Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. MTÜ XXX(likvideerimisel) esitas 28.01.2013.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 12.02.2013.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud 22.03.2012. Asutamise eesmärgiks oli Tornimäe 7 korteriomandite omanike huvide koondamine seoses hoone seisukorra ja haldamisega. Asutajateks olid HK, XXX ja MH, XXX. Korteriomanike liitumishuvi rauges, sest 6. kuu jooksul tasus peale kahe asutaja liikmemaksu veel vaid 2 isikut. Tegevuse lõppemise kuupäevaks saab pidada 17.10.2012, mil Tornimäe 7 korteriomanike üldkoosolekul otsustati jätkata ühisusena ja loobuda võlgniku poolt algatatud kohtuvaidlustest AS ME, AS EI ja AS NP vastu. Võlgnik esitas hagi nimetatud isikute vastu, aluseks ebakvaliteetsed tööd Tornimäe 7 külaliskorterhoone ehitusel, kuid kohus otsustas hagi (ts.asi 2-12-12559) menetlusse mitte võtta ja mõistis 17.12.2012 võlgnikult kostjate menetluskulud. Võlgnik kohtulahendit ei vaidlustanud. Võlgniku lõpetamisotsus võeti vastu 7.01.2013 toimunud üldkoosolekul. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitab võlgniku esindaja muu hulgas järgmist: võlgniku majandustegevus lõppes 17.10.2012, püsiv maksejõuetuse sai juhtkonnale lõplikult selgeks 17.12.2012, kui kohus mõistis võlgnikult välja vastaspoole kohtukulud summas 4492 €, võlgnikul puuduvad üüri-, rendi ja liisinglepingud ning töötajad, sh raamatupidaja, dokumentatsioon on likvideerija valduses. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku ainus vara on SEB Pank kontol 176 €. Võlgnikul puudub igasugune muu vara, sealhulgas kinnisvara, väärtpaberid ja sõidukid. Võlgniku vara arvelt saab pankrotimenetluse kulusid katta vaid osaliselt. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on võlgade suuruseks 5592 €, sealhulgas kohustused: NT 1000 eurot, PP 100 eurot, AS ME 1564,52 eurot, AS EKE I 2927,49 eurot. Maksuvõlad võlgnikul puuduvad. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 5592 €, mis suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta ning hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevusele. Võlgnik on asutatud märtsis 2012. Võlgnikul puudub raamatupidaja ja aruandlust ei ole võlgnik koostanud. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liige oleks võlgniku juhtimisel teadvalt kahjustanud selle huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgnikul puudub vara. Võlgniku juhtkonnal puudub konkreetne äriplaan ja huvi majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku tervendamine ja majandustegevuse jätkamine ning võlgade tasumine ei ole võimalik. Võlgniku majandustegevus lõppes 17.10.2012. Võlgnikul puudusid töötajad. Võlgniku seaduslik esindaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on vähemalt 5592 € ; arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on

võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viis maksejõuetuseni võlgniku vähene veenmisoskus või suutmatus kaasata XXX korteriomanikke ühistes huvides koonduma ja pingutama. Lisaks tehti valed valikud, kui algatati ebaõnnestunud kohtuvaidlus ts.asjas 2-12-12559. Maksejõuetus selgus lõplikult 17.12.2012, mil kohus kohustas võlgnikku tasuma vastaspoole kohtukulud summas 4492 €. Seetõttu otsustas MTÜ juhatus likvideerimismenetluse pöörata pankrotimenetluseks. 19.10.2012 oli kohus otsustanud mitte tagastada võlgnikule 2236 € riigilõivu tsiviilasjas 2-12-12559, millise MTÜ oli tasunud 29.05.2012. Ajutise halduri hinnangul esitas võlgnik pankrotiavalduse mõistliku tähtaja jooksul. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuna võlgnikul arvestatav vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas käesolev menetlus lõpetada raugemisega PankrS § 29 alusel. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub haldur määrata likvideerija HK ́i. Ajutisel halduril kulus aruande ettevalmistamiseks 8 töötundi. Haldur palub ajutise halduri tasuks määrata 600 eurot, millest 176 eurot palub välja mõista võlgnikult ja 397 euro suurune osa riigieelarve vahenditest. Tasu palub haldur kanda halduri büroo OÜ Kodukontor arvelduskontole Swedbank ́is, nr. XXXXXXXXXXXX. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks on vähemalt 5592 eurot, arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 12.03.2013.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 26. märtsiks. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab MTÜ XXX dokumentide hoidjaks HK ́i (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 600 eurot, millest 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ja 176 võlgnikult. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning 176 eurot võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.