Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (18 106,13 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 10.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Lisaks laenumaksete tasumisele kohustus kostja 1 vastavalt laenulepingu p-le 18.1 ja hüpoteegi seadmise lepingu punktile 4.2 kogu laenuperioodi jooksul hüpoteegiga tagatud korteriomandi kindlustama. Vastavalt laenulepingu p-le 18.7 oli hagejal õigus kindlustuskohustuse kostja poolse rikkumise korral korteriomand ise kindlustada kostja 1 eest ja kostja 1 arvel ja vastavalt laenuepingu punktile 15.6 on hagejal õigus nõuda kindlustamiskohustuse rikkumise korral leppetrahvi kuni 5% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kuna kostja 1 kindlustuskohustust ei täitnud, kindlustas hageja korteriomandi kostja 1 eest ajavahemikul 04.03.2009 kuni 16.07.2012 ja kostja 1 kohustus tasuma igakuiselt summas 31,96 eurot, hagi esitamise seisuga võlgnes kostja 1 968,30 eurot ja 12.02.2013 seisuga 1192,02 eurot. 20.10.2008 saatis hageja kostjatele laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostjad võlgnevust vaatamata hoiatusele täielikult ära ei tasunud. 12.12.2008. a saatis hageja kostjale 1 ja kostjale 2 teate, et kui 12. jaanuariks 2009 ei ole võlgnevust tasutud, siis ütleb hageja kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kostja 1 ja kostja 2 saadetud meeldetuletuskirjadele ei reageerinud ja hagejal kostjatega ühendust telefoni teel saada ei ole õnnestunud. 14.01.2009 ütles hageja kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles. 10.03.2009 esitas hageja avalduse kohtutäitur Tarvi Söömer’ile, et alustada täitemenetluses hüpoteegi realiseerimist, et korteriomandi registriosa nr. * * müügist saadavatest rahalistest vahenditest kustutada lepingust tulenev võlgnevus. Kohtutäitur alustas kinnistu enampakkumist alghinnaga 21 916,68 eurot. Kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumistel on müügihinda järjest alandatud, toimunud on kümme enampakkumist ja 21.12.2011 toimunud enampakkumisel jäi korteriomand hinnaga 14 200 eurot müümata. 10.01.2012 esitas AS SEB Pank Pärnu Maakohtule hagi Gennadi Fonduberin’i ja Larissa Demidova vastu. 25.01.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 13.02.2013 esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse, sest hageja nõue Gennadi Fonduberin’i osas on vähenenud seoses korteriomandi müügiga. 06.03.2013 toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas kohtuistung, kuhu kostja 1 ei ilmunud, kuid hageja ja kostja 2 sõlmisid kokkulppe kohtuotsuse täitmise osas, mis puudutas solidaarset nõuet kostja 2 osas. Hageja nõuded, selle aluseks olevad asjaolud ja kirjalikud seisukohad 13.02.2013 seisuga koosneb hageja nõue laenu põhiosast 18 106,13 eurot, intressist 782,85 eurot, viivisest 426,85 eurot ning leppetrahvist 1192,02 eurot. Hagiavalduses palub hageja kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja mõista laenulepingust nr * tuleneva võlgnevuse summas 6391,17 eurot. Hageja nõue tuleneb Laenulepingust nr *, lisakokkuleppest nr * ja lisakokkuleppest nr * ning käenduslepingust nr * ja käenuslepingu muutmise kinnitusest, millega kostja 2 vastutab kostja 1 poolt sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete eest 100 000 krooni (6391,17 euro) ulatuses. Hageja palub 10.01.2012 esitatud hagiavalduses kostjalt 1 ainuisikuliselt välja mõista 22 993,89 eurot, kuid 11.07.2012 müüdi hüpoteegiga tagatud korter ja põhiosa võlgnevuse katteks laekus müügist 8800,92 eurot ning kostja 1 eest on 29.02.2012 tasutud võlgnevuse

katteks 180 eurot ning 03.04.2012 120 eurot. Lisaks on suurenenud leppetrahv, mis 12.02.2013 seisuga on 1192,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja 13.02.2013 esitatud täiendatud hagiavalduses kostjalt 1 ainuisikuliselt välja mõista 14 116,68 eurot. 20.12.2005. a sõlmitud laenulepingu nr * alusel väljastati kostjale 1 laen summas 18 917,85 eurot (296 000 krooni). 