883,97 eurot Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht a.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja Kostja S S (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Harland P (XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Julianus Inkasso OÜ hagi S S vastu võla nõudes
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S S võlgnevus 186,36 (ükssada kaheksakümmend kuus eurot ja 36 senti) eurot ja viivis 186,36 (ükssada kaheksakümmend kuus eurot ja 36 senti) eurot Julianus Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista S S menetluskulud 42% ulatuses Julianus Inkasso OÜ kasuks ning 58% ulatuses jätta Julianus Inkasso OÜ enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S S tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Julianus Inkasso OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
2-12-41731 Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 442,01 eurot ja viivise 441,96 eurot (tl 1-3) ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt (tl 4). Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistab hagi osaliselt, so 01.10.2009 arve nr XXX alusel esitatud nõuet summas 586,57 krooni ehk 37,49 eurot. Kostja ei tunnista hagi 01.10.2009 arve nr XXX alusel esitatud käsitlustasu nõude osas summas 4 000 krooni ehk 255,64 eurot. (tl 60) Kostja ei nõustu ka viivise arvestamisega käsitlustasult (tl 82). Kostja leiab, et ülejäänud nõuete osas on hagi aegunud (tl 59). Kostja palub menetluskulud jagada vastavalt seadusele. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja
2-12-41731 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite, seega annab kohus hinnangu aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. EEAS ja S S on sõlminud 30.05.2007 liitumislepingu nr XXX(tl 7) ja liitumislepingu nr XXX, millede alusel EEAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. EEAS esitas kostjale arveid perioodi juuni 2009 – september 2009 eest, viimase arve maksetähtaeg oli 18.10.2009 (tl 815). Seega tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 algas aegumistähtaeg 01.01.2010 kell 00.00 ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2012 kell 24.00. Hageja on esitanud hagi 16.10.2012, seega ei ole nõue aegunud.
8.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
9.Kohtu hinnangul on tõendatud ning puudub vaidlus selles, et EEAS ja kostja sõlmisid liitumislepingu nr XXX(tl 7) ja liitumislepingu nr XXX. Kuigi kostja on märkinud, et hageja viitab hagiavalduses kahele liitumislepingule nr XXX ja nr XXX, kuid on esitanud vaid liitumislepingu nr XXX, ei ole kostja sisuliselt vastu vaielnud sellele, et EEAS ja kostja vahel sõlmiti ka liitumisleping nr XXX. Samuti on tõendatud, et EEAS ja kostja vahel sõlmiti 21.06.2008 liitumislepingu nr XXX lisa (tl 75), mis kinnitab omakorda, et EEAS ja kostja vahel liitumisleping nr XXX sõlmiti. Liitumislepingutele kohaldatakse EEAS teenuste kasutamise üldtingimusi (tl 16-27). Puudub vaidlus, et EEAS esitas kostjale liitumislepingute alusel arved nr XXX, XXX, XXX ja XXX (tl 815) kokku summas 6 915,72 krooni ehk 442,01 eurot. Arve nr XXX kohaselt nõudis EEAS kokku 4 586,57 krooni ehk 293,14 euro tasumist, millest 4 000 krooni ehk 255,64 eurot on käsitlustasu. Kostja on jätnud arved tasumata, mistõttu loovutas EEAS nõude kostja vastu hagejale, millest on kostjat teavitatud 30.09.2010 teatisega (tl 6). Kostja ei ole tõendanud, et on arved hagejale tasunud. Ühtlasi tunnistab kostja hagi osaliselt, so 01.10.2009 arve nr XXX alusel esitatud nõuet summas 586,57 krooni ehk 37,49 eurot ning vaidleb hagile vastu osaliselt, so 01.10.2009 arve nr XXX alusel nõutud käsitlustasu 4 000 krooni ehk 255,64 euro hüvitamise osas (tl 59-60). Ülejäänud arvete osas on kostja tuginenud nõude aegumise vastuväitele, kuid kohus leidis käesoleva otsuse punktis 7, et hageja nõue ei ole aegunud.
2-12-41731 Kohus leiab, et hagi on põhjendatud telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest esitatud arvete nr XXX, XXX, XXX ja XXX (tl 8-15) osas summas 186,36 eurot, kuid ei ole põhjendatud käsitlustasu nõudmise osas summas 4000 krooni ehk 255,65 eurot. Kostja on märkinud, et ei ole lepingu ülesütlemise avaldust saanud ning hageja ei ole tõendanud lepingu lõpetamist EEAS initsiatiivil (tl 82). Liitumislepingu nr XXX lisa kohaselt ostis kostja E soodushinnaga Nokia 6500 Classic black 199,00 krooni eest (tl 75). Nimetatud liitumislepingu nr XXX lisa kohaselt kui liitumisleping lõpetatakse E initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, on E õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 4 000 krooni (tl 75). Hageja ei ole tõendanud liitumislepingu nr XXX lõpetamist EEAS poolt, mistõttu puudub alus kostjalt käsitlustasu lepingu lõpetamisega seotud kulude katteks hageja kasuks välja mõista.
10.Juhindudes liitumislepingutele kohaldatavate üldtingimuste punktist 7.9 maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse EEAS poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest (tl 24). Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast so alates 18.10.2009 kuni 12.10.2012 kokku summas 722,69 eurot ning vähendanud viivise nõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viivist summas 441,96 eurot. Viimase arve nr XXX maksetähtaeg oli 18.10.2009 (tl 8), mistõttu tekkis hagejal õigus viivist arvestada alates 19.10.2009. Võttes arvesse, et kohus pidas arvete alusel põhjendatuks hageja nõuet summas 186,36 eurot, kuuluks perioodi 19.10.2009 – 12.10.2012 eest tasumisele viivis summas 304,42 eurot. Kohus peab põhjendatuks vähendada viivist põhivõla summani ning mõista hageja kasuks kostjalt välja viivis summas 186,36 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 186,36 eurot ja viivis 186,36 eurot. Menetluskulud
12.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 42% ulatuses kostja kanda ja 58% ulatuses hageja enda kanda. TsMS §-st 174 järgi on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.