Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 09.08.2012 kohtumäärusega lõpetas kohus kostja OÜ XT osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel, seega käsitleb kohus antud juhul üksnes OÜ K ( edaspidi kostja) vastu esitatud hageja nõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) OÜ XT teostas OÜ K vaidlusaluste ehitustellingutega aadressil XXX fassaaditöid; 2) OÜ K teisaldas ehitustellingud objektilt osaliselt. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kes oli vaidlusaluste ehitustellingute omanik; 2) kas hagejal oli ehitustellingute valdamiseks õiguslik alus; 3) kas OÜ K teisaldas (lasi teisaldada) lahtivõetud ehitustellingud omavoliliselt talle kuuluvale aiaga piiratud territooriumile; 4) kas hagejal on OÜ K vastu ehitustellingute väljaandmisnõue; 5) kas hagejal on OÜ K vastu kahju hüvitamise nõue. Esmalt lahendab kohus hageja ehitustellingute tagastamise nõude, selleks kontrollib kohus: 1) kes oli vaidlusaluste ehitustellingute omanik; 2) kas hagejal oli ehitustellingute valdamiseks õiguslik alus. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et OÜ KÄ ostis ehitustellingud PB OÜ 01.09.2007 (I kd 148-149) ja GCG T GbR 29.08.2007 (I kd 150-153, 168-169). AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kohus asub seisukohale, et vaidlusaluste ehitustellingud kuulusid omandiõiguse alusel OÜ KÄ. Lisaks on kohus esitatud tõendite alusel tuvastanud, et hageja rentis vaidlusaluseid ehitustellinguid OÜ KÄ (I kd 154-156). Lepingu p 6.1 kohaselt oli leping sõlmitud tähtajatult, allrendile andmise õigusega (p 3.5). Hageja andis ehitustellingud allrendile 07.09.2010 OÜ XT(I kd 3-5, 9, 189, 191). Leping oli sõlmitud p 6.1 alusel tähtajatult. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 33 lg 2 kohaselt isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Kohus asub seisukohale, et hageja oli ehitustellingute valdajateks AÕS § 33 lg 2 ja AÕS § 34 lg 1 kohaselt õiguslikul alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tagastas OÜ XT hagejale tellingud osaliselt 2010.a detsembrikuu alguses (I kd 106). Kohtule on esitatud tagastamata ehitustellingute nimekiri, mis

on koostatud aluseks võttes rendilepingut nr 100907, sõlmitud 07.09.2010 (I kd 10-11). Poolte vahel puudub vaidlus ehitustellingute nimekirja ja koguse üle. Kohus loeb esitatud selgituste ja tõendite põhjal tuvastatuks, et OÜ XT poolt jäid hagejale tähtaegselt tagastamata nimekirjas toodud tellingud. 08.02.2011.a ütles hageja OÜ-ga XT lepingu üles. OÜ XT valdus tuleb AÕS § 33 lg 2 ja AÕS § 34 lg 1 alusel lugeda õiguslikul alusel põhinevaks kuni hagejapoolse lepingu ülesütlemiseni 08.02.2011, ehitustellingute tagastamise tähtajaks oli 01.03.2011 (tl 12). Poolte vahel on vaidlus, kas OÜ K teisaldas (lasi teisaldada) lahtivõetud ehitustellingud omavoliliselt talle kuuluvale aiaga piiratud territooriumile. Tunnistaja AA ütluste kohaselt teostas OÜ XT ehitustellinguid kasutades fassaaditöid OÜ K kuuluval kinnistul asuvale hoonele aadressil XXXlinn. OÜ XT demonteeris tööde lõppemisel ehitustellingud nende transportimiseks. Tellingute transport toimus mitmes jaos. Järgneva koorma järgi tulles olid mahajäänud tellingud omavoliliselt ära viidud aiaga piiratud territooriumile. Tunnistaja üritas kinnisele territooriumile pääseda, et ülejäänud tellinguid bussi peale laadida ja siis tuli VK ja ütles, et see oli OÜ K juhatuse liikme korraldus viia need tellingud territooriumile ja mitte tagastada. Kohale