Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Mare Merimaa ja Malle Seppik 04.04.2013 Tallinnas 2-10-57415 I Si hagi P M vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 26.01.2012 vaheotsus P M apellatsioonkaebus 2288,50 eurot Hageja I S (isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Paul Keres Kostja P M (isikukood xxxxxxxxx), esindaja Katrin Ojasalu Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 26.01.2012 vaheotsus tsiviilasjas nr. 2-10-57415 tühistada ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest arvates. Asjaolud I S esitas Harju Maakohtule 18.11.2010 hagiavalduse, milles palus P Mlt hageja kasuks välja mõista otsese varalise kahju hüvitise 100 000 kr, ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Turvafirma G4S tuvastas 24.06.2010 hageja korteris xxxxxxxx elektrisüsteemi rikke, mis oli tingitud liigsest veest. G4S teavitas hagejat, et valvesüsteem lülitus elektritoitelt akule ja toimib veel kuni 3 tundi. Hageja oli sunnitud puhkuse katkestama ja sõitis Muhumaalt kohale. G4S andmetel peab valvesüsteemi aku vastu vähemalt 12 tundi. Järelikult voolas vesi mitmeid
tunde enne hageja koju jõudmist. Kui hageja koju jõudis, kattis vesi korteri põranda. Lisaks sadas ja nirises vesi jätkuvalt laest ning voolas seintel. Hageja korteri kohal asub kostja korter. Kostja kinnitas, et hageja korter sai kannatada tema korteris vannitoa segisti tihendi tõttu, samasugust arvamust avaldas ka elamu halduri Alfahaldus OÜ esindaja. Olukorda halvendas asjaolu, et kostja korteris ei viibinud juhtunu ajal kedagi ja veeavarii kestis, kuni kostjaga saadi ühendust. Lekke koha tuvastamiseks vee taasavamisel see lausa purskas kostja vannitoas. Avarii pikaajalist kestust kinnitab tõsiasi, et vesi jõudis juba ka hageja alumise naabri korterisse nr 61, mille omanik pidi selle tulemusel oma korteris tapeedi vahetama, samuti elamu keldrisse. Hageja korteris valmis remont 2010. aasta mais, muuhulgas vahetas hageja just tapeedid. Seega oli korter enne kahjustust väga heas seisukorras. Kirjeldatud juhtumi tulemusel sai oluliselt kannatada hageja korteri köök, esik, WC, vannituba, elutuba, samuti korteris olnud vara – kardinad, vaibad. Hageja teostas peale veekahjustust kapitaalse remondi, mis hõlmas kahjustatud põranda, tapeedi ja siseuste vahetamist. Lisaks hingematvale haisule, mis tekkis märgunud ehitusmaterjalides hallituse vohamisel, oli pahteldamise ja lihvimistööde, samuti ruumipuuduse tõttu remondi perioodil välistatud korteris elamine ning hageja pidi sõitma edasi-tagasi Muhumaal asuva maakodu vahet või ööbima hotellis. Endise olukorra taastamine oli hagi esitamise ajaks nõudnud üle 125 000 krooni ja ka tulevikus tuleb kanda kulutusi. Jätkuvate niiskusprobleemide tõttu ei püsinud ka uus tapeet seintel ja kahju lõplik ulatus ei ole veel selge. Korteris olnud vara kaitseks ja säilitamiseks pidi hageja kasutama erinevaid vahendeid ja teenuseid. Suuremõõtmelised kapid tuli lahti võtta ja need väljaspool korterit hoiustada. Suur vitriinkapp osteti alles 2010. aasta alguses, selle jätmine rõskesse ja haisvasse korterisse oli välistatud. Kõik vitriinkapis olnud õrnad nõud asetati kahjustuseta jäänud magamistuppa voodile. Teistesse tubadesse koondati muudki ümberpaigutamist vajanud väiksemad esemed, aga ka näiteks külmkapp. Riided, mis oleks hallituslõhna pöördumatult külge saanud, hoiustati väljaspool. Läbivettinud elutoa vaiba lasi hageja keemiliselt puhastada, kuid haisu tõttu vajas ta täiendavalt tuulutamist ja veest tekkinud triibud ei kadunud. Kardinad, mis enne ulatusid põrandani, vajasid pesu ja kaotasid kümme sentimeetrit oma pikkusest, olles nüüd aluskardinatest lühemad. Hageja suurendas 26.05.2011 oma nõuet 2762,85 euro võrra. Hageja taotles 15.12.2010 kohtuistungil vaheotsust selle kohta, kas kostjalt kahju väljamõistmine on põhjendatud. Kostja vastuväited Kostja ei vaielnud vastu, et 24.06.2010 võis toimuda kostja korteris veeavarii. Puudub vaidlus, et hageja korteriomand asub kostja korteriomandi all ja tulenevalt