Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus Virve Laansalu vastu võla nõudes. Kohus tegi 02.10.2012.a. määrusega võlgnikule Virve Laansalu makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 03.10.2012.a. 17.10.2012.a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 20.12.2012. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 27.12.2012 kohtumäärusega andis kohus hagejale tähtaja 14 päeva hagi esitamiseks arvates kohtunõude saamisest. 21.01.2013 esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi kostja vastu 764,77 euro nõudes. 22.01.2013. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 11.02.2013 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Hageja kostja vastusele seisukohta esitanud ei ole. Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 382,41 eurot ja viivised 382,36 eurot. AS Elisa Eesti ja Virve Laansalu (edaspidi kostja) sõlmisid 11.09.2009. a liitumislepingu nr *, 21.08.2009. a järelmaksulepingu nr * ning 22.12.2009. a järelmaksulepingu nr *, mille alusel kohustus AS Elisa Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS Elisa Eesti esitas kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Eesti loovutas 03.10.2011. a kostja vastase nõude põhisummas 382,41 eurot OÜ-le Aktiva Finants (edaspidi hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Eesti lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Käesoleva hetkeni ei ole kostja kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 382,41 eurot ja viivised summas 382,36 eurot. Hageja esitas kohtule tõendina 03.10.2011. a kostjale saadetud teatise nõude loovutamise kohta /tlk 31/; 11.09.2009. a Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr * /tlk 32/; 22.12.2009. a Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr * lisa

Järelmaksuga müügilepingu koos arvega /tlk 34-35/; 21.08.2009. a Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr * lisa Järelmaksuga müügilepingu koos arvega /tlk 37-38/; Elisa Eesti AS poolt kostjale saadetud 01.11.2009. a arve nr * /tlk 40-41/; Elisa Eesti AS poolt kostjale saadetud 01.12.2009. a arve nr * /tlk 42-43/; Elisa Eesti AS poolt kostjale saadetud 01.01.2010. a arve nr * /tlk 44-45/; Elisa Eesti AS poolt kostjale saadetud 10.03.2010. a arve nr * /tlk 46-47/ ning Elisa Andmesideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimused /tlk 4859/. Kostja vastuväited Kostja esitas 04.11.2011 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles kostja esitatud hagi ei tunnista, sest hagiavaldusest ei selgu, millest koosneb tema vastu esitatud nõue. Kostja on kõik Elisa Eesti AS poolt temale tasumiseks saadetud arved ära tasunud. On nõus kirjaliku menetlusega. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 382,36 eurot ning viivise summas 382,36 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 p 9 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus selgitab, et kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud kostjale 03.10.2011. a saadetud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt on kostja põhivõlgnevuse summas 382,41 eurot. Nimetatud põhivõlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud Elisa Eesti AS poolt kostjale saadetud arved ajavahemikus 01.11.2009 kuni 10.03.2010. Arvetelt nähtuvalt on kostja võlgnevus 01.11.2009. a seisuga 0,00 krooni, 01.12.2009. a seisuga 0,00 krooni 01.01.2010. a seisuga samuti võlgnevus 0,00 krooni ning 10.03.2010. a seisuga on võlgnevus 372,05 krooni ning kokku kuulub tasumisele 672,05 krooni, s.o 42,95 eurot. 10.03.2010. a arve tasumise tähtaeg on 24.03.2010 ning alates nimetatud kuupäevale järgnevast päevast võib hageja arvestada viivist 0,15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, mis lepingust tulenevalt, millise summa kostja hagejale võlgneb. Hageja on esitanud kohtule AS Elisa Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingute koopiad, kuid nendest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud tasumisel võlgnevusi. Ainus tõend, mis näitab, et kostjal on hageja eest võlgnevus, on 10.03.2010. a kostjale saadetud arve nr *. Nimetatud arve kohaselt on kostja võlgnevus 672,05 krooni, s.o 42,95 eurot ning kuna kostja ei ole vastuses hagiavaldusele esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud arve on tema poolt tasutud, siis tuleb nimetatud võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjale saadetud 10.03.2010. a arvel on märgitud, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasunud maksetähtajaks arvel märgitud summat ning hageja arvestas tasumata summalt viivist 0,15% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja olnud võlgnevuses 1033 päeva ning viivisemääraga 0,15% päevas on viivisevõlgnevus kokku 66,55 eurot, kuid kohus vähendab viivisevõlgnevuse summat põhivõla summani. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlgnevus summas 42,95 eurot. Menetluskulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab kohtuotsusega 11% hageja nõudest. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mistõttu jätab kohus hageja kanda 89% menetluskuludest ja kostja kanda 11% menetluskuludest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot /tlk 4/ ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 80 eurot /tlk 66/. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 11% hageja poolt tasutud riigilõivust summas 13,75 eurot ning hageja enda kanda jääb 111,25 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 287,60 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud OÜ Julianuse Õigusbüroo arve nr * Aktiva Finants OÜ-le /tlk 30/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja esitas küll hagiavaldusele vastuväite, kuid hageja sellele seisukohta ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 287,60 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid õigusabile summas 100 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11% hageja õigusabikuludest summas 11 eurot ning hageja enda kanda jääb 89 eurot põhjendatud õigusabikuludest. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.