Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-22900
Tsiviilasi
OÜ Sivellon hagi Kiviõli Keemiatööstuse 865,40 euro kahju väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. jaanuari 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kiviõli Keemiatööstuse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (registrikood: 10186158; asukoht: Kiviõli Turu 3), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja (hageja): OÜ Sivellon (registrikood: 10293724; asukoht: Kohtla vald Järve küla), esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
1.Jätta Viru Maakohtu 25. jaanuari 2013. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
OÜ
vastu
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.OÜ Sivellon esindaja esitas 17.05.2012. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-10-22900. Viru Maakohtu 20.03.2012. a otsusega jäeti kõik menetluskulud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kanda. Kohtuotsus jõustus 21.04.2012. a. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot ja lepingulisele esindaja kulud (õigusabikulud) 1600 eurot. Lisaks palus hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ leidis, et menetluskulud ei ole põhjendatud, kuna väidetavalt kantud menetluskulude summa ületab pea kahekordselt kohtu poolt välja mõistetud rahasumma suurust. Vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmääradele on käesolevas asjas maksimaalselt sissenõutavaks kuluks õigusabile 1600 eurot, mille ulatuses kuuluvad hüvitamisele kõik kulutused. Käesoleval juhul on tegemist kohtumenetlusega maakohtus, seega ei ole põhjendatud nõuda maksimaalset summat õigusabikulude hüvitamiseks. Kostja leidis, et mõistlik ning põhjendatud oleks määrata menetluskulude suuruseks 500 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 15.01.2013. a määrusega OÜ Sivellon avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks menetluskulud summas 1789,52 eurot. Kohus mõistis menetluskulude katteks OÜ-lt Kiviõli Keemiatööstuse välja 1789,52 eurot OÜ Sivellon kasuks. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Kiviõli Keemiatööstuse tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud 13.05.2010. a hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3000 krooni, s.o 191,73 eurot. Põhjendatud on hageja taotlus mõista kostjalt välja riigilõiv summas 191,73 eurot. Kohtunikuabi leidis, et asjakohane ei ole kostja vastuväide, et hageja poolt tehtud kulutused õigusabile ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuna hageja ei ole esitanud arveid. Kohtunikuabi märkis, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on detailselt näidatud kulude koosseis (toiming, selle tegemisele kulunud aeg ja tunnitasu) ning täiendavate arvete esitamist ei pidanud kohus vajalikuks. Lisaks on hageja avalduses kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleval juhul on vaidlus piirdunud menetlusega maakohtus ning tegemist oli tavapärase kahju hüvitamise nõudega. Maakohtus toimus 2 kohtuistungit pikkusega 2 tundi ja 40 minutit ning 1 tund ja 10 minutit. Seega ei viita ükski asjaolu tsiviilasja keskmisest keerukamale astmele. Lähtudes eeltoodust analüüsis kohtunikuabi järgnevalt hageja poolt kohtule esitatud õigusabi toimingute ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel:
1.Nõupidamine kliendiga (2x15 min). Kohtunikuabi leidis, et lepingulisele esindajale tehtud kulutused saavad TsMS § 175 lg 1 mõistes tekkida hagiavalduse koostamisest alates. Seega jättis kohtunikuabi käesoleva kulukirje menetluskuluna arvestamata.
2.Õiguslik analüüs, hagiavalduse koostamine ja redigeerimine – 4 h ja 30 min (tunni hind 120 eurot ilma käibemaksuta). Toimiku materjalidest nähtub, et hagiavaldus on sisuliselt 6-l lehel, õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Tõendid on 60-l lehel. Hagiavalduse koostamisele eelneb ka asjaolude ning võimalike tõendite õiguslik analüüs. Kohtunikuabi luges põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja komplekteerimisele 4,5 tundi, s.o 540 eurot.
3.Kostja 15.07.2010 vastusega tutvumine ja analüüs – 2 h 15 min (tunni hind 120 eurot ilma käibemaksuta).Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja vastus on 9-l lehel ning sellel on 14 lisa. Kuna käesolevas toimingus kostja vastust põhjalikumalt ei analüüsita, siis pidas kohtunikuabi põhjendatud ajakuluks 1 tundi vastusega tutvumiseks ja sellele esmase hinnangu andmiseks, s.o 120 eurot.
