2-13-1815/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-13-1815 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik BIGBANK AS esitas 15.01.2013.a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Pxxx vastu 10 045,50 euro nõudes, millest 4806,93 eurot on tagastamata krediidisumma, 2347,07 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 336,48 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 244,35 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 2310,67 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määruse ja hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 29.01.2013.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lg 2 kohaselt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 04.11.2009.a tarbijakrediidilepingu nr 0902816/15st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 4886,93 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,05% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 08.02.2010.a, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja alustas võla sissenõudmise menetlust, saatis korduvalt meeldetuletuskirju, kuid jäädes kostjapoolse reageeringuta, ütles hageja lepingu üles. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 402 kohaselt, on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

2-13-1815 krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepingus ettenähtud intressimääras ehk 29,05 % võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on arvestanud viivist 14.01.2013. a seisuga kokku 2310,67 eurot. Alates 15.01.2013.a kuni põhinõude täitmiseni taotles hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 15.01.2013 – 01.04.2013 viiviste suuruseks 296,11 eurot (põhivõlg 4806,93 eurot x 0,08 % x 77 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja palus kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 500 eurot ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 95,87 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning menetluses tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on esindajatasu olnud põhjendatud ja vajalik, see jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulud kogusummas 595,87 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista