Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-52239 vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid R. OÜ (hageja) ja L. K. (kostja) 09.08.2012 hageja veebikeskkonna www.raha24.ee vahendusel laenulepingu nr. 2101444214, mille alusel kandis hageja kostja arveldusarvele tarbimislaenu summas 700 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hagejale 3 osamaksena 90 kalendripäeva jooksul ning ta kohustus maksma hagejale ka intressi summas 76 eurot ja laenulepingu sõlmimise tasu summas 13 eurot. Laenusumma lepingus ette nähtud tähtajaks tagastamata jätmise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,75% tagastamata laenusummast päevas ning meeldetuletustasu, mis sisaldab võla menetlemise kulusid, s.o meeldetuletuskirja koostamise, väljastamise ja postikulusid, ekirjade ja SMS-ide saatmise, võlgnikule helistamise jm kulusid. Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on kostja teinud 07.11.2012 ühe makse summas 30 eurot, mille hageja arvestas esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulude, seejärel põhiosa, järgmisena intresside ning lõpuks muude kulude katteks. Võla sissenõudmiseks pöördus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 11.12.2012 Pärnu Maakohtusse, kuid kostja vastuväite esitamise tõttu viivise nõudele lõpetas kohus 28.01.2013 nimetatud menetluse. Kuna kostja tunnistas vastuväites põhinõuet ja lepingutasu nõuet, tegi Tartu Maakohus 01.02.2013 maksekäsu, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 787 eurot põhivõlgnevuse ja lepingutasu katteks. Viivise nõue tuli kostja vastuväite tõttu lahendada hagimenetluses. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist laenult, lepingutasult ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult summas 98,85 eurot. Hageja vähendas tavapärasest kõrgemat ja kostjale ebamõistlikult koormavat viivist 0,75% päevas mõistliku määrani 0,12% päevas, mis on võrdne laenulepingus kokkulepitud intressimääraga. Hageja tasaarvestas maksekäsu kiirmenetluses ekslikult suuremas ulatuses nõutud põhinõude viivise nõudega ning vähendas viivise nõuet 14 euro võrra 112,85 eurolt 98,85 eurole. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 60 euro ning õigusabikulude – 32 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 02.03.2013 (tl 61), kuid ta ei ole kohtu määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 54).

Kohtu põhjendused

2-12-52239 Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus ja selle lisad on postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel kostjale isiklikult üle antud 02.03.2013 (tl 61). TsMS § 312 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi võib saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 sätestab, et dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

2-12-52239 Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 32-44) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 396 lg 1, 402, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis - 98,85 eurot – VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 98,85 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjas on hageja taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse alusel ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv – kokku 150 eurot ning õigusabikulu – 32 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 103,11 eurot (tl 31), sest ta esitas hagi nii põhivõlgnevuse kui ka viivise väljamõistmiseks, sest ta arvas ekslikult, et maksekäsu kiirmenetlus on kogu nõude ulatuses üle läinud hagimenetluseks. Kuna kostja tunnistas oma vastuväites makseettepanekule põhinõuet ja lepingutasu nõuet, tegi Tartu Maakohus 01.02.2012 maksekäsu, millega mõistis kostjalt hagejalt kasuks välja 787 eurot põhivõlgnevuse ja lepingutasu katteks ning 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Pärast kohtu järelpärimist esitas hageja kohtule veebilehe www.e-toimik.ee kaudu täiendava hagiavalduse, milles nõudis ainult viivise väljamõistmist ning millelt tuli soodusmäära järgi tasuda riigilõivu ainult 60 eurot. Ühtlasi esitas hageja kohtule avalduse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ning Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tagastati hagejale enamtasutud riigilõiv 45 eurot (tl 55). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning hageja on nõudnud riigilõivu väljamõistmist kostjalt ulatuses, mis vastab täiendava hagi hinnalt tasumisele kuuluvale riigilõivu soodusmäärale, on võimalik kostjalt riigilõiv välja mõista hageja nõutud ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

2-12-52239 käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud I. I. O. töötaja D. J. T. , kes on esitanud hageja nimel kohtule hagiavalduse. Kuna antud hagi hind on 98,85 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud – 32 eurot - TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 92 (60+32) eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.