kutsuti politsei. OÜ XT teatas hagejale ehitustellingute tagastamisel ilmnenud takistusest. Teist korda mindi tellingutele järele koos T omanikuga, territooriumi värav oli lahti ja näha oli, et osa tellingutest olid maas, 4-5 detaili oli väljas. Kohale kutsuti VK, kes kinnitas, et tellingud on lukustatud garaaži ja omaniku korraldusel neid ei tagastata (II kd 10-11). Tunnistaja VK ütluste kohaselt nägi ta hommikul tööle tulles tellinguid maas vedelemas ning põhjusel, et talle ei meeldi korralagedus korjas ta tellingud kokku ja tassis maja taha. Vaidlusalusel ajal territoorium oli piiratud võrkaiaga (II kd 16-17). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on OÜ K esindaja PT poolt esitatud seisukohad vastuolulised. 28.11.2012 toimunud eelistungil selgitas OÜ K seaduslik esindaja PT, et andis korralduse sõiduteelt tellingud ära koristada ja maja taha viia (I kd 177). 20.02.2013 toimunud kohtuistungil vande alla antud ütlustest nähtuvalt kinnitab PT, et ei ole VK ́ile andnud korraldust tellingute teisaldamiseks maja taha. (II kd 28-29). Kohus asub seisukohale, et antud juhul on PT poolt kohtule avaldatuga (I kd 177) tõendatud, et tema korraldusel toimetati ehitustellingud maja taha, aiaga piiratud alale. Siiski on tellingute teisaldamise motiivid ütluste vastuolulisuse tõttu kohtule ebaselged. PT korraldust ehitustellingute maja taha aiaga piiratud alale viimist kinnitavad ka tunnistaja AA ja AN poolt kohtuistungil antud ütlused (II kd 10-11, 13). Kohus leiab, et tunnistaja VK ütlused tellingute maja taha hoovi tassimise motiivide osas on ebausaldusväärsed. Ebatõenäoline on, et inimene hakkab tassima maas lebavaid tellinguid maja taha hoovi põhjusel, et talle ei meeldi korralagedus. Tegemist on siiski suurte ja raskete metallist esemetega, lisaks sellele oli tunnistajate ütlustest nähtuvalt väljas talv ja külm ilm. Tunnistaja VK ütlused on kohtule ebausaldusväärsega ka seoses sellega, et vastates kohtu küsimusele, kuidas tunnistaja on seotud osapooltega ja vaidluse objektiga, tunnistaja vastas, et tema on XXX üürnik ja tal on seal töötuba, töötab D OÜ-s. Tunnistaja on teadlikult varjanud seda, et OÜ K juhatuse liige PT on DOÜ osanik ja juhatuse liige. Seega ei ole VK lihtsalt XXX üürnik, vaid on kostja OÜ K juhatuse liikme PT äripartner. AÕS § 40 lg 1 kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. AÕS § 40 lg 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. AÕS § 40 lg 3 järgi on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel valduse rikkumine. Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. Kohus leiab, et tunnistajate AA ja AN ütlustega on leidnud tõendamist, et OÜ K on teinud takistusi ehitustellingute väljaandmisel Posti 19 kinnistult. Tunnistaja AA ütluste kohaselt teist korda mindi tellingutele järgi T omanikuga/../ T esindaja AN tutvustas naispolitseinikule tellingutega seotud dokumente. Territooriumi värav oli lahti ja nägime, et osa tellingutest oli

