2-09-8552/19 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

nõustunud ja pöördus kaebusega Riigiprokuratuuri, kelle 04.09.2012 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Haldur vaidlustas nimetatud määruse Tallinna Ringkonnakohtus, kelle 25.10.2012 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Nimetatud määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei saa haldur väita, et maksejõuetuse põhjustas kuriteo tunnustega tegu. Küll aga asub haldur seisukohale, et maksejõuetuse tekkimise oluliseks põhjuseks oli raske juhtimisviga. Põhiosa ettevõtte tegevusest oli seotud laenude vahendamisega. Suure osa tehingupartneritest moodustasid ettevõtted, nt RP, AS O , AS M , AS A , OÜ RH, O T . Teise olulise osa moodustavad laenu saajana füüsilised isikud, suurimad laenu saajad olid AT ja IS. 30.06.2009 seisuga oli ISl aenuvõlgnevus 47 429 000 EEK ja AT laenuvõlgnevus 44 904 352 EEK. Alates 01.07.2002 on KKAS-i ainuaktsionär SS. Alates 14.08.1997 oli SSainus KKAS-i juhatuse liige ja isik, kes sõlmis ettevõtte esindajana tehinguid. Laenu andmise hetkel olid lühiajalised kohustused 141 919 963 EEK ning käibevara rahas 11 831 150 EEK ning lühiajalisi nõuded 12 674 259 EEK. Lühiajalised kohustused ületasid käibevara viis ja pool korda. Kuna laenu andmise hetkeks oli ettevõttel suure osa saadud laenude maksetähtaeg juba saabunud, siis ettevõtte poolt makstavatele intressidele lisanduksid viivised. Saadud laenude keskmiseks intressimääraks võib lugeda 7,5% aastas. Arvestuslik viivis jäi vahemikku 20%180% aastas. Mis teeb keskmiseks viiviseks hinnanguliselt 45% aastas. Seega saadud laenude kulu ehk hind nimetatud kuupäeva seisuga 52,5%. Antud olukorras laenu andmine, mida anti 10% aastas on ettevõttele otseselt kahjulik, kuna antud laenudelt saadav oli kuluga võrreldes ligi viis korda väiksem. Kusjuures välja antud tagatiseta laenu intress ei võta küllaldaselt arvesse küllaldaselt riski, mis tekib hilisema sissenõudmisega. Seega finantsiliselt oli tegemist kahjulike tehingutega, arvestamata seejuures hilisemaid sissenõudmisega seotud riske. Teiseks seostub tehingute kahjulikkus lühiajalise maksevõime olulise vähenemisega. Suures ulatuses isikule laenu andmine finantsiliselt kahjulikel tingimustel, sh ajal, kui isiku enda kohustused kolmandate isikute ees on täitmata, on käsitletav põhjendamatu soodustuse andmisena. Audiitori hinnangul IS 31.03.2008 sõlmitud laenulepingu ja AT 31.12.2008 sõlmitud laenulepingu alusel laenu andmine tõi kaasa ettevõtte maksevõime olulise vähenemise. SS tegevus KKAS-i juhatuse liikmena eelnimetatud lepingute sõlmimisel on käsitletav põhjendamatu soodustuse andmisena, mis oluliselt vähendas KK AS-i maksevõimet. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määrusega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu vaid raske juhtimisviga. Tulenevalt eeltoodust kuulub KKAS (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. KKAS (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõude osas jäänud raha saamata järgmiselt: Tallinna Äripanga AS I ja II järgu nõuded kokku 912 443,64 eurot; RL 63 246,82 eurot; Maksu- ja Tolliamet 17 240,32 eurot; DP OÜ 1 392 732,95 eurot; BT OÜ 264 478,75 eurot; BG AS 3 514 525,98 eurot; Danske Bank A/S Eesti filiaal 21 282,86

eurot; DC Inc. 4 133 504,16 eurot; Turvateenistus A OÜ 150,84 eurot. Lõpparuandest nähtub, et võlgnik ei ole nimetatud nõuetele vastuväidet esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas PankrS §-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. KKAS (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur teostanud kõik pankrotiseaduses ettenähtud menetlustoimingud. Müümata pankrotivara ei ole. Haldur on teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväite esitamise võimaluse kohta avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.03.2013. Vastuväiteid lõpparuandele kohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et KKAS (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne kuulub kinnitamisele ja vastavalt PankrS § 157 p-le 5 KKAS (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on seisukohal, et halduri töötasu summas 23 855,51 eurot kinnitamine koos maksudega on piisavalt põhjendatud ja mõistlik arvestades KKAS (pankrotis) pankrotivara suurust ning kooskõlas PankrS § 651 sätestatud piirmääraga. Nimetatud summa vastab pankrotihalduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele ja kutseoskustele. Haldur on nõuetekohaselt läbi viinud kogu pankrotimenetluse. Samuti on halduri kulutused summas 12 935,03 eurot mõistlikud, põhjendatud ning vajalikud. Pankrotitoimkond on 03.12.2012 ja 22.02.2013 otsustega kinnitanud haldur tasu suuruseks 23 855,51 eurot. Vastuväiteid halduri tasule ega kulutustele kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ning halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades peab kohus põhjendatuks määrata halduri tasuks 23 855,51 eurot. Lõpparuandest nähtuvalt on pankrotihaldur teinud pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmiseks kulutusi kokku summas 12 935,03 eurot. Pankrotitoimkonna 03.12.2012 koosolek on halduri tehtud kulutused summas 12 935,03 eurot vajalikeks tunnistanud, heaks kiitnud ning kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et halduri tehtud kulutused summas 12 935,03 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb haldurile hüvitada. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt võlausaldajate 21.09.2012 üldkoosoleku otsusele tuleb pankrotimenetluse lõppedes juriidilisest isikust võlgnik KKAS (pankrotis) lõpetada. Käesolevas asjas on haldur täitnud oma ülesanded, välja arvatud võlgniku kustutamine registrist, mistõttu kohus rahuldab halduri taotluse vabastada KKAS (pankrotis) Rein Vaiksaar pankrotihalduri kohustustest pärast võlgniku likvideerimise ja registrist kustutamise kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et KKAS (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda SS vastutavale hoiule.