veeavariist sai hageja korteriomand kahjustada. Veeavarii põhjustas kostja korteriomandis vannitoa segisti tihendi purunemine. Veeavarii toimumise ajal ei olnud kedagi korteris, kuni kostjaga saadi ühendust. Kostja vaidles vastu veelekke pikaajalisuse väitele. Kostja kinnitas, et kuni veeavarii toimumiseni olid süsteemid korras ja mingit veeleket vannitoa segistist ei nähtunud. Kostja kontrollis pidevalt korteriomandi ja selle süsteemide korrashoidu ning oli hoolas. Vaatamata veeavariile oli korteris võimalik elada ja samal ajal remonti teha. Kostja pidas heas usus kostjaga läbirääkimisi ja pakkus kokkulepet. Kostja ei saanud ette näha segisti ühendusseibi
purunemist või seda ära hoida. Mitte miski ei viidanud varasemalt sellele, et ühendusseib võib iga hetk puruneda. Igasuguste kahjude hüvitamine ei pruugi alati vastata pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele ja ka käesolev juhtum on nn õnnetusajuhtum, mille vastutus on välistatud seadusega (KOS § 11 lg 3). Enne õnnetust tehti koridoris remonti, koridoris võeti ära trepikoja plaadid. Terve maja värises, see võis tekitada vibratsiooni, mis raputas segistis midagi lahti. Kostja ei vaielnud vastu vaheotsuse tegemisele. Maakohtu otsus Harju Maakohus leidis, et kostjalt varalise kahju väljamõistmine on põhjendatud. Maakohus arvestas asja lahendamisel KOS § 11 lg 1 p-s 1 ja lg-s 3 sätestatut. Korteriomaniku kohustust hoiduda teisele korteriomanikule kahju tekitamisest reguleeritakse erisätetega ja ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõude VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Veelekke kostja korteris 24.06.2010 põhjustas kostja pesuruumis vanni ja valamu ühine segisti, mille torustikuga ühenduse kohal toimus veeleke. Kostja esitas OÜ-le Ehitusekspert taotluse anda hinnang veelekke põhjusele. OÜ Ehitusekspert peaekspert L. Sõmer 16.12.2010 arvamuse kohaselt põhjustas avarii ühendusseib, mis on metallist keermeühenduse survel ajas väsinud ja purunes. Tegemist ei ole korteriomaniku hooletusega segisti kasutamisel, tegemist on tehnilise avariiga, ettearvamatu õnnetusega. Kostja 01.03.2011 kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab ta oma korteris 10 aastat. Kui kostja korterisse kolis, jäid asjad nii nagu eelmistel omanikel. Kostja ei väitnud, et ta oleks oma korteris segistit või selle tihendeid vahetanud. Järelikult on kostja korteris olev segisti ja selle tihendid vähemalt 10 aastat vanad. Kostja väide, et ta oli hoolas ja teostas pidevalt segisti kontrolli, on tõendamata. Kostja väide, et temapoolne kohustuse rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 2 alusel, ei ole asjakohane. Iga asi, mida kasutatakse, kulub ja seetõttu ei saa tihendi purunemist käsitleda vääramatu jõuna. Kostja oleks saanud olukorda mõjutada, vahetada segisti või vahetada tihendid või korterist lahkudes keerata veeventiilid kinni. Kuigi kostja ise antud korteris ei elanud, oleks ta pidanud üürnikele selgitama korterist pikaajalisel äraolekul veeventiilide sulgemise vajadust. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oleks kostja pidanud 10 aasta möödumisel laskma segistit asjatundjal kontrollida ja vajadusel segisti uue vastu vahetama või vähemalt tihendid vahetama. Kas veerikke võis põhjustada lammutustööd koridoris, on tõendamata. 10-aasta vanust segistit ja segisti tihendeid kasutades ei täitnud kostja KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust ega kasutanud korteri reaalosa ja korteris asuvat kaasomandi eset selliselt, mis välistaks teistele korteriomanikele kahju tekitamise. Kostja ebapiisav tegutsemine korteriomandi valdamisel ületas omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja see põhjustas hageja omandile varalise kahju. Järelikult esineb kostja tegevusetuse ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kostja ei tõendanud, et esinevad KOS § 11 lg-s 3 sätestatud vastutusest vabanemise alused. Kahju põhjustanud asjaolud olid kostja mõjusfääris ja ta sai neid mõjutada selliselt, et kahju ei oleks tekkinud.
