UAB Meškėnas avaldus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks Delibalt Production OÜ taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 ja 16. septembri 2013 määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Delibalt Production OÜ määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuste esitaja (puudutatud isik): Delibalt Production OÜ (registrikood: 11261198), lepinguline esindaja Marge Juur Vastustaja (avaldaja): UAB Meškėnas (välisriigi registrikood: 133227469), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määrus muutmata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määrus muutmata.
3.Jätta Delibalt Production OÜ määruskaebus Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määruse peale rahuldamata.
Maakohtu 16. septembri 2013 määruse peale rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määrusega seotud menetluskulud jätta UAB Meškėnas kanda. Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määrusega seotud menetluskulud jätta Delibalt Production OÜ. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Delibalt Production OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHENDID
1.UAB Meškėnas esitas Kaunase Ringkonnakohtusse hagi Delibalt Production OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning palve hagi tagamise abinõude kohaldamiseks.
2.Kaunase Ringkonnakohus rahuldas 03. juuli 2013 otsusega avaldaja taotluse hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. Otsus jõustus vastuvõtmise hetkest.
3.UAB Meškėnas esitas 19. juulil 2013 Tartu Maakohtule Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse.
MAAKOHTU LAHENDID
4.Tartu Maakohus tunnustas ja tunnistas 02. augusti 2013 määrusega Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsuse täidetavaks ning rahuldas palve hagi tagamise abinõude kohaldamiseks ja arestis kostja Delibalt Production OÜ kinnis- ja/või vallasasjad, keelas kostjal kinnis- ja/või vallasasjade teistele isikutele võõrandamise, pantimise või neisse puutuvate õiguste (kasutusõiguse) muul moel piiramise, jättes kostjale õiguse kinnis- ja/või vallasasju vallata ning neid kasutada. Vara ebapiisavuse korral määras kohus arestida ülejäänud hagisumma tagamiseks kostjale kuuluvad kostja või kolmandate isikute juures asuvad rahalised vahendid, keelates nende kasutamise, lubades kostjal arestitud rahalistest vahenditest hagejaga arveldada ning töösuhetega seotud maksed, sotsiaalmaksud ning muud riigimaksud tasuda. Ajutiste ettevaatusabinõude kohaldamine määrati summale 54 665,25 litti. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt vastab kohtule esitatud kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlus ettenähtud nõuetele ja Kaunase Ringkonnakohtu 03.07.2013 otsus tsiviilasjas 2-13569-877/2013 tuleb tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg 1 sätestab, et tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus) ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Brüsseli I määruse art 38 lg 1 kohaselt täidetakse liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Art 41 kohaselt kohtuotsus kuulutatakse täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma art 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Art 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Lg 2 kohasel kohtuotsuse täitmist taotlev asjaosaline esitab lisaks sellele veel art-s 54 nimetatud tunnistuse. Art 54 kohasel otsuse teinud liikmesriigi kohus või pädev asutus annab huvitatud poole taotlusel välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruse V lisas esitatud tüüpvormi. Maakohus leidis, et täidetud on kõik Brüsseli I määruse tingimused Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsuse tsiviilasjas 2-13569-877/2013 tunnustamiseks Eesti Vabariigis. Kohus tuvastas, et tunnustamisest keeldumise põhjused puuduvad. Avaldaja on kohtule esitanud nõutud kohtuotsuse koopia ja kohtuotsuse tõestatud tõlke ning Kaunase Ringkonnakohtu tunnistuse kohtuotsuse kohta ja tunnistuse tõestatud tõlke.