4.Õiguslik analüüs ja hageja 13.09.2010 vastuse koostamine – 3 h 15 min (tunni hind 120 eurot ilma käibemaksuta). Toimiku materjalide kohaselt on hageja vastus kostja vastusele 9-l lehel. Kohtunikuabi luges ajakulu 3 h 15 min ehk 3,25 tundi põhjendatuks (s.o 390 eurot).
5.Kostja 21.10.2011 seisukohtadega tutvumine ja õiguslik analüüs – 1 h 45 min (tunni hind 120 eurot ilma käibemaksuta). Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja on 21.10.2011. a esitanud kohtule täiendavad seisukohad sisuliselt 4-l lehel. Kuna kohus ei ole kohustanud hagejat esitama kirjalikult hagejapoolset seisukohta, siis arvestas kohtunikuabi seisukohaga tutvumiseks 1 tunni (s.o 120 eurot).
6.Valmistumine istungiks ja esindus istungil Jõhvi kohtumajas 31.10.2011 istungil ja sõit Tallinn-Jõhvi-Tallinn – 9 h 30 min (tunni hind 120 eurot ilma käibemaksuta). Kohtuistungi protokollist nähtub, et 31.10.2011. a kohtuistung kestis 2 tundi ja 40 minutit ehk 2,7 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks arvestas kohtunikuabi 1 tunni, sest vaidluse asjaolud ei olnud muutunud ning viimasest hagejapoolsest toimingust (21.10.2011.a esitatud kostja seisukohtadega tutvumine) kuni kohtuistungini 31.10.2011. a oli ajavahemik ainult 10 päeva, seega ei vajanud tsiviilasjas menetlusosaliste poolt seni kohtule esitatud materjal põhjalikku meeldetuletamist. Kohtunikuabi arvestas seega istungiks ettevalmistamseks 1 tunni ja istungil viibitud ajaks 2,7 tundi, seega kokku 3,7 tundi (s.o 444 eurot). Tpileti andmetel kulub kiirliinil marsruudi Tallinn-Jõhvi läbimiseks 2 tundi ja 15 minutit, seega edasi-tagasi 4,5 tundi. Sõiduks kulutatud aja jooksul ei saanud hageja esindaja teha muud tasustatavat tööd. Kohtunikuabi oli aga seisukohal, et õigusabiteenuse osutamise aja hulka kuulub küll hageja esindajal kohtuistungile sõitmiseks kulutatud aeg, kuid eelnimetatud tegevus õigusabi osutamisel ei pruugi olla tasustatav samas määras kui menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtuistungil osalemisele kulunud aeg. Kohtunikuabi vähendas sõiduks kulutatud aja tunni hinda poole võrra ja arvestas tunnihinnaks 60 eurot (s.o 270 eurot).
7.Kostja 27.01.2012 taotlusega tutvumine, õiguslik analüüs 30 min (tunni hind 120 eurot ilma käibemaksuta). Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja on 27.01.2012. a esitanud kohtule taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kohtunikuabi leidis, et kuivõrd tegemist on taotlusega 2-l lehel (sisulist teksti 1 lk) ning hageja on palunud hüvitada ka taotlusele vastuse koostamise ajakulu (järgmises punktis), siis on põhjendatud käesoleva toimingu eest mõista kostjalt välja hüvitis ajakulu 15 minuti ehk 0,25 tunni eest (s.o 30 eurot).
8.31.01.2012. a seisukoha koostamine 45 min (tunni hind 120 eurot ilma käibemaksuta). Toimiku materjalidest nähtub, et seisukoht on sisuliselt 1-l lehel, kostja taotluses olevaid väiteid ümberlükkava sisuga. Kohus pidas põhjendatuks ajakulu lühikese ja lihtsa seisukoha koostamise eest 30 min ehk 0,5 tundi (s.o 60 eurot).
9.Valmistumine istungiks ja esindus istungil Jõhvi kohtumajas 31. oktoobri 2011. a istungil ja sõit Tallinn-Jõhvi-Tallinn – 8 h (tunni hind 120 eurot ilma käibemaksuta). 31.10.2011. a toimunud kohtuistungiga seotud ajakulu ja tasu on arvestatud käesoleva analüüsi punktis 6. Ilmselgelt on hageja esindaja eksinud istungi toimumise kuupäeva märkimisega avalduses ja kohtunikuabi luges käesoleva kulukirje toimiku materjalide kohaselt seotuks 06.02.2012. a toimunud kohtuistungiga. Viimase kohtuistungi pikkuseks oli kohtuistungi protokolli kohaselt 1 h ja 10 min ehk 1,17 tundi. Kahe kohtuistungi vahepeal oli kostja kohtu nõuet täites esitanud kohtule ühe dokumentaalse tõendi, milleks oli väljavõte rahvastikuregistrist ning hageja esindaja oli samuti kohtu nõuet täites sellele tõendile meili teel vastuse andnud. Rohkem põhivaidlust puudutavaid menetlustoiminguid istungitevahelisel ajal ei tehtud ja seetõttu luges kohtunikuabi põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistumise eest 1 tund ning kohtuistungil viibitud ajaks 1,17 tundi (s.o 260,40 eurot). Kohtuistungile ja tagasi sõitmiseks vajalikuks ajakuluks luges kohtunikuabi 4,5 tundi (s.o 270 eurot). Kokku luges kohtunikuabi hageja lepingulisele esindajale tehtud kulutusteks 2504,40 eurot. Kohtunikuabi oli seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 (hagiavalduse kohtusse esitamise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusakt, hagiavaldus esitati 13.05.2010. a). Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“, mille § 1 lg 1 järgi hagilt hinnaga kuni 50 000 krooni (hagihind oli 13 540,50 krooni) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 25 000 krooni ehk 1597,79 eurot. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt 1600 euro väljamõistmist lepingulisele esindajale tehtud kulutuste katteks tulenevalt eelpool nimetatud piirmääradest ja seda olukorras, kus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud ületavad lubatud piirmäära. Kohtunikuabi rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kostjale menetluskulud kokku summas 1789,52 eurot (1597,79 eurot õigusabikulud + 191,73 eurot riigilõiv). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määrata kindlaks OÜ Sivellon menetluskulud maksimaalselt summas 500 eurot ja need kostjalt hageja kasuks välja mõista. Määruskaebuse kohaselt: 1) on 1,597.79 euro puhul tegemist maksimummääraga kolme kohtuastme peale kokku. Käesoleval juhul piirdus menetlus Viru Maakohtu otsusega, millega rahuldati vastustaja hagi ning määruskaebuse esitajalt mõisteti välja 865,40 eurot. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et menetluskulude summa suuruse hüvitamise üle otsustamisel tuleb arvesse võtta
kindlasti ka asjaolu, mitu kohtuastet menetlus läbib. Käesolev vaidlus ei olnud juriidiliselt keerukas; 2) kuna vastustaja poolt kantud menetluskulude summa ületab pea kahekordselt kohtu poolt välja mõistetud rahasumma suuruse, siis sellises summas õigusabikulu väljamõistmine määruskaebuse esitajalt ei ole põhjendatud; 3) selgitab kohus kohtumääruse lk 4 punktis 5, et tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja on 21.12.2011.a. esitanud kohtule täiendavad seisukohad sisuliselt 4-l lehel. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus on õigesti märkinud, et kohus ei ole kohustanud vastustajat seisukohta esitama, mistõttu ei ole põhjendatud selliselt toimingult ka tasu arvestada ning seda tasu määruskaebuse esitajalt välja mõista; 4) tuleb õigusabikulude välja mõistmisel lähtuda ka välja mõistetud summa suurusest (määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu, et vastustaja vähendas oluliselt oma nõuet) ning mõistlik ning põhjendatud oleks määrata menetluskulude suuruseks maksimaalselt 500 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.OÜ Sivellon vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastustaja esindaja ajakulu põhjendatud