19.10.2006. a sõlmiti laenulepingu nr * lisakokkulepe nr *, millega suurendati laenusummat 6391,16 euro (100 000 krooni) võrra ning 13.02.2007. a sõlmiti laenulepingu nr * lisakokkulepe nr *, millega suurendati laenusummat 3834,70 euro (60 000 krooni) võrra. Kuni 2007. a juuni kuuni tasus kostja 1 makseid korrektselt, kuid peale seda hakkas kostja 1 laenu ja intressi maksete tasumisega hilinema. Kuna kostja 1 hakkas maksete tasumisega hilinema ning hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu punkti 15.5 kohaselt oli hagejal õigus arvestada tähtaegselt tasumata maksetelt viivist, siis kohustus kostja 1 maksma viivist määras , mis saadatkse liites laenulepingus tasumisele kuuluvale intressile 7% aastas. Vastavalt laenulepingu punktile 18.1 ning hüpteegiseadmise lepingu punktile 4.2 kohustus kostja 1 hüpteegiga tagatud korteri kindlustama. Vastavalt laenulepingu punktile 18.7 oli hagejal õigus kindlustuskohustuse kostja 1 poolse rikkumise korral hüpoteegiga tagatud korter ise kindlustada kostja 1 eest ja kostja 1 arvel ning vastavalt laenulepingu punktile 15.6 on hagejal õigus nõuda kindlustamiskohustuse rikkumise korral leppetrahvi kuni 5% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kuna kostja 1 kindlustuskohustust ei täitnud, kindlustas hageja hüpoteegiga tagatud korteri kostja 1 eest ajavahemikul 04.03.2009 kuni 16.07.2012 ja kostja 1 kohustus tasuma igakuiselt summas 31.96 eurot, hagi esitamise seisuga võlgnes kostja 1 hagejale 968,30 eurot ja seisuga 12.02.2013 1192,02 eurot. Samuti palub hageja kostjalt 1 välja mõista viivised protsendina põhinõudelt (14 116,68 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (10.01.2012) kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks hageja ja kostja 1 vahel 20.12.2005. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 10-15/; 13.02.2007. a hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu nr * lisakokkuleppe nr * /tlk 16/; 19.10.2006. a hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu nr * lisakokkuleppe nr * /tlk 17/; hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteegi muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu /tlk 18-23/; hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu /tlk 24-29/; 20.12.2005. a hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingu nr * /tlk 30-32/; 19.10.2006. a hageja ning kostja 2 vahel sõlmitud kinnituse käenduskohustuse muutmiseks nõusoleku andmise kohta /tlk 33/; laenumaksete aruande /tlk 34-37/; 20.10.2008. a kostjale 1 saadetud laenulepingu ülesütlemishoiatuse /tlk 38/; 20.10.2008. a kostjale 2 saadetud teatise kostjale 1 saadetud ülesütlemishoiatuse kohta /tlk 39/; 12.12.2008. a kostjale 1 saadetud laenulepingu ülesütlemisavalduse /tlk 40/; 12.12.2008. a kostjale 2 saadetud teatise laenulepingu ülesütlemisest /tlk 41/; avalduse täitemenetluse algatamiseks /tlk 42/; viivisearvestuse /tlk 43/ ja kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti /tlk 44-46/. 06.03.2013. a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, kuid on nõus kostjaga 2 tema poolt käendatud võlgnevuse osas täitmise viisi kindlaks määrama. Hageja on nõus, et kostja 2 tasub alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 1. kuupäevaks 50 eurot, kuni tema poolt käendatud võlgnevuse summa täieliku tasumiseni. Kostja 1 kirjalikud vastuväited Kostja 1 vastuväite kohaselt ei ole tal midagi selle vastu, et kohus asja läbiarutamisele võttis ning nõustub hageja väidetega, kuid soovib leida kompromissi. Kostja 1 on nõus

menetluskulud enda kanda võtma. Kostja 1 kinnitab, et on maksejõuline ja omab töökohta ning soovib maksta kõik summad. Lisaks soovib kostja 1 kogu kohustuse maksmise üle võtta ning palub eemaldada kostja 2 maksetest. Kohtuistungile kostja 1 ei ilmunud. Kostja 2 vastuväited Kostja 2 kirjaliku vastuväite kohaselt ei ole temal midagi selle vastu, et kohus asja läbiarutamisele võttis, hagiga on nõus osaliselt, kuna oli garantiiks summale 6000 eurot ning arvestades, et korter on müüdud, siis palub ennast vabastada garantiinõuetest. Ei soovi esitada vastuhagi ning soovib osaleda kohtuprotsessil. Palub leida kompromiss. Kohtuistungil tunnistab hageja nõuet ning on valmis sõlmima maksegraafiku ja maksma iga kuu 50 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Hageja kogu nõue laenulepingust nr * täiendatud hagiavalduse kohaselt on 20 507,85 eurot, millest põhivõlgnevus on 18 106,13 eurot, intress 782,85 eurot, viivis 426,85 eurot ja leppetrahv 1192,02 eurot. Esitatud nõudest palub hageja kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja mõista 6391,17 eurot ning kostjalt 1 ainuisikuliselt 14 116,68 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 142 lg 1 ja lg 3 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 143 lg 1 ja lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja ja kostja 2 on sõlminud 20.12.2005. a käenduslepingu maksimumsummas 3195,58 eurot (50 000 krooni) ning 19.10.2006. a kinnituse käenduskohustuse muutmise nõusoleku andmise kohta, millega suurendati käendaja käenduse maksimumsummat 6391,16 euroni (100 000 kroonini). VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja 1 ning kostja 2 vastutavad käenduse maksimumsumma, s.o 6391,16 euro ulatuses hageja ees solidaarselt.

