Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 28.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-2222/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 28.03.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2301

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hannes Olev

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-2222

Tsiviilasi

osaühingu KF (likvideerimisel) väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

avalduse esitaja-võlgnik: osaühing KF (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX); võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Kaupo Meier, epost: [email protected]; ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: [email protected]).

esindajad, ajutine pankrotihaldur

avaldus

pankroti

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada osaühingu KF (likvideerimisel, registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2.Ajutisel halduril Andres Hermet’il likvideerida osaühing KF (likvideerimisel, registrikood XXX) kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

3.Määrata osaühingu KF (likvideerimisel, registrikood XXX) dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige ja osanik TP(isikukood XXX).

4.Määrata osaühingu KF (likvideerimisel) ajutisele haldurile Andres Hermet’ile töötasuks 1 404 eurot (sealhulgas käibemaks) ja ajutise halduri kuludeks 92.40 eurot (sealhulgas käibemaks).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

2-13-2222 Ajutine haldur on selgitanud välja, et OÜ KF (likvideerimisel) teadaolevad kohustused moodustavad alljärgnevalt: Vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt ajutisele haldurile edastatud informatsioonile moodustab võlgniku kohustus Maksu- ja Tolliameti ees 01.02.2013.a. seisuga kokku 1 490.40 eurot. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress moodustab kokku 166.43 eurot; Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustavad võlgniku kohustused tarnijatele kokku 37 694 eurot (kokku 31 tarnijat); Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustavad võlgniku kohustused töötajate ees kokku 7 149.24 eurot järgmiselt: 2 587.43 eurot kohustus MJ ees, 1 527.61 eurot kohustus SL ees, 1 799.20 eurot kohustus AL ees ja 1 235.00 eurot kohustus KV ees; Vastavalt võlgniku raamatupidamise andmetele moodustab võlgniku kohustus TP ́i ees summas 6 000 eurot ja VSK ees 6 480 eurot, mis seisneb osanike poolt antud laenudes. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud ning võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes kokku vähemalt 58 980.07 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri hinnangul on võlgnik olnud makseraskustes kogu oma tegevuse jooksul, juba 2011.a. lõpuks on võlgniku omakapital langenud alla seaduses sätestatud piiri (-6 235 eurot). Ka 2011.a. majandusaasta aruandes on võlgnik märkinud, et majandusaasta oli võlgniku jaoks keeruline. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise kuupäeva seisuga koostatud bilansi põhjal on võlgniku omakapital -56 606 eurot (negatiivne). Tulenevalt ÄS § 176 oleks osanik pidanud otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatus seda kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole seetõttu täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks, s.h ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Juhatuse liikme hoolsuskohustus tulenevalt ÄS § 187 lg-st 1 eeldab piisavat informeeritust ja riskide kaalutlemist. Hoolsuskohustuse põhimõttest tulenevalt ei saa ega tohigi juhatuse liikmed võtta ülemääraseid riske maksejõuetuse olukorras. Ajutine haldur on seisukohal, et menetluses võivad esineda seega kuriteo tunnustega teod (KarS § 3851 ja KarS § 380). Eeltoodu võib ühtlasi olla käsitletav ka raske juhtimisveana. Samas ei põhjustanud ilmselt nimetatud asjaolud siiski ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetust. Võlgnikul ilmnesid esimesed probleemid oma kohustuste täitmisel 2012.a. alguses, kui Maksu- ja Tolliamet tegi võlgnikule esimesed korraldused maksuvõla tasumiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimine on ajutise halduri hinnangul põhjustatud eelkõige juhatuse

2-13-2222 poolsetest ebaõigetest juhtimis- ja majandusotsustest ning väärast rahavoogude prognoosimisest ning majandustegevuse riskide hindamisest. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad igasugused rahalised vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Võlgniku tegevuskohaks olnud pinna üürileping on lõpetatud, töötajad vabastatud. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. OÜ KF (likvideerimisel) majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri hinnangul võib peale pankroti väljakuulutamist esineda võimalus esitada nõue võlgniku endise juhatuse liikme VE ́i vastu, kuivõrd võlgniku pangakontode väljavõtteid analüüsides on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku AS SEB Pank arveldusarvelt on vahetult enne ja pärast äriregistris likvideerimiskande tegemist, s.o 16.12.2012.a. ja 21.12.2012.a. makstud kontole laekunud rahaliste vahendite arvelt VE ́ile kokku 508 eurot selgitusega „juhatuse liikme tasu“. Ajutise halduri seisukoht võlgniku majanduslikule olukorrale Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuivõrd võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema vara eeldatavat turuväärtust enam kui 55 380.07 euro võrra. Ajutine haldur leiab, et äriühingu pankrot oleks vaja välja kuulutada. Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud OÜ KF (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 13 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajaga, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil). Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest äriregistrisse ja büroo-, transpordi- ning sidekuludest. Ajutine haldur palub määrata OÜ KF (likvideerimisel) ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile ajutise halduri tasu summas 1 404 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 92.40 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ L (registrikood XXX, a/a XXXXXXXXXXXXX). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista välja võlgniku vara arvelt. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ’l KF (likvideerimisel) varasid ca 3 600 eurot, rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 58 980.07 eurot. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt võivad esineda kuriteo tunnustega teod, kuid samas ei põhjustanud ilmselt nimetatud asjaolud siiski võlgniku maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise võimalused võivad esineda võlgniku endise juhatuse liikme VE ́i vastu, kuivõrd võlgniku pangakontode väljavõtteid analüüsides on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku AS SEB Pank arveldusarvelt on vahetult enne ja pärast äriregistris likvideerimiskande tegemist, s.o 16.12.2012.a. ja 21.12.2012.a. makstud kontole laekunud rahaliste vahendite arvelt VE ́ile kokku 508 eurot selgitusega „juhatuse liikme tasu“. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus on kontrollinud, et OÜ KF (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et OÜ KF (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 1 404 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 92.40 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ L (registrikood XXX, a/a XXXXXXXXXXXXX). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista välja võlgniku vara arvelt. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud ning on avaldanud, et võlgniku juhatuse liige TP on nõus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused vajadusel tasuma, juhul kui käesolev pankrotimenetlus lõppeb raugemisega ning osaühingu vara ei kata nimetatud kulutusi. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 1 170 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur palub välja mõista ülalosundatud tasu büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, lisandub tasule käibemaks summas 234 eurot, seega kokku summa 1 404 eurot. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ L . Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleval juhul käibemaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 1 170 eurolt maksmisele kuuluv käibemaks 234 eurot, mille tasub väljamakse tegija. Kohus leiab, et ajutise halduri Andres Hermet’i töötasuks tuleb määrata 1 404 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 92.40 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgniku juhatuse liige ja osanik TPon kohtule kinnitanud, et on nõus vajadusel tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused, juhul kui käesolev pankrotimenetlus lõppeb raugemisega ning osaühingu vara ei kata nimetatud kulutusi.