Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
04. aprill 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-39400
Tsiviilasi
OÜ CIavaldus KS’i pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlausaldaja OÜ CI(registrikood XXX, XXX); võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava, e-post: [email protected]; võlgnik KS (isikukood XXX; XXX); ajutine pankrotihaldur Eve Selberg (OÜ Advokaadibüroo Selberg & Ko, aadress Estonia pst 1, Tallinn 10143, epost: [email protected]).
I.
Kinnitada OÜ CIja KS vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
II.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-39400, OÜ CI avaldus KS’i pankroti väljakuulutamiseks.
2-12-39400 III.
Maksta välja võlausaldaja OÜ CI poolt 06.10.2012 kohtu deposiiti tasutud tagatisest summas 2 000 eurot ajutise halduri Mati Merimaa tasu katteks 912 eurot (üheksasada kaksteist eurot) Mati Merimaa Õigusbüroo (registrikood 10180078) kasuks. Ajutise halduri tasu kanda Mati Merimaa Õigusbüroo arveldusarvele nr XXXXXXXX, aktsiaseltsis SEB Pank.
IV.
Maksta välja võlausaldaja OÜ CI poolt 06.10.2012 kohtu deposiiti tasutud tagatisest summas 2 000 eurot ajutise halduri Eve Selberg tasu katteks 171 eurot (ükssada seitsekümmend üks eurot) Advokaadibüroo Selberg & Ko (registrikood 11358394) kasuks. Ajutise halduri tasu kanda Advokaadibüroo Selberg & Ko arveldusarvele nr XXXXXXXXXX, aktsiaseltsis SEB Pank.
Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulud
Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-12-39400, OÜ CI avaldus KS’i pankroti väljakuulutamiseks. Pooled on Harju Maakohtule esitanud kompromissi ja paluvad selle kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada. Nimetatud kokkuleppega nõustub ka ajutine pankrotihaldur. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.
2(5)
2-12-39400 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamise eest riigilõivu summas 300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool avalduselt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot tagastamisele ning kõnealune summa tuleb kanda OÜ CI arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank, selgitusega „riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas nr 2-12-39400”. Ajutisele haldurile tasu väljamõistmine Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Käesolevas tsiviilasjas oli määratud kaks ajutist pankrotihaldurit. KS’i ajutiseks pankrotihalduriks oli nimetatud Mati Merimaa. Kuivõrd Mati Merimaa suri , määras kohus 18.01.2013 uue ajutise pankrotihalduri Eve Selberg’i. Mõlemad ajutised pankrotihaldurid on esitanud ajutise pankrotihalduri tasu taotluse. Ajutine pankrotihaldur Mati Merimaa palub menetluse lõpetamisel teha OÜ CI poolt 06.10.2012 kohtu deposiitkontole tasutud tagatisest summas 2 000 eurot väljamakse ajutise halduri tasu katteks summas 760 eurot, millele lisandub käibemaks 152 eurot, kokku ajutise halduri tasu 912 eurot.
3(5)
2-12-39400 Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri Mati Merimaa poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tunnitasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 760 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur Mati Merimaa palub välja mõista ülalosundatud tasu summas 760 eurot büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, lisandub tasule käibemaks summas 152 eurot, seega kokku summa 912 eurot. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Mati Merimaa Õigusbüroo. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleval juhul käibemaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 760 eurolt maksmisele kuuluv käibemaks 152 eurot, mille tasub väljamakse tegija. Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg palub menetluse lõpetamisel teha OÜ CI poolt 06.10.2012 kohtu deposiitkontole tasutud tagatisest summas 2 000 eurot väljamakse ajutise halduri tasu katteks summas 142.50 eurot, millele lisandub käibemaks 28.50 eurot, kokku ajutise halduri tasu 171 eurot. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri Eve Selberg poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tunnitasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 142.50 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur Eve Selberg palub välja mõista ülalosundatud tasu summas 142.50 eurot büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, lisandub tasule käibemaks summas 28.50 eurot, seega kokku summa 171 eurot. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine 4(5)
2-12-39400 ettevõtluse käigus. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Selberg & Ko. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleval juhul käibemaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 142.50 eurolt maksmisele kuuluv käibemaks 28.50 eurot, mille tasub väljamakse tegija. Võlausaldaja tasus 06.10.2012 ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Kuivõrd kohus on oma 04.04.2013 määrusega menetluse lõpetanud, siis tuleb kohtu deposiiti makstud tagatisest teha Mati Merimaa ja Eve Selbergi kasuks väljamakse ajutise halduri tasu katteks. Võlausaldaja poolt kohtu deposiiti ajutise halduri töötasu ja kulude katteks tasutud tagatisest peale ajutiste haldurite töötasu väljamaksmist järele jäänud tagatise tagastamine Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 11 lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud rahast tagastatakse pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha makse teinud isikule. Harju Maakohtu 02.10.2012 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat maksma raha kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks. 06.10.2012 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma 2 000 eurot. 04.04.2013 kohtumäärusega on kohus lõpetanud menetluse tsiviilasjas nr 2-12-39400, seoses pooltevahelise kompromissi sõlmimisega. Sama määrusega mõistis kohus ajutise halduri töötasu ja kulude katteks võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud tagatisest, ajutisele haldurile Mati Merimaa ajutise halduri tasu katteks summa 912 eurot ja ajutisele haldurile Eve Selberg ajutise halduri tasu katteks summa 171 eurot Lähtuvalt eelnimetatust ja PankrS § 11 lõikest 2, tuleb võlausaldaja OÜ CI poolt kohtu deposiiti tasutud tagatisest summas 2 000 eurot, peale ajutiste haldurite töötasu väljamaksmist järele jäänud tagatis tagastada selle tasujale ning kanda see OÜ CI arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank, selgitusega „enamtasutud tagatise tagastamine tsiviilasjas nr 2-12-39400“.
Hannes Olev Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.