lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-28706/30

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-28706/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2030
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 153 lg 1Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumineVÕS § 127 lg 1, 6Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusKarS § 263Avaliku korra raske rikkumineKrMK § 239TsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 183 lg 2Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

18. märts 2013, kell 14:00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-28706

Tsiviilasi

AN hagi A Š vastu kahju hüvitamiseks

Hagi hind

2934,37 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AN (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Anatoli Majevski (Markus Õigusbüroo OÜ, Sikupilli 3-1, 11402 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja A Š (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva (SAK Fond, Keldrimäe 9, 10113 Tallinn, e-post [email protected])

Kohtuistung

06.02.2013 avalik kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja AN, hageja lepinguline esindaja Anatoli Majevski, kostja A Š, kostja lepinguline esindaja Irina Bušujeva

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata ANi hagi A Š vastu kahju hüvitamiseks. Kohtukulude jaotus Poolte menetluskulud jätta ANi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja esitatud asjaolud ja nõue

1.Kostja on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 17.07.2007 otsusega KarS § 263 p 1 järgi selles, et tema 13.11.2005 lõi korduvalt hagejat rusikaga näkku, põhjustades temale teiste terviserikete kõrval ülalõuas 1. ja 2. hamba osanihestuse. Kostjale oli eelmenetluses antud hageja poolt

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 4 lg 1Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 486 lg 1Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 150 lg 1Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 130 lg 1Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral
VÕS § 136 lg 2Kahju hüvitamise viis

nõusolek kokkuleppemenetluseks klausliga, et senini kulutatud ja kriminaalmenetluses tsiviilhagi raames sissenõutud tervisekahjustuse ravimise summa (7153 krooni ehk 457,16 eurot) ei ole veel lõplik ja see kindlasti suureneb. KrMK § 239 kohaselt lahendatakse kriminaalasi kokkuleppemenetluses süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel. Seega kostja ise oli valinud nimetatud menetluse, et kergendada oma karistust, milleks oligi vaja hageja nõusolek. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muuhulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Seega on hageja nõue kostjalt täiendavalt hüvitise saamiseks pärast kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist õiguspärane ning selle suurus on kohtu otsustada. Kokkuleppemenetluse nõusolekus märgitud summa tasus kostja hagejale 12.10.2007 kohtutäituri vahendusel.

