lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-38054/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 02.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-38054/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1074
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÕÕS § 21 lg 1, 2Riigitagatise rakendumine krediidiasutuse taotluselTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaÕÕS § 18Õppelaenu tagasimaksmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 145Käendaja vastutusVÕS § 65 lg 1SolidaarvõlgnikudVÕS § 69Solidaarvõlgnike omavahelised suhted

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-38054

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number

2-12-38054

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu AK ja MS vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 171,92 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu (Munga 18, 50088 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Maarja-Liisa M (e-post: XXX); Kostjad:

1.AK(isikukood XXX, XXX, e-post XXX);
2.MS (isikukood XXX, XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi kostja AK vastu.
2.Rahuldada hagi kostja MS vastu tagaseljaotsusega.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
Mõista kostjatelt AK`lt (isikukood XXX) ja MS`ilt (isikukood XXX) solidaarselt hageja Eesti Vabariigi kasuks Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu välja 2 171 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend üks) eurot ja 92 senti.
4.Tagaseljaotsus MS vastu kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate AK ja MS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad hageja ja kostja AK esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kostja MS võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis MK kui laenu saaja 22.11.2008.a õppelaenu saamiseks õppelaenu lepingu AS-ga Hansapank nr XXX. Laenu saaja sai laenuna 30 000 krooni ehk 1917,35 eurot, mis kanti talle üle 25.11.2008.a. Laenusaaja kohustus tasuma intressi 5% aastas. Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 19 lõikele 1 sõlmisid kostjad laenust tulenevate kohustuste tagamiseks pangaga käenduslepingud. Mõlemad kostjad sõlmisid limiteeritud käenduslepingu 42 000 krooni ulatuses 24.11.2008.a. 2.ÕÕS § 18 järgi oli laenusaajal kohustus tagasi maksta laen ning tasuda intress, kuid laenusaaja kohustust ei täitnud. Laenu saajale ja kostjatele esitati panga poolt vastavad teatised 20.02.2011.a. Kuna laenu saajad ega käendajad oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, nõudis pank ÕÕS § 21 lg 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist, millise kohustuse riik täitis. Kuivõrd riik täitis kohustuse, tekkis talle ÕÕS § 21 lg 2 järgi nõudeõigus kostjate ja laenusaaja vastu tema poolt tasutud summa ulatuses.
3.Hageja teavitas laenusaajat olukorrast 05.05.2011.a ja pakkus neile võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Laenusaaja oma kohustust ei täitnud ja hageja pöördus 30.09.2011.a kostjate poole. Kostjad teatele ei reageerinud.
4.Vastuseks kostja AK seisukohtadele märkis hageja, et VÕS § 145 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et võlausaldaja vastutab üksnes juhul, kui nõuet ei saa põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul käenduslepingutes sellist erisust ei olnud. Hageja pakkus kostjale kompromissina tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel kuumaksega 65 eurot.

KOSTJATE VASTUVÄITED

5.Hagiavaldus toimetati kostjale MS kätte 08.10.2012.a, kuid kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt ega hiljem.
6.Kostja AK leidis, et võlgnevuse peaks tasuma teine solidaarvõlgnik MS, sest kostja haigestus 2011.a jaanuaris ning tema ainus sissetulek on vanaduspension. Kui kostja võtaks kogu võla enda kanda, jääks ta nälga ega saaks osta ravimeid. Kostja soovis võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Arvestades hageja ja kostjate seisukohti ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub mõlema kostja suhtes rahuldamisele. Kostja MS suhtes kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu kohus tagaseljaotsust MS vastu eraldi ei põhjenda.
8.Käesolevas asjas ei ole kostja AK vastu vaielnud hagiavalduses välja toodud asjaoludele ehk sellele, et ta on 24.11.2008.a sõlminud AS-ga Hansapank käenduslepingu, millega ta käendas MK õppelaenulepingust tulenevat kohustust kuni summani 42 000 krooni. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et laenu saaja MK on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, mistõttu on Eesti Vabariik tasunud pangale riigitagatise ning Eesti Vabariigile on üle läinud nõue kostjate suhtes. Samuti ei ole AK vastu vaielnud võlgnevuse suurusele.
9.AK on oma vastuväidetes üksnes soovinud kokkuleppe sõlmimist hagejaga, kuid pooled ei ole kohtule esitanud allkirjastatud kompromisskokkulepet vaatamata kohtu selgitustele. Samuti on AK leidnud, et võlgnevuse eest peaks pigem vastutama teine käendaja MS.
10.Kohus leiab, et hageja nõue mõlema kostja vastu kuulub solidaarselt rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hageja õigustatud nõudma võlgnevuse tasumist kõigilt solidaarvõlgnikelt ning ta ei ole seotud solidaarvõlgnike enda nägemusega selle kohta, kes solidaarvõlgnikest esmalt võiks kohustuse täita. Kostja AK poolt sõlmitud käenduslepingust (toimiku lk 9) mistahes eritingimusi ei tulene. Vastavalt VÕS § 69 lõikele 2 läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas.
11.Kohus leiab, et hageja nõue on ühtlasi tõendatud kõigi asjas esitatud tõenditega (sh õppelaenu lepingu ja õppelaenu taotlusega, toimiku lk 5-7, laenulepingu alusel tasutud summade selgitusega, toimiku lk 8, käenduslepingutega, toimiku lk 9-10, panga teatistega laenu saajale ja käendajatele, toimiku lk 11-13, riigitagatise maksmist tõendavate tõenditega, toimiku lk 14-21, hageja teatistega võlgnikele, toimiku lk 22-24). ÕÕS § 21 lg 2 sätestab, et kui riik on riigitagatise ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2 171,92 eurot.
12.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus tehti kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval