2.Mõista kostjalt KÜ-lt XXX (registrikood XXX) hageja AIOÜ (registrikood XXX) kasuks välja 422 (nelisada kakskümmend kaks) eurot ja 71 senti, millest 411,60 eurot on põhivõlgnevus ja 11,11 eurot on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt KÜ-lt XXX (registrikood XXX) hageja AIOÜ (registrikood XXX) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuse summalt 411,60 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse (411,60 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11. jaanuaril 2012.a töövõtulepingu nr XXX, mille kohaselt pidi hageja tegema üldehitustöid hinnapakkumises toodud mahus. Lepingu punkti
4.1.järgi pidi kostja tasuma hagejale tööde eest 3 765 eurot. Tööde teostamiseks pidi hageja hankima kõik vajalikud materjalid (lepingu punkt 5.1.5.). Kostja ei andnud eraldi juhiseid selle kohta, milliseid materjale hankida.
2.Hageja ostis kogu vajaliku materjali ja tarnis objektile. Osa töid oli lepingu alusel teostatud ning hageja oli oma töötajatele töötasu välja maksnud. Lepingu punkti 2.2. järgi pidi hageja tegema tööd 35 päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Peale tellitud akende toomist objektile keeldus kostja seaduslik esindaja õigustamatult akende paigaldamisest. Kostja esindajale aknad ei meeldinud. Hageja leidis, et aknad vastavad lepingutingimustele. Aknad on seni paigaldamata. Kirjeldatu tõttu sattus hageja vastuvõtuviivitusse. Hageja taganes lepingust, esitades selleks kostjale kirjaliku avalduse. Hageja palus kostjal tasuda materjalide summa 10 päeva jooksul.
3.Hageja leidis, et talle on tekkinud kahju, mis seisneb hinnapakkumise I osa p 1 ja 2 järgi kantud kuludes summas 876,45 eurot ning hinnapakkumise II osa alusel kantud kuludes summas 1080 eurot. Kostja keeldus põhjendamatult akende paigaldamiseks ja hageja loeb töö lepingu p
3.5.järgi vastuvõetuks, sest kostja ei võtnud tööd vastu alusetult. Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingust taganemisest 16.06.2012.a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 toodud summa. Ühe aasta eest arvutatud viivise summa on 58,4 eurot. Hageja arvestab viivist tema poolt tehtud kulutuste eest alates 27.01.2012.a summas 1% iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist kuni põhinõude tasumiseni ja põhinõude ulatuses. Ühe aasta viivise summa on 3 197,4 eurot.
4.Hagi täienduses selgitas hageja, et ta jõudis enne akende paigaldamist teha ära kohustuslikud tööd, mille eest maksis töötajatele töötasu summas 1080 eurot. Hageja kahjuks on hageja arvelt hangitud ehitusmaterjalid ja aknad summas 876,42 eurot ja töö eest makstud tasu summas 1080 eurot. Lepingu taganemise tõttu arvestab hageja viivist summalt 1080 eurot VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras ja soovib ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 2,95 eurot. Hageja loeb tööd kostja poolt vastu võetuks ja arvestab viivist nendelt kulutustelt alates 27.01.2012.a määras 1% (8,76 eurot) iga viivitatud päeva eest. Viivise suurus on kokku lepitud lepingu punktis 6.1. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseks on 1 243,92 eurot. Hageja palub ka tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist, mis ühe aasta eest on 3 197,4 eurot. Hageja palub kostjalt viivise välja mõista alates 16.07.2012.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas (1% summast 876,42 eurot ehk 8,76 eurot päevas) ja edasi 1% päevas põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni.
5.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping. Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma kostja juhatuse ühisest esindusõigusest. Taganemisavalduses on hageja märkinud, et kostja soovi korral annab hageja kõik materjalid hageja asukohas talle üle, transpordikulu tasub kostja.
6.21.01.2013.a seisukohtades leidis hageja, et lepingu alusel teostati töid summas 1080 eurot ja hangiti materjale summas 920 eurot, kokku summas 2000 eurot. Tööd olid tehtud ja hageja loeb
need vastuvõetuteks VÕS § 638 alusel. Lisaks hankis hageja aknad ja trellid hinnaga 1350 eurot. 05.04.2012.a oli hageja sunnitud lepingust taganema. Lepingut taganemise tõttu tekkis hagejale kahju, mis on tõendatud arvetega summas 876,45 eurot. Hageja nõuab kahju, sest tagastamine ei ole võimalik. Hageja on kostjale teatanud, et kostja soovi korral annab ta kostjale materjalid üle. Enne lepingust taganemist tehtud tööde eest nõuab hageja kostjalt lepingulist viivist. Teostatud tööde maksumus on 1080 eurot.
