2-12-46693
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
12. märts 2013 Põlva
Tsiviilasja number
2-12-46693
Tsiviilasi
L. O. A. M. 1787,92 euro väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja (avaldaja): L. O. : xxxxxxxx; asukoht: xxxx xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige M. xxxx Kostja (võlgnik): A. M. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx)
Menetlustoiming
Hagiavaldusse menetlusse võtmisest keeldumine
Asjaolud ja kohtu seisukoht 14.11.2012 esitas L. O. Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. M. 1787,92 euro väljamõistmiseks. Viimane esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu nõude rahuldamine maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik ning oli vaja jätkata nõude
2-12-46693 lahendamist hagimenetluses. Pärnu Maakohtu 07.02.2013 määrusega edastati avaldus kohtualluvuse järgselt Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Tartu Maakohtu 11.02.2013 määrusega jäeti L. O. A. M. ,92 euro väljamõistmiseks käiguta ning anti Laenukeskus OÜ-le aega nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks 14 päeva alates määruse koopia kättesaamisest. Tartu Maakohtu 11.02.2013 määruse koopia saadeti L. O. M. K. -posti teel 11.02.2013 ning viimane kinnitas selle kättesaamist 18.02.2013. Seega on Tartu Maakohtu 11.02.2013 määruse koopia hagejale L. O. toimetatud lg 4 ja 5 alusel 18.02.2013 ning L. O. esitama nõuetekohase hagiavalduse ja tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt 04.03.2013. L. O. esitanud kohtu nõutud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust ning ei tasunud täiendavat riigilõivu. 11.03.2013 esitas L. O. esindaja juhatuse liige M. xxxx taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks seoses esindaja muutmisega ning ta lubas esitada nõude põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuda riigilõivu hiljemalt 28.03.2013. Kohus leiab, et hageja taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. lg 1 sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Nimelt sätestab lg 1, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Seega saaks hageja taotleda kohtult seaduses sätestatud tähtaja ennistamist mõjuva põhjuse tõttu. Hageja esitatud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud. Hageja on menetlustähtaja pikendamise taotluse esitanud peale kohtu määratud tähtaja mööda laskmist. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks tal takistanud Tartu Maakohtu 11.02.2013 määruse täitmist hiljemalt 04.03.2013. Hageja taotleb puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist seoses esindaja muutmisega, kuid hageja pole märkinud, miks ta ei saanud esindaja muutmise tõttu esitada kohtu nõutud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust ning tasuda täiendavat riigilõivu. Juriidilise isiku esindaja muutmine pole üldjuhul mõjuv põhjus menetlustähtaja ületamiseks, sest juriidiline isik peab korraldama oma tegevuse sellisel viisil, et esindaja muutmise korral oleks tal võimalik esitada kohtule avaldused menetlustähtaegu järgides. 2(3)
2-12-46693 Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et hageja on lasknud menetlustähtaja mööda ilma mõjuva põhjuseta. Asjaolu, et hageja lasi menetlustähtaja mööda oma hooletusest, ei anna alust hagi esitamise ja riigilõivu tasumise tähtaja ennistamiseks ega pikendamiseks. TsMS § 3401 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 147 lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kuna hageja ei ole esitanud nõude põhjendusi õigel ajal ja jätnud tasumata ka täiendava riigilõivu tasunud ning puudub alus menetlustähtaja ennistamiseks, siis tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 esimene lause, § 147 lg 5 ja § 487 lg 3 alusel ning see tagastada TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel esitajale. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohtul ei ole võimalik hagi menetlusse võtta, siis jäävad menetluskulud hageja kanda vastavalt TsMS § 168 lg-le 1.
/digitaalselt allkirjastatud/ Lembit Käis kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.