Kuna kostja põhjustas ebapiisava tegevusega enda korteri valdamisel ja kasutamisel hageja omandile kahju, siis on tema tegevus õigusevastane. Kostja ei tõendanud, et esinevad VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud teo õigusevastasust välistavad asjaolud. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju tekitanud isiku süüd. Õigusevastaselt kahju tekitanud isiku vastutusele võtmiseks piisab juba sellest, et ta oli hooletu (VÕS § 104 lg 3). Hooletusnormi rikkumine korteriomandi valdamisel ja kasutamisel väljendub kostja poolt KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse ebapiisavas järgimises, mida oleks temalt konkreetses olukorras mõistlik nõuda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hagejale tekitatud varalise kahju väljamõistmine VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Apellatsioonkaebus Kostja palus maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha lõppotsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Arvestades menetluse kestvust ja asjaolu, et pooled esitasid kahju suuruse kohta dokumentaalsed tõendid (kogumata on tõenditena tunnistajate ütlused), siis ei olnud vaheotsuse tegemine sellises menetluse staadiumis põhjendatud ega ka vajalik, kuna nõutava kahjuhüvitise suuruse tõendamine ei olnud enam väga kulukas ega keerukas. TsMS § 449 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tuleb kahju hüvitamise nõude kohta tehtavas vaheotsuses tuvastada kõik kahju hüvitamise eeldused, kuivõrd nõude põhjendatuse kindlakstegemise vaheotsusele järgnevas menetluses lahendab kohus üksnes vaidluse nõude suuruse üle. Maakohus tuvastas vaid rikkumise, kuid jättis selgelt tuvastamata muud kahju hüvitamise nõude eeldused (mh kahju tekkimine, põhjuslik seos, normi kaitse-eesmärk). Kuna hageja varaline kahju koosneb erinevate asjade väidetavast rikkumisest/hävinemisest/parandamisest, siis tulnuks kohtul analüüsida, milline kahju on põhjuslikus seoses ja kas selline kahju kuulub normi kaitse-eesmärgist lähtudes hüvitamisele. Isegi kui ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks, ei tähenda see seadusest tulenevalt alati seda, et põhjusliku seose olemasolul tuleks hüvitisnõue rahuldada. Vastasel juhul ei oleks rikkuja jaoks tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks nagu käesolevas vaidluses. Normi kaitseeesmärgi kindlaks tegemisel tuleb arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Vastutus peab olema ettenähtav ja kahju põhjuslikus seoses asjaoluga, millel kostja vastutus põhineb. Hageja varaliseks kahjuks saaks olla üksnes korteri korda tegemiseks tehtavad mõistlikud kulutused. Hageja peab tõendama kostja vastutuse eelduste olemasolu, mitte kostja. Maakohus ei andnud hinnangut kõigile kostja poolt esitatud väidetele ega tõenditele ja tuvastanud seega asjaolusid ebaõigesti, mis viis KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 3 sätete ebaõige kohaldamiseni. Kostja vastutuse aluseks saab olla KOS § 11 lg 1 p 1. Korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritakse seega erisätetega ja ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS 7. peatüki sätteid. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti VÕS § 1050 lg 1 sätet ja eeldas kostja süüd. KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on
ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et 10-aasta vanust segistit ja segisti tihendit kasutades rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p 1 tulenevalt kohustust. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et 10-aasta vanune segisti on eriliselt ohtlik ja iga korteriomanik, kelle korteris on 10-aastat või vanem segisti, peab arvestama, et sellise segisti kasutamisega kaasneb automaatselt risk vastutada KOS § 11 lg 1 p 1 alusel tekkinud kahju eest. Tegemist ei ole üldtuntud asjaoluga. Välisel vaatlusel ei olnud vaidlusalusel segistil võimalik mingisuguseid puudusi tuvastada ja segisti oli töökorras. Kostja tõendas, et mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud kostjalt ühendusseibi purunemist või selle vältimist oodata. Sellist veelekke tekkimist ei olnud mõistlikul inimesel võimalik ette näha. Segisti ei ole selline, millest võiks eeldada kohese veelekke tekkimist visuaalsel vaatlusel. Kohus sisustas KOS § 11 lg-s 3 sisalduvat mõistlikkuse põhimõtet ebaõigesti kui leidis, et 10-aastase segisti kasutamise puhul peab korteriomanik arvestama segisti ühendusseibi purunemise võimalikkusega igal ajal ja kui ta segistit ära ei vaheta, siis vastutab ta selle purunemisega kaasnevate tagajärgede eest. Kohus ei hinnanud piisavalt kostja poolt esitatud väiteid ega tõendeid ja jättis ebaõigesti KOS § 11 lg 3 sätte kohaldamata. KOS § 11 lg 1 p 1 rikkumine oli kostja poolt vabandatav KOS § 11 lg 3 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Maakohus on otsuse päises ekslikult märkinud, et tegemist on osaotsusega. Sellele viidatakse ka apellatsioonkaebuses. Otsuse põhjendustest ja vaidluse olemusest nähtuvalt on tegemist vaheotsusega. Ringkonnakohus, asja kaalunud, leidis, et maakohtu vaheotsus tuleb tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks samale kohtule. Hageja nõuab varalise kahju, mis seisneb kostja korteris toimunud veeavarii tõttu tema korteri ja seal olnud esemete kahjustamises ja korteri remondi vajadusest tingitud kulutustes, hüvitamist. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusel, et ta ei ole kahju eest vastutav vastavalt KOS §-le 11 lg. 3, kuivõrd ei saanud veeavarii tekitanud asjaolu ette näha ega seda ära hoida. Nagu kostja oma vastuses hagile märkis, on see tema põhivastuväide. Alternatiivse vastuväitena vaidlustas kostja varalise kahju osas kahjuhüvitise suurust, väites, et korteri väga head seisundit enne avariid ei ole hageja tõendanud ning osa hageja märgitud kulutustest on kas tõendamata, ei ole veeavariist põhjustatud või olid ettenähtamatud. Samas taotles kostja alternatiivselt ka kahjuhüvituse vähendamist VÕS § 140 lg. 1 alusel. TsMS § 449 lg. 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.