2.Hageja ravis hambaid alates kuriteo sündmusest kuni 2008. aasta jaanuarini, mille kestel implanteeriti talle kunstlikud hambad (sild). 2010. aasta oktoobris pöördus hageja hambaarsti poole, kuna kunsthambad ei püsinud hästi paigal. 01.11.2010 oli hagejale sild tagasi tsementeeritud, kuid 25.01.2011 oli see ära tulnud ning ravimine kestis edasi kuni 2011 juunini. 07.06.2011 oli arsti E. A poolt välja töötatud uus raviplaan, mille kohaselt hagejale tekitatud tervisekahjustuse edaspidine ravimine on hinnatud summas 2934,37 eurot. Nimetatud ravimine on alanud ja hageja asus määratud summat tööjärkude kaupa välja maksma.
3.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 130 lõige 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 omakorda sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
4.Kostja oli loobunud varem enda poolt algul nõutud kohtumeditsiinilise ekspertiisi läbiviimisest, mille tõttu andis kohus ülesande hagejale kutsuda kohtuistungile spetsialist, kelle ülekuulamise käigus saaks jõuda järeldusele kuivõrd õige ja õigustatud oli juhtumi käigus kahjustatud A. N hammaste ravimine. Eesti Hambaarstide Liidu poolt soovitud spetsialist TS selgitas, et ei ole kahtlust selles, et A. N hammaste kahjustamine leidis aset tema ja A. Š vahel tekkinud konflikti käigus ning hammaste ravimisel olid täidetud kõik vajalikud meetmed.
5.17.12.2012 esitas kostja taotluse kohaldada antud asjas aegumist, väites, et kahju tekitamisest on möödunud üle kolme aasta. Hageja arvates ei ole selline aegumise tähtaja arvutamine õiguspärane. TsÜS §§ 150 ja 153 sätestavad, et kahju õigusvastasest tekitamisest, sh ka kehavigastuse tekitamisest on aegumistähtaeg „kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.“ Kahju, kui sellist iseloomustab mitte ainuüksi selle tekitamise fakt, kuid ka tekitatud kahju suurus ehk antud juhul selle heastamise rahaline väärtus. Sellest viimasest sai hageja teada vaid eelpoolmainitud 07.06.2011 koostatud raviplaanist. Seega aegumistähtaja arutamist peaks hageja arvates alustama alates 07.06.2011.
6.Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS §§ 1043, 101 lg 1 pp 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 94 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 2934,37 eurot tervisekahju hüvitisena ning viivised sellest summast arvestusest 8,25% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse täieliku hüvitamiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hagejal ei olnud õigust pöörduda kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise viisil ja võttes arvesse, et hageja nõue oli antud Harju Maakohtule menetlusse jätkamiseks hagimenetluses peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist TsMS § 486 lg 1 alusel, leiab kostja, et kohus ei saa asja menetleda TsMS § 4 lg 1 alusel, nimelt, vastavalt toodud sättele kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui hagi või muu avaldus on esitatud seaduses sätestatud korras. TsMS § 183 lg 2 p 1 kohaselt kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui käesoleva seadustiku § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud. Maksekäsu kiirmenetluse läbivaatamisel kohus oluliselt rikkus menetlusnormi, mille tõttu asja menetlemine hagimenetluses ei ole seadusega kooskõlas.
9.TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. 17.07.2007 kohtuotsuse resolutsiooni p-st 3 nähtub, et tsiviilhagi on rahuldatud ja kahju kostjalt hageja kasuks välja mõistetud. Tekitatud kahju on hagejale hüvitatud ühekordselt makstud summana. Samal alusel vaidlus tsiviilhagi osas juba kohtumenetluses kriminaalasja raames oli, selle kohta on olemas jõustunud kohtuotsus ja menetlus tuleb sel põhjusel lõpetada.
10.Hagejale kahju tekitamisest sai hageja teada 13.11.2005 kella 03.30 ajal. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 153 lg 1 kohaselt surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
11.Riigikohtu kriminaalkolleegiumis arutatud asjade puhul asub Riigikohus tsiviilhagide väljamõistmisel seisukohtadel, et õigeaegselt esitamata tsiviilhagid tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Seejuures kahju ja selle eest vastutava isiku teadasaamise ajaks peetakse kannatanuna ülekuulamise aeg või kahju tekitanud isikust teada saamise aeg. Riigikohus on arvamusel, et „Ka kriminaalmenetluses tuleb tsiviilhagi esitamisel lähtuda tsiviilhagi esitamiseks ettenähtud menetlusnormidest... Kuna kohustatud isik kohtus aegumise kohaldamist nõudis, tuleb kohtul seda TsÜS § 143 järgi arvesse võtta.” Arutatavas asjas on tuvastatud asjaolu, et kannatanu, s.t hageja oli nii kahjust kui ka selle tekitanud isikust teada saanud 2005. aastal. Kostja palub kohaldada aegumist.
12.Tunnistaja TS ütlustest nähtub järgmist: “Arsti raviplaan oli õige, aga implanteerimise töö oleks pidanud tegema varem, et säilitada tsentraalset hammast”. Vastusele, kas peab arst vastutama selle eest, et patsient ei täida raviplaani, vastas tunnistaja: “Kui arstil on see dokumenteeritud, et ta on selle soovituse andnud, siis ta ei pea vastutama”. Tunnistaja järeldus on ilmselge: vastusele, kas patsient (hageja) järgis arsti raviplaani, vastas tunnistaja “Ei”. Toodust tulenevalt nähtub, et hambaarst tegi juba 2005. aastal raviplaani, kuid hageja kaldus sellest kõrvale ja ei olnud kinni pidanud, mis nähtub nii tunnistaja ütlustest kui ka 16.12.2005 patsiendikaardist.
13.7154 krooni (457,22 eurot) tasus kostja hagejale ja vaidlus selles osas puudub. Hageja aga ei tõendanud, et nimetatud summa ta tasus ravile. Tasumist tõendavad dokumendid puuduvad. Vähemalt summa 989 krooni = 63,20 euro kohta puudub isegi informatsioon, rääkimata tasumise sooritamist.
14.Tunnistaja ütlusest tulenevalt: “Kui see hammas sai trauma, siis seal või olla ka eelnevalt minisuguseid kahjustusi”. Mis tähendab, et hageja ei tõendanud, et nr 2 1 ja nr 2 2 hambad olid tal enne juhtumit terved ja ei vajanud ravimist. Hageja oli suunatud implantaadi konsultatsioonile veel 21.03.2006, kuid sinna ta ei läinud. Jõudis ta sinna alles 2011. aastal koos hagi esitamisega. Algusest peale ja järgmised viis aastat hageja ei järginud esmast raviplaani ja viis olukorra selleni, et tal tuli eemaldada ka teine, nr 2 1 hammas ning ühe implantaadi asemel on vaja kahte. Hageja