7.26.02.2013.a leidis hageja, et kostja sai taganemisavalduse kätte enne kohtumenetlust. Täpset kuupäeva hageja esile ei toonud.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. 09.01.2012.a esitas hageja kostjale hinnapakkumise nr XXXkümne akna ja 18 õhuklapi paigaldamiseks aadressil XXX, . Kostja nõustus hinnapakkumisega. Hageja esitas kostjale töövõtulepingu nr 7/110212 projekti. Kostja lepingut ei allkirjastanud. Hageja poolt kohtule esitatud lepingul puuduvad poolte allkirjad. Kostjat kui korteriühistut peavad õigustoimingutes esindama kaks juhatuse liige. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta aktsepteeris suulist hageja pakkumist ehk tööde mahtu ja hinda.
9.Hageja alustas tööde tegemist. Hageja alltöövõtja tegi õhuklappide paigaldamise töö. Paigaldati 14 plastmassist õhuklappi hinnaga 14,40 eurot tüki kohta. Hinnapakkumises oli aga ette nähtud ja tellijaga kooskõlastatud metallist õhuklapid hinnaga 34 eurot tüki kohta. Kõiki töid ei lõpetatud, 4 klappi jäi paigaldamata. Hageja tõi objektile paigaldamiseks aknad, kuid kostja vaatas need üle ja sai ilma ehitusalaste teadmisteta aru, et aknad on puudustega. Uute akende paigaldamise eesmärgiks oli soojakadude vähendamine. Hageja toodud aknad lasid tuult läbi. Kostja pööras sellele kohe tähelepanu ja palus aknad asendada. Mõne aja pärast viis hageja aknad ära ning taganes lepingust.
10.Kuivõrd poolte vahel oli suuline leping, ei saa hageja tugineda lepingule nr XXX.a VÕS § 644 lg 2 alusel peab ainult majandus- ja kutsetegevuses lepingu sõlminud tellija piisavalt täpselt kirjeldama tööde mittevastavust. Lepingu rikkumine ei ole see, kui kostja ei lubanud paigaldada ebakvaliteetseid aknaid. Hagejal puudus õigus lepingust taganeda. Hageja ei ole tööd kostjale üle andnud ja tema nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Viivise nõue on 2,5 korda suurem põhinõudest, mis on vastuolus hea usu põhimõttega.
11.Hageja täiendavatele seisukohtadele vastates teatas kostja, et ta ei vaidlusta enam hageja poolt lepingust taganemist. Enne hagiavalduse esitamist ei teavitanud hageja kostjat lepingust taganemisest. Kostja sai lepingust taganemisest teada koos hagiavaldusega 17.10.2012.a. Kostja ei nõustu hageja nõudega, sest lepingust taganemisel saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel üleantu tagastamist. Lepingust taganemisega muutus lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Lepingust taganemine vabastas kostja edasiste lepinguliste kohustuste täitmisest, sh kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Kostja on saanud hagejalt 14 õhuklapi paigaldamise. Kostja on nõus tagastama hagejale üleantu rahalise väärtuse. Pärast lepingust taganemist vedas hageja ehitusplatsilt ära 10 akent ja 4 õhuklappi. VÕS § 189 lg 2 ei näe ette võimalust nõuda kahju hüvitamist. Hageja viis ise aknad ära ega ole tõendanud kahju tekkimist. Kuivõrd kostja ei nõustunud põhinõudega, ei nõustunud ta ka viivisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja pidi kostjale tegema töid hinnapakkumise nr XXXalusel; 2) hageja tarnis objektile aknad, milliste paigaldamisega kostja ei nõustunud; 3) hageja paigaldas objektile 14 õhutusklappi; 4) hageja viis objektilt ära 10 kostjale mittemeeldinud akent ning 4 õhutusklappi; 5) hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingust taganemise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmisega seotud kulude hüvitamist summas 876,45 eurot ning tehtud tööde eest saamata jäänud 1080 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, millal kostja taganemisavalduse kätte sai ning kas või millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja väitis, et ta ei ole hagejaga kirjalikku lepingut sõlminud, sest kostja nimel pidid lepingu allkirjastama kaks kostja juhatuse liiget.