maas. 4-5 detaili oli väljas. Kutsusime territooriumile firma esindaja kohale, tuli VK ja tunnistajate juuresolekul kinnitas, et tellingud on lukustatud garaaži ja omaniku korraldusel neid ei tagastata (tlk 10-11). Tunnistaja AN ütluste kohaselt sõitis ta koos AL tellingutele järele, kohale oli kutsutud politseinik, tellinguid tagasi ei saanud. Politseiga käisid territooriumil ja osa tellingutest oli olemas, kohale tuli territooriumi omaniku esindaja VK ja ütles, et tuli korraldus tellingud mitte tagastada kui Andrei ei maksa 10 000 eurot/.. / Tunnistaja on XXX territooriumil kolm korda käinud, seal on kinnine territoorium, kui tellingud viisid, siis tehti värav lahti, tellingud viisid kinnisele territooriumile, maja asub nii territooriumi seeskui väljaspool, territoorium on ümbritsetud tavalise võrkaiaga, millest näeb läbi, kui tellingutele järgi läksid, siis said teada, et nad olid garaaži pandud, said hiljem teada kui kohale tuli esindaja, nägid tellingute osi õues (II kd tlk 13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on leidnud tõendamist kostja poolt hageja takistamine vaidlusaluste ehitustellingute valdamisel AÕS § 40 lg 2 järgi. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt olid tellingud viidud XXX asuvasse aiaga piiratud hoovi ja olid paigutatud hoovis asuvasse garaaži, kust ei olnud võimalik tunnistajatel tellinguid ise ära viia. Kostja on küll eitanud, et tema valduses ei ole nimetatud ehitustellinguid ja ta ei tea, mis nendest tellingutest on saanud, kuid tunnistaja JB ütluste kohaselt kasutati XXX hoone fassaaditööde teostamisel ühtesid ja samu tellinguid nii 2010 kui 2011, tellingud olid lillat värvi (II kd tlk 25). Samuti on nii tunnistaja AA kui AN kinnitanud, et vaidlusalused tellingud oli märgistatud lilla värviga (II kd tlk 10-11, 13). Kohus leiab, et eelnimetatud tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist, et vaidlusalused tellingud oli kostja valduses ka 2011 aastal kui jätkusid XXX hoone fassaaditööd. Eeltoodust tulenevalt on OÜ K tegevus kohtu hinnangul kvalifitseeritav hageja valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 järgi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud OÜ K vastu ehitustellingute väljaandmisnõude AÕS § 45 lg 1 järgi, mille kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. AÕS § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 47 lg 1 kohaselt võib §-des 44 ja 45 nimetatud nõude esitada ka kaudne valdaja. AÕS § 47 lg 2 kohaselt juhul, kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale. AÕS § 46 kohaselt võib valdaja AÕS § 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ K esitanud tõendeid AÕS § 46 sätestatud asjaolude kohta. AÕS § 48 lg 1 kohaselt lõpeb §-des 44 ja 45 nimetatud nõue ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud hagi kohtusse 29.07.2011, seega ei ole nõue lõppenud AÕS § 48 lg 1 alusel. Kohus selgitab, et AÕS § 44 lg 1 ja § 45 lg 1 alusel nõude esitamise eelduseks on asjaolu, et ehitustellingud on jätkuvalt OÜ K valduses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et ehitustellingud on jätkuvalt OÜ K valduses. Samuti eitab kostja seda, et tellingud on tema valduses. Kohus asub seisukohale, et valduse taastamine AÕS § 45 lg 1 alusel ei ole antud juhul võimalik põhjusel, et OÜ K valduses ehitustellinguid enam ei ole (I kd 138, 159, 177180, II kd 29). 10.10.2012 ja 31.10.2012 täpsustas hageja nõuet, millest nähtuvalt soovib alternatiivselt juhul, kui kohus tuvastab, et OÜ K valduses ehitustellinguid ei ole, siis välja mõista hageja kasuks rahaline hüvitis summas 11 276,04 eurot. Rahalise hüvitise suurus on arvestatud RBAS hinnapakkumise alusel, mille kohaselt tagastamata ehitustellingute väärtus on 9 396,7 eurot,