Maakohus on pidanud hagi põhjendatuks vaid ühe kahju hüvitamise eelduse asjaolust lähtudes, leides, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest KOS § 11 lg. 1 p.1 alusel ja kostja ei ole tõendanud KOS §-s 11 lg. 3 sätestatud vastutusest vabastamise aluseid. Maakohtu põhjendused on selles osas mõnevõrra vastuolulised, millega seoses märgib kolleegium järgmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teisele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, s.h. deliktiõiguse sätteid, ja KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Kostja võttis omaks, et hageja vara sai tema korteris toimunud veeavarii tagajärjel kahjustada. Objektiivse vastutuse tõttu ei ole kahjuhüvituse nõude põhjendatuse hindamisel vaja hinnata kostja käitumist, s.o. ei ole vajalik tuvastada põhjuslik seos kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel, vaid oluline on põhjuslik seos veeavarii ja kostja vara kahjustumise vahel. Maakohus tuvastas, et hageja kandis kostja korteris toimunud veeavarii tõttu hageja korterisse voolanud vee tõttu kahju ja hageja nõuab korteri kahjustamisega seotud kulutuste hüvitamist. Maakohus on iseenesest õigesti järeldanud, et kostja vastutab hagejale tekkinud materiaalse kahju eest KOS § 11 lg. 1 p.1 alusel. KOS § 11 lg. 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Nimetatud säte on identne vääramatu jõu mõistega, mis on antud VÕS §-is 103 lg. 2. Maakohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei esine KOS §-is 11 lg. 3 sätestatud vastutusest vabastamise aluseid. Vannitoa segisti tihendi purunemine veesurve mõjul ei ole vääramatu jõu asjaolu, mis annaks alust vabastada korteriomanikku seeläbi teistele korteriomanikele tekitatud kahju hüvitamisest. Objektiivse vastutuse tõttu on aga asjakohatud maakohtu järgnevad seisukohad kostja poolt süü puudumise tõendamatusest ja arutlus kostja hooletust käitumisest, samuti maakohtu viited võlaõigusseaduse deliktivastutust sätestavatele normidele. Maakohtu vaheotsus tuleb tühistada seetõttu, et maakohus ei ole nõude põhjendatust lahendanud kõigi hageja poolt näidatud kahjuliikide suhtes. Hageja näitab oma kahjuna korteriremondi maksumust (seejuures tapeetide korduvat vahetamist), mööbli kahjustumisest tekkinud kahju ja kulutusi ning korteriremondiga seotud täiendavaid kulutusi. Tulenevalt objektiivsest vastutusest saab kõigi nende põhjendatuse üle otsustada põhjusliku seose olemasolu hindamisega veeavarii ja nimetatud kahjude vahel. Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-94-08 ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt on võimalik, et maakohus lahendab vaheotsusega vaid mõne kahju hüvitamise hagi põhjendatuse seisukohalt tähtsust omava vaidlusaluse küsimuse, samas kui kahju hüvitamiseks on vaja teha otsus suurema hulga hagi lahendamiseks vajalike asjaolude kohta. Riigikohus selgitas, et TsMS §-st 449 lg. 2 kohaselt kahju hüvitamise kohta tehtavas
vaheotsuses tuleb tuvastada kõik kahju hüvitamise eeldused, kuivõrd nõude põhjendatuse kindlakstegemise vaheotsusele järgnevas menetluses lahendab kohus üksnes vaidluse nõude suuruse üle. Kostja ei saa järgnevas menetluses esitada ja tõendada oma vastuväiteid kahju hüvitamise eelduste kohta, mida maakohus vaheotsusega ei lahendanud. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu vaheotsuse ja saadab asja samale kohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohut lõppotsuses.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.