15.Hageja on leidnud, et kostja keeldus akende paigaldamisest õigustamatult. Hageja jõudis enne lepingust taganemist teha tööd 1080 euro eest. Hagejal tekkis kahju, sest tema arvelt hangiti ehitusmaterjalid ja aknad summas 876,42 eurot. Kuigi aknad on hageja valduses, oli hageja valmis need kostjale oma asukohas üle andma, kui kostja hüvitab transpordikulud. Kuna kostja keeldus akende paigaldamisest õigustamatult, loeb hageja töö vastuvõetuks.
16.Kostja ei vaidlustanud lepingust taganemist, kuid väitis, et sai taganemisavalduse kätte alles koos hagiavaldusega 17.10.2012.a. Kostja leidis, et lepingust taganemisel muutus lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Kostja on hagejalt saanud ainult objektile paigaldatud 14 õhutusklappi. Pärast lepingust taganemist vedas hageja ülejäänud materjalid objektilt ära.
17.Kohus leiab, et arvestades kostja poolt omaks võetud asjaolusid, on hageja nõuet võimalik rahuldada vaid 14 objektile paigaldatud õhutusklapi väärtuse ja paigaldamise kulu ulatuses. Ülejäänud osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Kuivõrd kostja nõustus hageja poolt lepingust taganemisega, kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele VÕS § 188 ja § 189.
18.VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
19.VÕS §-st 189 lõikest 1 tuleneb, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, peab lepingupool hüvitama tagastamise või väljaandmise asemel üleantu väärtuse (VÕS § 189 lg 2 p 1).
20.Seega tuleneb seadusest, et pärast lepingust taganemist muutub lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (RK TKo 3-2-1-90-12, p 15, 3-2-1-104-11, p 25). Kuivõrd käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja on lepingust taganenud, saab hageja kostja vastu esitada eeskätt tagasitäitmise nõude. Lepingu täitmise nõuet hageja esitada ei saa. Enne taganemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad küll kehtima, kuid hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et enne lepingust taganemist oleks tema kui töövõtja tasunõue kostja vastu mistahes osas muutunud sissenõutavaks.
21.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest. Kohtule esitatud allkirjastatud lepingu (toimiku lk 62-65) punkti 3.3. kohaselt pidi töö üleandmine toimuma üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kostja on väitnud, et ta ei ole hagejaga üldse kirjalikku lepingut sõlminud, sest teda said lepingu allkirjastamisel esindada kaks juhatuse liiget ühiselt ning lepingu on allkirjastanud ainult üks juhatuse liige. TsÜS § 34 lg 3 järgi kehtib eraõigusliku juriidilise isiku puhul ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Äriregistri väljavõtetest (toimiku lk 31 ja lk 54) nähtub, et ühise esindusõiguse kanne oli kostja puhul registrisse kantud ning seega oli see hagejale siduv. Järelikult ei ole poolte vahel kirjalikku töövõtulepingut sõlmitud, sest selle on allkirjastanud vaid üks kostja juhatuse liige. Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et nad sõlmisid suulise töövõtulepingu hageja esitatud hinnapakkumise alusel.
22.Sõltumata sellest, kas pooled sõlmisid kirjaliku või suulise lepingu, puudub nende vahel käesolevas asjas vaidlus selle üle, et ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nende vahel allkirjastatud ei ole. Hageja ei ole ka kohtule esitanud ühtegi muud tõendit kostja poolt mistahes osas tööde vastuvõtmise kohta. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks mistahes osas teostatud töid enne lepingust taganemist vastu võtnud.
23.Hageja on leidnud, et enne taganemist tegi ta objektil tööd 1080 euro ulatuses, millise töö on kostja vastu võtnud, kuid need hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Oma väidete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud ainult kaks kassa väljamineku orderit (toimiku lk 12, summas 876,45 eurot ja lk 42 summas 203,55 eurot). Kassa väljamineku orderite kohaselt on hageja ühele oma töötajale maksnud jaanuari kuu eest töötasu. Kas või milline seos on sellel vaidlusaluse lepinguga, hageja tõendanud ei ole. Kohus selgitas 31.12.2012.a (toimiku lk 68-69), et hagejal tuleb tõendada, millises ulatuses ta objektil tööd tegi. Kohus selgitas hagejale, et ainuüksi kassa väljamineku orderitest ei ole võimalik tuvastada, mille eest on tasu makstud. Kohus selgitas samuti, et hagejal tuleb tõendada kostja poolt mingis osas tööde vastuvõtmist. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma nõuet täiendavalt tõendanud. Seetõttu tuleb hageja töövõtutasu kostja vastu summas 1080 eurot jätta täielikult rahuldamata.
