Tsiviilasi nr 2-12-18330
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25.03.2013.a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-12-18330
Tsiviilasi
AS Inges Kindlustus hagi Vxxxxxxx Šxxxx vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395, asukoht Raua 35 Tallinn), esindaja Kaspar Vahtre (epost: [email protected]); Kostja: Vxxxxxxx Šxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ; esindaja Sergei Desjatnikov (Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, registrikood 11541383, asukoht Jaama 173 Tartu, e-post: [email protected]).
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
Šxxxx vastu võla nõudes.
riigilõivust, s.o summas 127,82 eurot, vaid pool RLS alusel nõutavast riigilõivust, s.o 100 eurot. Sellest tulenevalt muutis kohus kompromisslepingu punktides 1 ja 2 toodud kogusummat ning märkis selleks 1283 eurot. Eeltoodu tõttu muutus ka 15.03.2014.a kostja poolt tasutav summa, mis on nüüd 73 eurot. Kohus leiab, et kostja ei pea tasuma hageja poolt ekslikult rohkem tasutud riigilõivu, sest hagejal on õigus enamtasutud osa riigilt tagasi saada. Kohus leiab, et nimetatud muudatused kokkuleppes ei kahjusta poolte huve ja on seetõttu lubatavad. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Hageja palus tagastada 1⁄2 tema poolt tasutud riigilõivust, s.o 75 eurot AS Inges Kindlustus arvelduskontole nr 221016991995 ning enam makstud riigilõivu summas 105,64 eurot AS Inges Kindlustus arvelduskontole nr 221016991995. Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks hagejale on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et AS Inges Kindlustus on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 47,93 eurot (lk 9) ja täiendavalt nõude esitamisel hagimenetluses 20.09.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 207,71 eurot (lk 44). Riigilõivu on tasutud kogusummas 255,64 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määrast rohkem. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnaga kuni 1500 eurot maksta riigilõivu täismääras 200 eurot. Hageja on riigilõivu maksnud rohkem summas 55,64 eurot. Hageja on oma taotluses märkinud nii poole tasutud riigilõivu summast kui ka enam tasutud riigilõivu osa valesti. Kohus lähtub määrust tehes õigetest riigilõivu määradest. Kui hageja on menetluses tasunud 255,64 eurot riigilõivu ning pidi maksma 200 eurot, siis pool riigilõivust on 100 eurot ja enam tasutud riigilõivu osa on 55,64 eurot.
Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot, ning TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada enam tasutud riigilõiv, s.o 55,64 eurot. Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.