millele lisandub käibemaks (20%). 9 396,7 + 1 879,34 = 11 276,04 eurot (I kd 170-171). Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on OÜ K vastu kahju hüvitamise nõue. VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguväliste kohustuste puhul tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest lähtudes peab ka kohustuse täitma. Hageja palub nõude rahuldada VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et üks ja sama õigusvastane tegu võib kahjustada erinevate isikute õigushüvesid, mida kõike ei saa paratamatult hüvitada. Vastasel juhul ei oleks rikkuja jaoks tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks. Kohus selgitab, et VÕS § 1043 järgi ei kaitsta deliktiõiguslikult vara tervikuna, vaid esmajoones konkreetseid varalisi hüvesid. Valdus on kehtiva õiguse järgi deliktiõiguslikult kaitstud õigushüve VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-51-09 selgitanud, et võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 16 ja 19 ning 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p-d 23 ja 28). Seega valdaja huvi ei ole omaniku huviga samastatav ega saa ulatuda asja taastamisele. Valdaja huviks on saada hüvitatud tema valduse ja sellega kaasneva kasutamise ja tarbimise võimaluse (kasutuseelise), millest ta õigusvastase teo tõttu ilma jääb või mida kitsendatakse, väärtus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalused ehitustellingud kuulusid omandiõiguse alusel OÜ KÄ ning kostja oli ehitustellingute valdajaks AÕS § 33 lg 2 ja AÕS § 34 lg 1 kohaselt õiguslikul alusel. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et on leidnud tõendamist OÜ K poolt ehitustellingute valduse omavoliline äravõtmine AÕS § 40 lg 2 järgi. Hageja alternatiivse nõude kohaselt hageja palub hüvitada kostjal temale vaidlusaluste tellingute väärtus summas 9 396,7 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 11 276,04 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel saab valdaja, kelle valdust on rikutud, kuid kes ei ole asja omanik, nõuda hüvitisena valduse objektiks olnud asja kasutuseelise hüvitamist rikkumise perioodi jooksul (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-64-05, 3-2-1123-05 ). Valdaja ei saa nõuda asja väärtuse hüvitamist, seda saab nõuda üksnes asja omanik. Käesoleval juhul hageja kahjuhüvitise nõue ei ole mitte kasutuseelise kaotusest tulenev kahjuhüvitis, vaid on pigem asja omaniku poolt esitatav nõue asja väärtuse hüvitamiseks. Antud juhul saaks vaidlusaluste ehitustellingute väärtuse hüvitamist nõuda OÜ KÄ, mitte hageja. Hageja ei ole esitanud kohtule kostja vastu vaidlusaluste tellingute valduse rikkumisega seotud kasutuseelise hüvitise nõuet. Hageja poolt esitatud asjaoludest ei nähtud, et hagejale oleks tekkinud vaidlusaluste ehitustellingute valduse rikkumisega samaväärsete ehitustellingute kasutamisega mingid kulud või hagejal oleks jäänud saamata vaidlusaluste ehitustellingute valduse rikkumisega seoses mingi rahasumma. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud faktilised asjaolud peavad olema kohtule esitatud tõenditega tõendatud ja kontrollitavad. Vastavalt TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kuna hageja valdajana ei saa esitada vaidlusluste ehitustellingute väärtuse nõuet ja

hageja ei ole esitanud kohtule vaidlusaluste ehitustellingute kasutuseelise rikkumisest tulenevat nõuet, tuleb hageja hagi kahju hüvitise nõue summas 11 276,04 eurot jätta rahuldamata. Hageja poolt tõendina esitatud käenduslepingu K100907 (I kd 6-8) ja EMTA ning ekrediidiinfo väljavõtted (I kd 204-205) jätab kohus arvestamata TsMS § 238 lg 1 p 1 ja 5 alusel. Tsiviilasja hindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.