24.Kohus selgitas hagejale 31.12.2012.a pöördumises, et hageja saab kostja vastu esitada lepingu tagasitäitmise nõude ja nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist. Kohus selgitas hagejale, et akende väärtuse hüvitamist kostjalt saab hageja nõuda vaid siis, kui need aknad oleksid olnud kostjale üleantud ja paigaldatud. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kostja võttis omaks vaid 14 õhutusklapi paigaldamise hinnaga 14,40 eurot tükk. Kostja oli nõus hüvitama vaid tema poolt reaalselt saadu väärtuse.
25.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hinnapakkumise kohaselt (toimiku lk 10, tõlge eesti keelde, toimiku lk 44) pidi hageja objektile paigaldama 18 õhutusklappi. 18 klapi paigaldamise hinnaks oli 270 eurot. Kohtule esitatud arvest (toimiku lk 11) nähtub, et hageja soetas muuhulgas 18 värskeõhuklappi hinnaga 12 eurot tükk, millele lisandus käibemaks ehk 14,40 eurot tükk. Hageja on kohtule esitanud ka arved akende ostmise kohta (toimiku lk 13, 14), kuid poolte vahel puudub vaidlus selles, et aknad on siiani hageja enda valduses.
26.Kohus leiab, et hageja ei saa nõuda kostjalt akende väärtuse hüvitamist, sest aknaid ei ole kostjale üle antud. Selliste esemete väärtuse hüvitamist, mis on lepingust taganenud isiku enda valduses, lepingust taganemise korral nõuda ei saa. Kuivõrd kostja on lepingust taganemisega nõustunud, ei oma asjas õiguslikku tähendust see, kas objektile tarnitud aknad olid ka tegelikult sobimatud või mitte. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale üle andnud või objektile paigaldanud ülejäänud arvetel loetletud materjalid peale õhutusklappide. Kuivõrd kostja on omaks võtnud 14 õhutusklapi paigaldamise hinnaga 14,40 eurot tükk, tuleb nende 14 õhutusklapi väärtus hagejale hüvitada. 14 õhutusklapi väärtuseks on 14 x 14,40 eurot ehk kokku 201,60
eurot. Samuti tuleb hagejale hüvitada 14 õhutusklapi paigaldamise kulu. Hinnapakkumise järgi oli 18 õhutusklapi paigaldamise kulu kokku 270 eurot, mis teeb ühe õhutusklapi paigaldamise kuluks 15 eurot. Seega on 14 õhutusklapi paigaldamise kulu 14 x 15 = 210 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks lepingust taganemise tõttu välja mõista 411,60 eurot. Muus osas tuleb hageja põhinõue kostja vastu tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.
27.Kuivõrd kohus jättis täielikult rahuldamata hageja töövõtu tasu nõude kostja vastu summas 1080 eurot, tuleb täielikult jätta rahuldamata sellest tulenev hageja viivisenõue kostja vastu. Ülejäänud nõudelt palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses ulatuses alates lepingust taganemisest 16.04.2012.a. Kohus ei nõustu hageja arusaamaga, mille kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 16.04.2012.a.
28.Lepingu alusel üleantu väärtuse tagastamise kohustus tekib võlgnikul alates ajast, mil tema kohustus sissenõutavaks muutub. Lepingust taganemine toimub ühe poole tahteavalduse tegemisega teisele poolele VÕS 188 lg 1 alusel ning selline tahteavaldus jõustub vastavalt TsÜS § 69 lõikele 1 kättesaamisest. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
29.Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et kostja oleks tema taganemisavalduse kätte saanud 16.04.2012.a või et kostjal oleks lepingu alusel saadu tagastamise kohustus tulnud täita hiljemalt 16.04.2012.a. Kohtule esitatud taganemise avaldus (toimiku lk 18) kannab kuupäeva 05.04.2012.a ja on allkirjastamata. Kohus selgitas hagejale 31.12.2012.a pöördumises (toimiku lk 68, pöördel) vajadust tõendada, alates millisest ajast ja miks muutus hageja viivisenõue sissenõutavaks. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja 21.01.2013.a ega 26.02.2013.a seisukohtades välja, millal kostja taganemisavalduse kätte sai. Hageja esitas kohtule küll tähitud kirjade saatmise kviitungid 05.03.2012.a (toimiku lk 92) ja 04.04.2012.a (toimiku lk 96), kuid kuna hageja taganemisavaldus on dateeritud hilisema kuupäevaga, ei saa antud tõendid selle saatmist ja kostja poolt kättesaamist tõendada. Seega loeb kohus kostja omaksvõtuga tõendatuks, et kostja sai taganemisavalduse kätte koos hagiavaldusega alles 17.10.2012.a. Seega tuli kostjal oma kohustus täita hiljemalt 27.10.2012.a. Kuivõrd kostja vabatahtlikult hagejale õhutusklappide paigaldamisega seotud väärtust ei hüvitanud, tuleb alates 28.10.2012.a kuni kohtuotsuse tegemise ajani kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
30.Alates 28.10.2012.a kuni kohtuotsuse tegemise päevani on kostja viivitanud 135 päeva. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb tasuda vastavalt seadusele või lepingule intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2013 0,75%. Seega on intressi suuruseks 0,02% päevas. Kostjalt väljamõistetud summa 411,60 euro suurust arvestades tuleb kostjal tasuda 135 päeva viivituse eest viivist summas 11,11 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 11,11 eurot.
31.Hageja palus kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 411,60 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
32.TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja hagis või muus avalduses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja märkis oma hagiavalduses, et tema hagi hind on 5 212,25 eurot. TsMS § 136 lg 1 kohaselt võib kohus määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hagiavalduses hagi hind ebaõigesti arvutatud. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 15.07.2012.a. Alates 01.07.2012.a kehtiv TsMS § 133 lg 1 näeb ette, et hagi hind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 järgi tuleb TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagi hinna arvutamisel liita hagi esitamise seisuga arvestatud viivisele summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega tuleb hagi hinna arvutamisel liita põhinõudele kõrvalnõuete summad.
33.Hageja põhinõuete summa oli hagiavalduses 1956,45 eurot. Põhinõue koosnes kahest summast ehk summast 1080 eurot ja 876,45 eurot. Mõlemalt põhinõude osalt arvestas hageja eraldi viivist ning palus kohtul kostjalt välja nõuda nii hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Summalt 1080 eurot oli hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutuv viivis 2,95 eurot. Sellelt summalt palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Hageja hinnangul oleks viivis nimetatud summat arvestades ühe aasta eest olnud 11,82 eurot. Summalt 876,42 eurot palus hageja kostjalt välja mõista viivise lepingulise määra alusel. Hageja palus hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena mõista kostjalt välja 1 243,92 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise lepingujärgse määra alusel. Hageja arvutuste kohaselt oleks ühe aasta viivise suurus olnud 3 197,40 eurot.
34.Kogumis tuli hagejal hagi hinna leidmisel liita kõik põhinõuete ja viiviste summad. Hageja poolt arvestatud summade liitmisel on hagi hinnaks 1956,45 eurot + 2,95 eurot + 11,82 eurot + 1 243,92 eurot + 3197,40 eurot = 6 412,54 eurot. Seega on käesoleva tsiviilasja õigeks hinnaks 6 412,54 eurot.
35.Kohus osundab, et kuivõrd hageja arvestas hagiavalduses hagi hinda ebaõigesti, on kohus hagiavalduse menetlusse võtmise määruses ekslikult märkinud, et asja saab lahendada lihtmenetluses. Käesolevas asjas on mõlemad pooled kohtule teatanud, et nad on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Sisuliselt ongi kohus vaidlust lahendanud kirjalikus menetluses ega ole teinud TsMS §-s 405 võimaldatud menetluslikke lihtsustusi. Asja menetlusse võtmise määruses hagi hinna ebaõigest arvestusest tulenev eksitus ei ole sisuliselt mõjutanud menetluse kulgemist.
36.Hageja esitas 26.02.2013.a kohtule taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. Hageja põhjendas oma taotlust sellega, et kostja on esitanud valesid väiteid ja asunud kohut eksitusse viima. Kohus selgitas hagejale, et kirjaliku menetluse nõusolekust loobumiseks peab olema mõjuv põhjus. TsMS § 403 lg 2 sätestab, et kirjaliku menetluse nõusoleku võivad pooled tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohus leiab, et kostja poolt hagiavaldusele vastu vaidlemine või hagejale ebasobivate vastuväidete esitamine ei ole selline menetlusliku olukorra oluline muutumine, mis oleks õigustanud vajadust võtta tagasi kirjaliku menetluse nõusolek. Mistahes sisulisi põhistusi hageja oma taotluses välja toonud ei ole ning hageja ei ole esitanud kohtule näiteks tunnistajate ülekuulamise taotlust. Hageja ei ole ühelgi viisil põhistanud, milles seisneb kostja poolt kohtu eksitamine või väärate väidete esitamine. Seetõttu jätkas kohus põhjendatult asja menetlemist kirjalikus menetluses.
37.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõue kostja vastu on rahuldatud osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.