VÕS § 100 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja ja kostja 1 sõlmisid laenulepingu, millega leppisid laenu ja intressi tagastamiseks kokku iga kuu kindla kuupäeva. Kostja rikkus lepingut ning jättis alates 2007. a juunist tagasimaksed tähtaegselt tasumata. 20.10.2008 saatis hageja kostjale 1 lepingu ülesütlemishoiatuse, millega andis kostjale 1 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatusega, kui kostja määratud tähtajaks võlgnevust ei tasu, siis ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Ka kostjale 2 saadeti teatis selle kohta, et kostjale 1 on saadetud laenulepingu ülesütlemishoiatus ning teatati täiendava tähtaja andmisest võlgnevuse tasumiseks. Samuti paluti täiendava tähtaja saabumiseks tagada laenulepingu nõuetekohane täitmine. Vaatamata hoiatusele kostja 1 hagejale võlgnevust ei tasunud. 12.12.2008 saatis hageja kostjale 1 laenulepingu ülesütlemisavalduse ning kostjale 2 teatise nimetatud avalduse kostjale saatmisest ning hageja andis veelkord täiendava tähtaja, kuid kuna võlgnevust tasuma ei hakatud, siis ütles hageja 14.01.2009. a kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue ja intressinõue on põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud põhiosa viiviseid ainult kuni 10.03.2009 eest, kokku summas 426,85 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viiviseid VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja 1 ei ole maksegraafikus ettenähtud osamakseid õigeaegselt tasunud, siis on põhjendatud viiviste väljamõsitmine hageja kasuks summas 426,85 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt 1 välja mõista viivise arvestatuna protsendina põhinõudelt (s.o 18 106,13 eurot) alates hagiavalduse esitamisest 10.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab TsMS §-s 367 sätestatud viivist alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o alates 10.01.2012. Kuna kostjal 1 on võlgnevus hageja ees, siis on hagejal õigus nõuda viivist ning kuna ei ole ette teada, millal kostja 1 võlgnevuse tasub, siis tuleb kostjalt 1 viivis välja mõista protsendina põhinõudelt summas 18 106,13 eurot. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud, seega tuleb nimetatud viivisenõue rahuldada. Kuna hageja ei ole hagiavalduses märkinud TsMS § 367 alusel nõutava viivise protsenti, siis rahuldab kohus hageja nõude seadusejärgses viivise määras, s.o VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete ning esitatud tõendite alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjalt 1 Gennadi Fonduberin’ilt ja kostjalt 2 Larissa Demidova’lt solidaarselt hageja Aktsiaselts SEB Pank kasuks välja mõista võlgnevus summas 6391,17 eurot ning kostjalt 1

ainuisikuliselt välja mõsita võlgnevus summas 14 116,68 eurot. Samuti kuulub kostjalt 1 Gennadi Fonduberin’ilt hageja Aktisaselts SEB Pank kasuks väljamõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (18 106,13 eurot) alates 10.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 445 lg 1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Nimetatud sätte ja hageja ning kostja 2 kokkuleppe alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra kosja 2 suhtes. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kostja 2 vastutab kogu nõudest 6391,17 euro ulatuses, mis moodustab tsiviilasja hinnast summas 27 207,05 protsentuaalselt 21,75%. Kuna kostjad osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, siis võtab kohus menetluskulude jaotamisel arvesse osalemise ulatuse ning jätab 21,75% menetluskuludest solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda ning 78,25% menetluskuludest jääb ainuisikuliselt kostja 1 kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.