käitumisest nähtub, et ta ei järginud arstide soovitusi, mille tulemusena peab maksma rohkem. Kui hageja oleks järginud arsti soovitusi, siis oleks säilinud krooni all hammas nr 2 1 ja hambal nr 2 2 oleks seisnud implantaat veel enne seda, kui 17.07.2007 oli kohtuotsus kriminaalmenetluses tehtud ja tsiviilhagi summaks võiks olla juba kohtuotsuses kriminaalmenetluses toodud teistsugune summa. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata täies ulatuses. Maakohtu otsuse põhjendused

15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste, kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistaja TS ütlused ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
16.Poolte vahel on vaidlus, kas ja millistel tingimustel on kostja kohustatud hüvitama hagejale tervisekahjustuses tekkinud kahju. Muuhulgas on kostja esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mistõttu kohus analüüsib esmalt, kas hageja nõue on aegunud.
17.Nähtuvalt Harju Maakohtu 17.07.2007 otsusest on kriminaalasjas nr 1-07-7461 leidnud tuvastamist, et kostja lõi 13.11.2005 kella 03:30 ajal hagejat korduvalt rusikaga näkku ning põhjustas hagejale näo põrutuse koos nina verejooksuga ja ülalõuas vasakul 1. ja 2. hamba osanihestuse (tlk 30-31). Kohtuotsus jõustus 02.08.2007. Nähtuvalt eeltoodust on hageja hiljemalt antud kohtuotsuse kuulutamisest üheselt teadlikuks saanud, milline isik talle 13.11.2005 tervisekahjustuse põhjustas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Käesoleval juhul sai hageja kahju tekkimisest teada 13.11.2005 ning kahju tekitanud isikust hiljemalt Harju Maakohtu 17.07.2007 otsusest. Nimetatud hetkest hakkas kulgema ka TsÜS § 153 lg-s 1 sätestatud 3 aastane tähtaeg, mis tähendab, et hageja nõue tervisekahjustusest tuleneva kahju hüvitamiseks aegus 18.07.2010.
18.Seoses hageja poolt aegumisele esitatud vastuväitega, et hageja sai täiendavatest kulutusest teada alles 07.06.2011, kui koostati uus hambaraviplaan, mille maksumuseks osutus 2934,37 eurot, märgib kohus järgmist. Asjaolu, et hageja hambad on vajanud korduvat ravi ning täiendavaid kulutusi ka pärast seda, kui kostja hagejale kriminaalasja nr 1-07-7461 raames välja mõistetud hüvitise oli tasunud, ei tähenda, et hageja nõude aegumistähtaeg hakkaks igakordselt uutest kulutusest teada saamisest uuesti kulgema. Nimelt on ka Riigikohus asunud lahendi nr 3-2-1-17712 p-s 14 seisukohale, et kuigi VÕS § 136 lg 2 näeb tervise kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse täitmise üldjuhul ette perioodiliste maksetega, ei tähenda see, et tegemist oleks perioodiliste kohustuste täitmisega TsÜS § 154 mõttes. Nõude aegumine on seotud selle sissenõutavaks muutumisega. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osa saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue. Seega muutus hageja nõue kogu ulatuses sissenõutavaks hiljemalt 17.07.2007 ning samuti aegus kogu ulatuses 18.07.2010.
19.Riigikohus on leidnud lahendi nr 3-2-1-8-07 p-s 12, et kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna käesoleval juhul leidis tuvastamist, et esitatud hagi on lähtuvalt TsÜS § 153 lg-st 1 aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
20.Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1, 2 oli hagihind 2934,37 eurot.

Menetluskulude jaotus

21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (digitaalselt allkirjastatud) Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval