Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. Kättetoimetamine ja jõustumine Määrus on kehtiv ja kuulub kohesele täitmisele. Määrus saata täitmiseks kinnistusosakonnale e-posti teel [email protected]. Määrus saata teadmiseks hagejale ning toimetada kätte kostjale. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

ASJAOLUD

xxxxėxxxxxxx (hageja) esitas 19.12.2012 Harju Maakohtule hagi tagamise avalduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ (kostja) vastu. Avalduse kohaselt on Kaunase linna jaoskonnakohtu menetluses xxxxxxxxxxxx hagi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ vastu võla nõudes. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosanumbriga xxxxxx). Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole muud olulist vara, mille arvelt saaks hageja kohtuotsust täita. Kostja vallasvara on tõenäoliselt suures osas liisitud või juba koormatud kommertspandiga. Hageja palub seada kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seada kohtulik hüpoteek summas 16 891,75 eurot esimesele vabale järjekohale ning arestida kostja arveldusarved ning mistahes muu krediidiasutustes registreeritav kostja vara, sh väärtpaberid, kõigis Eesti krediidiasutustes summas kuni 16 891,75 eurot või kohustada kostjat esitama kohtule pangagarantii või rahaline tagatis summas 16 891,75 eurot. Kohus jättis avalduse 20.12.2012 käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja esitas 11.01.2013 menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks. 14.01.2013.a Harju Maakohtu määrusega saadeti xxxxxxxxxxxx hagi tagamise avaldus xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ vastu kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale saabus toimik tsiviilasjas nr 2-12-54364 08.02.2013.a. Kohus jättis 13.02.2013.a kohtumäärusega hagi tagamise avalduse käiguta soovides saada avaldajalt selgitusi. Kohtule nähtuvatest materjalidest võis eeldada, et hagi on Kaunase Linna jaoskonnakohtu poolt juba tagatud ning hagi veelkordsel tagamisel puudub alus. 14.02.2013.a esitas hageja kohtule selgitused, millest nähtuvalt oli Kaunase linna jaoskonnakohtu 07.12.2012.a määrus hagi tagamise osas kehtiv 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse tegemise päevast. Eelnimetatud aja jooksul ei pöördunud avaldaja kohtutäituri poole ning Leedu kohtu määrus kaotas oma jõu 22.12.2012.a ning seega ei ole hagi tagatud. Kohus pidas vajalikuks ära kuulata ka kostja ning edastas kutsed ärakuulamisele 19.02.2013.a, 26.02.2013.a ja 06.03.2013.a. Kostja kohtusse ei ilmunud ning oma esindajat, kelle volikiri on kohtule esitatud/ tl 189/, kohtusse esindama ei saatnud. Kostja juhatuse liige põhjendas kohtusse mitteilmumist lapse haigestumisega ning esindaja mitteilmumist volituse puudumisega. Kostja juhatuse liikme mitteilmumise kohta on kohtule esitatud arstitõend, mis ei vasta sotsiaalministri 17.04.2010 .a määruses Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske

haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord kehtestatud vorminõuetele. Vorminõudele põhineva avalduse esitamise kohustus tuleneb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lg 2-st. Kohtule ei esitatud ka kostja esindaja volitust piiravat või lõpetavat dokumenti. Mistõttu tegi kohus järelduse, et kostja ei soovi kohtule selgitusi anda. Hagi tagamise taotlus ja põhjendused Kinnisturaamatu andmetel kuulub kostjale kinnistu, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa numbri xxxxxx all, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. Lähtudes kostja 2011.a majandusaasta aruandest on kostjal seisuga 31.12.2011.a maksuvõlg 18993. Vaatamata sellele, et äriregistri infosüsteemis antud võlg ei ole kajastatud, on ilmselge, et kostjal on vaid maksuvõla tasumise ajatamise graafik. Samuti kostja viimasest majandusaasta aruandest selgub, et äriühingu eelmiste perioodide jaotamata kahjum on 254 455 eurot. Lisaks sellele on kostja vallasvara koormatud kommertspandiga. Arvestades kostja majanduslikku seisundit (s.h 2011 majandusaasta tulemusi) on hageja seisukohal, et kostjal ei ole muud olulist vara, mille arvelt saaks hageja kohtuotsust täita. Kostjale kuuluva kinnisvara edasimüümine raskendab oluliselt kohtuotsuse täitmist või teeb selle täitmist üldse võimatuks. Hageja arvates on otstarbekas hagi tagamise abinõuna seada kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale esimesele vabale järjekohale üldsummas 16891,75 eurot, s.o hagiavalduses esitatud põhi- ja kõrvalnõuded summas 16 541,75 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja eeldatavad kohtuvälised kulud õigusabile Eestis summas 300 eurot. Hageja on seisukohal, et antud hagi tagamise abinõu ei ole kostjale ülemäära koormav. Avaldaja selgitab, et kinnisturegistri andmetest järeldub, et kostjale kuuluv kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 6 000 000,00 krooni AS xxxxxxxx kasuks. Kuna kinnistu väärtuse kindlaksmääramine ja hüpoteegi seadmine olid teostatud 2006-2007. aastatel, s.t enne 2008.a majanduskriisi, on mõistlik eeldada, et praegu ülalnimetatud kinnistu väärtus on oluliselt vähenenud. Seega ei ole hageja arvates hagi rahuldavat kohtuotsust võimalik viivituseta täita hagi tagamata või et hagi tagaks üksnes kinnisasjale seatud hüpoteek. Eeltoodust tulenevalt palub hageja lisaks kohtuliku hüpoteegi seadmisele kohtul arestida xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ arveldusarved ning mistahes muu krediidiasutustes registreeritav xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ vara, sealhulgas väärtpaberid, kõigis Eesti krediidiasutustes summas kuni 16891,75 eurot. Avaldaja selgitab, et antud hagi tagamise abinõu võib küll olla kostjale ülekoormavaks. Seetõttu hageja palub kohtul võimalusel alternatiivse abinõuna kohustada kostjat esitada kohtule pangagarantii või rahaline tagatis summas 16891,75 eurot.

Kohtu põhjendused Arvestades hagiavalduses väljatooduga ning uurides avaldusele kaasapandud lisasid ning juhindudes seadusest, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hageja hagi tagamise taotlus rahuldada osaliselt. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikkel 31 sätestab: „Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega

ette nähtud, isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesoleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädevad.“ TsMS § 382 lõike 3 kohaselt hagi tagamiseks võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel hagi tagamise abinõuks saab olla kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Sama sätte lõike 4 alusel hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 363 lg 1 alusel hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Lõige 2 järgi kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Avaldaja poolt esitatud hagi tagamise abinõudest rahuldab kohus esimese nõude ja peab vajalikuks seada kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx esimesele vabale järjekohale summas 16891,75 eurot. Kohus ei pea vajalikuks arestida kostja arveldusarveid ning mistahes muud krediidiasutustest registreeritavat vara, sealhulgas väärtpaberid kõigis Eesti krediidiasutustes summas 16891,75 eurot. Hageja on ka ise märkinud hagi tagamise avalduse punktis 23, et antud hagi tagamise abinõu võib olla kostjale ülekoormavaks. Seetõttu palub hageja kohtul võimaluse korral alternatiivse abinõuna kohustada kostjat esitama kohtule pangagarantii või tagatis summas 16891,75 eurot. Kohus leiab, et kinnisasjale seatud hüpoteek, isegi juhul, kui see on kantud teisele järjekohale, on hagi tagamiseks reaalsem abinõu kui rahaliste vahendite ning mistahes muude krediidiasutustest registreeritavate varade, sealhulgas väärtpaberite, arestimine. Lisaks ei ole eelnimetatud abinõu ka kostjat liigselt koormav. Ka riigikohus on oma 20. jaanuari 2011.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-13310 p 16 leidnud, et “Suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevuses tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravamaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele.“ Kostja kinnistule seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 6 000 000 miljonit krooni, eurovääringus 383 225 eurot, on seatud AS xxxxxxxx kasuks. Milline on kinnisvara väärtus, seda hetkel kohus ei tea. Eeldatavasti katab hüpoteek vara väärtuse, kuid see ei pruugi nii olla, sest tõenäoliselt varasemalt seatud hüpoteegid vara väärtust ei katnud, kuna hüpoteek oli seatud kuni 6 korda väiksemas summas kui kehtiv hüpoteek. Kui kehtiv hüpoteek ka nüüd vara väärtust ei kata, võib teisele järjekohale seatav hüpoteek hagejale hagi rahuldamise korral tema nõude tagada.

2011.a raamatupidamise aastaaruande järgi (tl 38) on kostjal maksuvõlg 18993 eurot ning jaotamata kahjum 254 455 eurot (tl 45). Kostjal on rahalisi vahendeid kontodel seisuga 31.12.2011. a kokku 1313 eurot. Kohus on arvamusel, et kui sellise kahjumiga ettevõtte rahalisi vahendeid arestida, võiks see halvata ettevõtte majandustegevuse. See ei saa kohtu hinnangul olla hagi tagamise eesmärk. Eesmärk on hageja nõuete täitmisele võimaliku garantii seadmine juhul, kui hagi rahuldatakse. Arveldusarvete ning mistahes muude krediidiasutustest registreeritavate varade, sealhulgas väärtpaberite arestimine hagi ei taga, kuna kostja arveldusarvetel rahalised vahendid puuduvad ja ettevõtte kahjum on üle 10 korra suurem kui rahaliste vahendite jääk 2011.a detsembris. / allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.