Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 07.06.2012.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale esitatud hagiavaldusest nähtuvalt omandas hageja 14.01.2011.a korteriomandi aadressil XXX, Tallinn. Hageja ei nõustu KÜ poolt esitatud arvel kajastuva sisseastumismaksu tasumise nõudega. Hageja selgitab, et ei ole KÜ asutaja, seega ei peaks tema sisseastumismaksu KÜ-le tasuma. KÜ liikmeks saadakse automaatselt korteriomandi ostmisel, liikmelisust ei mõjuta sisseastumismaksu tasumine. Hageja on seisukohal, et nimetatud makse ei kuulu ka KÜ majandamiskulude hulka. 15.08.2012.a esitas hageja arvamuse kostja vastuväidete kohta, millest nähtuvalt on seisukohal, et KÜ poolt nõutav sisseastumismaks ei tulene mitte ühestki seadusest, samuti ei ole tegemist majandamiskuludega KÜS § 15l lg 1 mõistes. 06.09.2012.a vastusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et ei oma mingit tähtsust, kas hageja oli KÜ põhikirjaga tutvunud. Kostja rikub KÜS § 15l lg 1 sätestatut, kuna antud norm loetleb ammendavalt need tasude liigid, mida KÜ võib ühistu liikmetelt nõuda. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1028 alusel KÜ-le tasutud 230,60 eurot (tasutud ajavahemikul 02.2011.a kuni 11.2011.a). Kostja vastuväited 02.07.2012.a hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt vaidleb kostja hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on arved hagejale esitatud KÜ XXX kinnitatud põhikirja alusel. Põhikirja punkt 3.2.5 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma sisseastumismaksu juhatuse poolt määratud suuruses ja tähtajaks. Kostja on seisukohal, et mitte ükski seadusandlik akt ei keela korteriühistul omada täiendavaid sissetulekuallikaid. Kostja on seisukohal, et arved on esitatud seaduslikul alusel. 17.08.2012.a esitatud vastusest nähtuvalt on kostja seisukohal, et hageja arvamus selle kohta, et sisseastumismakseid pidid tasuma asutajad on ekslik. Sisseastumismaks on sisseastujatele, mitte asutajatele. Kostja põhikirja punkt 3.2.5. puudutab mitte ainult asutajaid, vaid kõiki ühistu liikmeid, s.h hagejat. Nimetatu nähtub põhikirja punktist 3.2. „Ühistu liige on kohustatud” nime all. Menetluse käik 05.02.2013.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas toimunud kohtuistungil jäid hageja ja kostja eelnevalt kohtule kirjalikult esitatu juurde. Täiendavalt on kostja esitanud viite MTÜS § 24l lg-le 3 ning selgitanud, et kande tegemisest on möödunud 2 aastat, seega on nõue aegunud. Kuigi sõnastus „sisseastumismaks“ ei ole kostja hinnangul päris õige, kohustuvad seda siiski tasuma kõik uued ühistu liikmed. Korteri müügi korral seda tagasi ei maksta. Kohus teatas pooltele, et teeb otsuse teatavaks 04.04.2013.a. kell 16.00 kantselei kaudu ja lahend on kättesaadav www.e-toimik.ee kaudu. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja lahendamisel lähtunud TsMS § 405 lg 1 p 2, 3, 5 ja 6 kohaselt lihtmenetluse erisätetest. TsMS § 238 lg 1 p 1-2 ja lg 5 alusel jätab kohus arvestamata järgmiste tõenditega: tl 15-16 ja tl 74. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) hageja omab korteriomandit Tallinnas XXX (tl 3-4); 2) Tallinnas XXXelumaja haldab KÜ XXX; 3) hageja on KÜ XXX liige; 4) hageja on tasunud KÜ-le perioodil 17.02.2011 kuni 11.11.2011 KÜ poolt esitatud arvetel kajastuva sisseastumismaksu kogusummas 255,60 eurot (tl 5-14). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kas KÜ poolt „sisseastumismaksu“ nõudmine uutelt KÜ liikmetelt on seadusega kooskõlas; 2) kas hageja nõue on aegunud. Hageja on tasunud KÜ-le perioodil 17.02.2011 kuni 11.11.2011 KÜ poolt esitatud arvetel kajastuva „sisseastumismaksu“ kogusummas 255,60 eurot. Hageja palub kostjalt VÕS § 1028 alusel välja mõista summa 230,60 eurot. Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vastavalt KÜS § 5 lg-le 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on XXX asuva korteri nr 41 omanik (tl 3-4). Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on arved hagejale esitatud KÜ XXX kinnitatud põhikirja alusel. Põhikirja punkt 3.2.5 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma sisseastumismaksu (tl 40). Sisseastumismaksu suuruse määramine on delegeeritud juhatusele (tl 49-50). Üldkoosoleku otsuse täitmiseks võttis juhatus 19.09.2005.a protokolliga nr 10/05 vastu otsuse, millega määras sisseastumismaksu suuruseks 4000 krooni (tl 49-50) ja 09.06.2011.a. otsuse, millega vähendas maksu suurust ja kehtestas suuruseks 128 eurot (tl 51-52). Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja oma vastuväites tuginenud selgelt põhikirja p-le 3.2.5. Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole vaidlus mitte liikme osamaksu (KÜS § 7 lg 1) maksmise kohustuses, vaid uuele ühistuliikmele põhikirja p-ga 3.2.5 ettenähtud iselaadse sisseastumismaksu tasumises. Kohus asub seisukohale, et kostja sisseastumismaksu tasumise nõue ei põhine seaduslikul alusel. KÜS § 5 lg-st 2 tulenevalt on liikmelisus korteriühistus seotud omandiõigusega korteriomandile ega sõltu omaniku vabast valikust. Korteriomandi võõrandamise korral toimub korteriühistu liikme vahetumine, mis ei sõltu samuti vara võõrandaja või omandaja tahtest ega korteriühistu suvast. Kuna korteriomandi ostja saab korteriühistu liikmeks tahtest olenemata seaduse alusel ja korteriühistul puudub uute liikmete vastuvõtmise osas otsustusvabadus, on kostja poolt põhikirjaga sisseastumismaksu kehtestamine seaduse mõttega vastuolus. Asjaolu, et kostja põhikiri näeb ette sissemaksu tasumise kohustuse ning põhikirja nimetatud punkti ei ole seni vaidlustatud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise osas tähtsust. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-s reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seadust (MTÜS). MTÜS § 7 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis

