohaselt kohustus laenusaaja, s.o Aini Mööbel OÜ (pankrotis), maksma sihtasutusele käendustasu 1,8% aastas laenusumma sihtasutuse poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Laenusaaja pidi tagama, et iga kvartal sihtasutusele maksmisele kuuluv käendustasu on panga poolt laenusaajale teatatud kuupäeval arvelduskontol. Pank võttis iga kvartal laenusaaja poolt maksmisele kuuluva käendustasu arvelduskontolt maha ning kandis selle sihtasutuse arvelduskontole. Seega kuulus KredExi käendustasu ehk tagatistasu maksmisele laenusaaja poolt, mitte KredEx ́i poolt. Tagatistasu oli eraldiseisev kohustus ja selle arvelt ei vähendatud põhisumma võlgnevust nagu kostja on ekslikult arvanud. Nõudearvestuse kohaselt kõnealuse tagatistasu võlgnevus puudub. Kostja järeldab nõudearvestuselt, et alates 15.03.2005 kuni 27.01.2010 laekusid rahalised vahendid korralikult. Ajavahemikul 15.03.2005 – 30.08.2005 teostas hageja vaid laenu väljamakseid, ühtegi laekumist laenusaajalt ei toimunud. Kostja poolt viidatud summa 95 032,70 eurot ei kajasta mitte laenusaaja poolt tasutud makseid, vaid laenujääki. See tähendab, et 27.01.2010 seisuga oli kogu sissenõutavaks muutunud põhisumma võlgnevuse suuruseks 95 032,70 eurot. 04.02.2011 müüdi enampakkumisel OÜ Aini Mööbel pankrotimenetluses laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu asukohaga Soinaste küla, Ülenurme vald, Tartumaa (registriosa nr 14836) hinnaga 133 149,27 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summast arvestati maha pankrotimenetluse kulud 15%, mistõttu laekus 04.10.2011 hagejale 113 176,88 eurot. Nimetatud summast kustutas pank OÜ Aini Mööbel (pankrotis) arvelduskrediidilepingu nr 05-195619-KT järgsed võlgnevused ja osaliselt laenulepingu nr 05-047337-JI järgsed võlgnevused summas 110 191,80 eurot. Nimetatud summa arvelt vähendas hageja põhinõuet 91 832,70 euro võrra, kustutas intressi võlgnevuse summas 1882,66 eurot ja KredEx tagatistasu võlgnevuse summas 495,06 eurot ning tagatistasu võlgnevuselt arvestatud viivise summas 159,86 eurot. Samuti vähendas hageja põhinõudelt arvestatud viiviseid summas 15 821,52 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu põhjendusel, et esitatud hagi on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. I. Hageja on oma nõude esitanud kostja kui käendaja vastu laenuvõtja poolt laenulepingu mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt TsÜS § 147 lg 2 nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostja on seisukohal, et hageja lõpetas põhivõlgnikuga lepingu 24.09.2009, seega on esitatud hagi aegunud. Hageja esindaja selgitas, et leping öeldi üles 27.01.2010, mil peatus intressiarvestus ja kogu laenusumma koos kõrvalnõuetega muutus sissenõutavaks. Samuti on hagiavalduses hageja

märkinud, et laenuleping öeldi ennetähtaegselt üles 27.01.2010. Hageja esitatud võlgnevuse arvestusest (tl. 19-30), nähtub (tl. 28), et intressi arvestus lõppes 27.01.010. Hageja on saatnud kostjale viimase käendusnõude teatise 11.01.2010, milles hoiatab võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu üles öelda, seega ei saanud hageja lepingut üles öelda, kostja poolt viidatud 24.09.2009. Hageja poolt põhivõlgnikule lepingu ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik lepingujärgsed kohustused. Seega algas hageja poolt esitatud nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 1 alusel 28.01.2010. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 28.01.2013. a kell 24.00. Hageja on antud hagi esitanud 10.07.2012, seega ei ole esitatud hagi aegunud ning kostja sellekohane vastuväide ei ole põhjendatud. II. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja sõlmis kostjaga käenduslepingu nr 05-047337-KÄ, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt OÜga Aini Mööbel OÜ (pankrotis) laenulepingust nr 05-047337-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal hageja ees võlgnevus ning hageja ütles laenusaajale 27.01.2010 laenulepingu üles. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. VÕS § 196 lg 2 sätestab, et kui teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Ülesütlemisõiguse kasutamine on rikutud lepingupoole otsustusõigus võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral. Hagiavalduse ja lepingutel sooritatud operatsioonide kohaselt (tl 19-30) võlgneb kostja hagejale tagastamata laenusummana 3 200 eurot (põhinõue) ja sissenõutavaks muutunud viivisena 11 244.33 eurot. Hageja vähendab nõuet. Hageja nõuab kostjalt 05-047377-JI laenulepingu käenduslepingu alusel võlgnevuse 6 400 euro tasumist, mis koosneb põhiosast summas 3 200 eurot ning põhiosalt arvestatud viivisest summas 3 200 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited selles osas, et hageja ei ole põhjendanud ja ära tõendanud oma nõude kujunemist, ei ole asjakohased. Hageja on kostjale 12.02.2013 seisukohas kostja vastusele täiendavalt selgitanud, mille alusel ja kuidas tema nõue kostja vastu on kujunenud. Hageja selgitused nõude kujundamise osas vastavad hageja esindaja poolt kohtule esitatud võlgnevuse arvestusele (tl. 21-24), mille kohaselt on 27.01.2010 seisuga põhivõlgnevus 95 032.70 eurot ning 4.10.20111 on sealt mahaarvestatud 91 832.70 eurot, seega on laenu põhiosa jääk 3 200 eurot, mis on hageja lõplik põhivõlgnevuse nõue kostja vastu. Seejuures ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja vastuväited hageja nõudele. Kohtule esitatud käenduslepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja on lepingut sõlmides nõustunud vastutama solidaarselt laenuvõtjaga laenulepingu nr 05-047337-JI nõuetekohase täitmise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tegemist on võlausaldaja valikuvõimalusega. Antud juhul nõuab hageja kostjalt laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist kostjalt kui käendajalt. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestuse kohaselt on viivise võlgnevuse suuruseks 27.01.2010 seisuga 11 244.33 eurot. Hageja vähendab viivise võlgnevuse nõude põhivõlgnevuse summani so. 3 200 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma vastuväidete kohta viivisevõlgnevuse kujunemise osas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Swedbank ASi hagi Ain Kilteri vastu ja mõistab Ain Kilterilt välja põhivõlgnevuse 3 200 eurot ja viivise võlgnevuse 3 200 eurot, kokku 6 400 eurot ASi Swedbank kasuks. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA VÄLJAMÕISTMINE RIIGITULUDESSE Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, rahuldades hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude väljamõistmine riigituludesse Tartu Maakohtu 4.12.2012.a määrusega rahuldati Ain Kilteri riigi õigusabi taotlus ja anti Ain Kilterile antud tsiviilasjas riigi õigusabi tema esindamiseks kohtus kohustusega hüvitada osamaksetega 10% ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Osamaksete suurus määrata kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. Ain Kilteri esindajaks oli vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde advokaadibüroost Karl Saavo. 10.04.2013 määrusega määras kohus advokaat Valli Murde tasu suuruseks Ain Kilterile riigi õigusabi osutamise eest 192 eurot riigi arvel. Vastavalt TsMS § 190 lg 5 kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõivu või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus lähtub antud asjas osamakse suuruse kindlaksmääramisel 4.12.2012 määruses kohtu poolt tuvastatud asjaoludest Ain Kilteri majandusliku seisundi kohta. Nimetatud määruse kohaselt on taotleja töövõimetus pensionär (100% töövõimetu). Ülalpeetavaid taotlejal ei ole. Taotleja sissetulek on sotsiaaltoetused 309.36 eurot kuus. Kohus on teinud järelepärimised pankadesse, ning kohtule on vastatud, et Ain Kilter omab arvelduskontot ASis SEB Pank, millel on hoiustatud

29.11.2012 seisuga 0.89 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on juulis 2011 maksnud taotleja eest sotsiaalmaksu Eesti Töötukassa. Sõidukite registri andmetel kuulub taotlejale sõiduauto Volkswagen Passat Variant, reg.nr 532ATK ja VAZ 2107, reg.nr. 806 RAA, mõlemale sõidukile on seatud keelumärge täiteasjas nr 182/2012/519 ja täiteasjas nr 035/2012/1789. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel taotleja kinnisvara ei oma. Kohus määras advokaadi tasu suuruseks antud tsiviilasjas Ain Kilterile õigusabi osutamise eest 192 eurot, seega tuleb Ain Kilteril hüvitada vastavalt 4.12.2012 määrusele talle osutatud riigi õigusabi eest 19.20 eurot. Arvestades eeltoodut ja Ain Kilteri majandusliku olukorda määrab kohus osamakse suuruseks 9.60 eurot. Riigi õigusabi tasu summas 19.20 eurot tuleb Ain Kilteril tasuda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Osamakse suurus on 9.60 eurot ja osamakse tuleb tasud hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.