ja mõistlik. Kaebaja analüüs on pinnapealne ning ei arvesta õigusteenuse osutamise tegeliku sisu ja mahuga, mis on olnud vajalik vastustaja õiguste tagamiseks. Väljamõistetava põhjendatud ning mõistliku õigusabikulu summat ei saa Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ sätestatud piirmära järgi käsitleda selliselt, et piirmääraks maakohtus oleks 1/3 määruses sätestatust, ringkonnakohtus 2/3 määruses sätestatust ning maksimummääras saaks õigusabikulu välja mõista üksnes kõigi kolme kohtuastme läbimisel. Hüvitamisele kuuluvate kulude summat ei saa kindlaks määrata pelgalt läbitud kohtuastmete arvu ning subjektiivse hinnangu alusel, et menetlus ei olnud õiguslikult keerukas; 2) ei ole määruskaebuses vaidlustatud vastustaja õigusabiteenuse tunnihinda 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kaebajalt välja mõistetud õigusabikulu 1 597,79 eurot vastab seega 13,3 tunnile vastustaja esindaja tööle. Käesolevas kohtumenetluses on vastustaja esindaja koostanud ja esitanud hagiavalduse (6 lehekülge sisulist argumentatsiooni), läbi töötanud ja süstematiseerinud tõendid (hagiavalduse lisasid oli 60 lehekülge). Esindaja on analüüsinud kaebaja mahukat vastust (9 lehekülge, 14 lisa) ja koostanud sellele vastuse (9 lehekülge üksikasjalikku argumentatsiooni). Esindaja on tutvunud kaebaja täiendavate seisukohtadega (4 lehekülge), valmistunud kaheks üle tunni pikkuseks istungiks ning sõitnud istungitel osalemiseks Tallinnast Jõhvisse ja tagasi. Esindaja on analüüsinud kaebaja tagatise taotlust ning esitanud sellele vastuse. On ilmselge, et nimetatud tegevused on hõlmanud tunduvalt pikemat ajavahemikku kui 13,3 tundi. Ainuüksi istungitel osalemisele ning istungitele sõitmisele on esindajal kulunud rohkem kui 11 tundi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
25.jaanuari 2013. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
7.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et menetluskulude väljamõistmine maksimummääras, s.o 1597,79 euro ulatuses, ei ole põhjendatud, sest menetluskulude summa ületab pea kahekordselt hagihinda. Ringkonnakohtu arvates ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda ainult hagihinna suurusest. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega ning menetluses tehtud toimingutega ja nendele kulunud ajaga. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabiteenuse tegeliku sisu ja mahuga. Sõltumata hagihinnast (13 540,50 krooni, s.o 865,40 eurot), kestis menetlus maakohtus peaaegu kaks aastat, selle aja jooksul toimus kaks istungit ja hageja esindaja koostas mitmeid asjakohaseid menetlusdokumente. Hageja kandis tõenäoliselt reaalselt kulutusi õigusabile märksa suuremas summas kui maakohtu poolt väljamõistetud 1789,52 eurot.
8.Määruskaebuse esitaja väide, et menetluskulude piirmäära puhul on tegemist maksimummääraga kolme kohtuastme peale kokku, on küll õige, kuid ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summat ei saa kindlaks määrata pelgalt läbitud kohtuastmete arvu alusel. Kui lähtuda eeldusest, et maksimaalses seadusega lubatud määras võib menetluskulusid hüvitada üksnes eeldusel, et vaidlus on läbinud kõik kolm kohtuastet, siis tooks see kaasa olukorra, kus menetlusosaline ei soovigi asjakohast õigusabi I astmes, kuna sellega seotud kulutusi ei hüvitata nagunii enam kui 1/3 või 50 % ulatuses lubatud määrast. Vaidluse kiire lahendamise huvides peaks õigusrahu saabuma võimalikult varakult ehk esimese astme kohtu lahendiga, mitte läbi edasikaebeõiguse kasutamise. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja mõistlik on määrata kindlaks OÜ Sivellon menetluskulud summas 1789,52 eurot.
9.Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Praeguses asjas ei ole maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning maakohus on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
10.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.