nr 2-07-26512 asunud seisukohale, et juhul, kui KÜ põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse sama lõike teise lause kohaselt ühistu ja liikme vahelistele õigussuhtele seaduses sätestatut. Kostja on seisukohal, et tulenevalt MTÜS §-le 241 lg-le 3 on antud juhul kande tegemisest möödunud 2 aastat, seega on nõue aegunud. Kohus ei nõustu kostjaga, antud juhul tuleb kohaldada ühistu ja liikme vahelistele õigussuhtele seaduses sätestatut, seega ei ole viide MTÜS §-le 241 lg-le 3 asjakohane. Hageja esitatud nõue ei ole aegunud ka TsÜS § 151 lg 1 kohaselt. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja on tasunud KÜ-le perioodil 17.02.2011 kuni 11.11.2011 KÜ poolt esitatud arvetel kajastuva sisseastumismaksu kogusummas 255,60 eurot, hagiavalduse esitas hageja 07.06.2012.a, seega ei ole hageja nõue ilmselgelt aegunud. KÜS-s on määratletud ühistu vara tekkimise alused, mis ei näe ette vara moodustamist liikmeks saamise maksu kehtestamise kaudu. KÜS § 6 lg 1 teise lause kohaselt tekib korteriühistu vara tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Kuna seadus ei sätesta korteriühistu liikmeks saajale kohustust tasuda liikmekssaamise maksu, puudub kostja sisseastumismaksu nõudel seaduslik alus. KÜS § 7 lg 1 alusel ühistu liikmetele kohustuslike osamaksude alusel moodustatava osakapitali suurusele esitatud nõue (KÜS § 8 lg 1) arvestab ühistu jätkusuutlikuks tegevuseks vajaliku rahatagavaraga ja seetõttu puudub täiendaval liikmekssaamise maksul ka praktiline põhjendatus. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asja materjalidega on tõendatud ning kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel hageja kasuks võlgnevus summas 230,60 eurot. Tsiviilasja hindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 255,60 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 63,91 eurot ja õigusabikulud summas 440 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on riigilõiv kohtukuluks. Kohtule tsiviilasja toimikust ja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 63,91 eurot (tl 17). Tsiviilasja hind oli antud juhul 230,60 eurot. RLS § 57 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilasjalt

hinnaga kuni 319,55 eurot tasuda riigilõivu 63,91 eurot, seega kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 63,91 eurot. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144: p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 230,60 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 320 eurot. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on õigusabiks teostatud toimingud: 1) hagiavalduse koostamine ja ettevalmistamine 2h x 60 eurot= 120 eurot; 2) 14.08.2012.a arvamuse ettevalmistamine ja koostamine 1,3h x 60 eurot= 120 eurot; 3) 06.09.2012.a arvamuse ettevalmistamine ja koostamine 2h x 60 eurot= 120 eurot; 4) 13.03.2013.a kohtuistungiks ettevalmistamine 2h x 60 eurot= 120 eurot. Õigusabikulusid tõendava dokumendina on hageja esitanud kohtule kviitungid nr 16, 31, 38 ja 39 kogusummas 440 eurot, millise summa palub kostjalt õigusabikuluna välja mõista. Seega hageja poolt nõutud õigusabikulu ületab lubatud sissenõudmise piirmäära. Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest lepingulise esindaja olemasolu hagiavalduse esitamisel hageja poolel, samas on hageja esitanud õigusabikulusid (hagiavalduse koostamine) tõendava dokumendina kviitungi nr 31 lepingulisele esindajale tasutud arve kohta. TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui hagejat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Toimikust ei nähtu, et hageja lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin, oleks esindanud hagejat hagiavalduse koostamisel, seega ei ole põhjendatud õigusabikulu väljamõistmine kviitungil nr 31 nähtuva summa s.o 120 euro ulatuses. Lisaks on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud, mis seonduvad 13.03.2013.a kohtuistungiga on kohtu hinnangul 2h/ summa 120 euro ulatuses põhjendamatud. Hageja esindaja osales kohtuistungil keelelise barjääri tõttu nõustajana, seega õigusabikulud (kviitung nr 16) summas 120 eurot hüvitamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul on õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus õigustatud 200 euro ulatuses. Hageja poolt tasutud õigusabikulud on nimetatud summa ulatuses mõistlikud, kuna vastavad asja keerukuseastmele ja mahukusele ning need tuleb jätta kostja kanda. Õigusabikulud summas 200 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 63,91 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.