5.Tartu Maakohus jättis 16. septembri 2013 määrusega Delibalt Production OÜ taotluse Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määruses hagi tagamise abinõu asendamiseks läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud taotluse esitaja kanda. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb taotlus jätta rahuldamata, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Ajutisi ettevaatusabinõusid kohaldas Leedu kohus ning Tartu Maakohus ei ole asjas teinud sisulisi otsuseid, vaid on üksnes Kaunase Ringkonnakohtu otsust tunnustanud ja tunnistanud otsuse täidetavaks. Kuna kohtul puudub pädevus ümber hinnata liikmesriigi kohtuotsust, siis ei saa Tartu Maakohus taotlust hagi tagamise abinõu asendamiseks läbi vaadata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Delibalt Production OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta UAB Meškėnas avaldus rahuldamata ja menetluskulud UAB Meškėnas kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud Delibalt Production OÜ-l enne tsiviilasjas nr 2-13569-877/2013 otsuse saamist võimalust menetluses osaleda, avaldada oma seisukohti ega ennast kaitsta. Delibalt Production OÜ-le ei olnud arusaadav Leedu kohtu edastatud venekeelne määrus/otsus. Samuti ei olnud talle arusaadavalt tõlgitud hagi lisad. Eestikeelse tõlke Kaunase Ringkonnakohtu määrusest (otsusest) sai Delibalt Production OÜ kätte alles 29. augustil 2013;
2) on samade asjaosaliste vahel samas nõudes Eestis 11.03.2013 ja 02.08.2013 kohtumäärused vastuolulised. Tartu Maakohtu 11. märtsi 2013 määrusest tsiviilasjas nr 2-12-54364 nähtub, et UAB Meškėnas on esitanud hagi tagamise avalduse Eesti kohtule ja kohus on selle osaliselt rahuldanud, seades kinnistule kohtuliku hüpoteegi. Selles menetluses jättis maakohus rahuldamata UAB Meškėnas avalduse arestida Delibalt Production OÜ arveldusarved, otsustades seada hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi. Tegemist on sama võlanõude menetlusega Kaunase Ringkonnakohtus. Kohtumääruse põhjendustest selgub, et UAB Meškėnas on ise märkinud, et antud hagi tagamise abinõu võib olla Delibalt Production OÜ-le ülekoormavaks, mistõttu võiks alternatiivse abinõuna kohustada Delibalt Production OÜ-d esitama kohtule pangagarantii või tagatise summas 16 891,75 eurot. Samas 02.08.2013 kohtumääruse alusel arestiti Delibalt Production OÜ arveldusarved. Täitetoiming on eraldi vaidlustatud, kuivõrd kinnistu väärtus on eksperthinnangu järgi 400 000 eurot ja hüpoteegipidaja nõude jääk on 288 823,47 eurot, mistõttu ei olnud mingit vajadust 15 832,15 eurose nõude puhul täiendavalt arveldusarveid arestida ega hagi tagamise avaldust teha. Küsitav on vaidlustatava kohtumääruse täitmine olukorras, kus hagi tagamise abinõu kohaldamine on määratud summale 54 665,25 litti, milline vääring Eestis ei kehti. 19.08.2013 arestis kohtutäitur Reet Rosenthal kõik Delibalt Production OÜ-le kuuluvad arveldusarved ning seeläbi sisuliselt paralüseeris Delibalt Production OÜ majandustegevuse; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et Delibalt Production OÜ-le ei antud võimalust avaldada kohtule oma seisukohti. TsMS § 619 lg 1 järgi kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ei ole ette nähtud teisiti. Brüssel I määruse art 32 kohaselt on Brüssel I määruse kohaldamisel otsus igasugune liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta. Brüssel I määruse osundatud art-s 32 peetakse silmas n-ö inter partes lahendeid, st enne lahendi tegemist on pooltele antud võimalus menetluses sisuliselt osaleda ning avaldada kohtule oma seisukohti asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Brüssel I määrus ei kohaldu hagi tagamise lahenditele (Euroopa Kohtu 21. mai 1980 otsus asjas nr C-125/79: Bernard Denilauler v SNC Couchet Frères, p 18). Samale seisukohale on asunud Harju Maakohus lahendis 2-13-14761. Esitatud asjaoludel ei ole Leedu Vabariigi kohus enne hagi tagamise otsustamist puudutatud isikut ära kuulanud ega võimaldanud esitada seisukohti ajutiste kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse osas. Seega ei saa otsust tsiviilasjas nr 2-13569-877/2013 hagi tagamise kohta Brüssel I määruse alusel tunnustada, kuna tegemist ei ole Brüssel I määruse 32. artikli kohase lahendiga. TsMS § 620 lg 1 p 2 ja 3 sätestavad sarnaselt, et tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud. Käesoleval juhul kehtivad mõlemad välistavad asjaolud, mistõttu otsus ei kuulu Eesti Vabariigis tunnustamisele; 4) on maakohus jätnud arvestamata, et TsMS § 622 lg 1 p 2 sätestab, et välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus esitatakse kirjalikult ja sellele lisatakse dokument, mis kinnitab, et kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule, kes kohtumenetluses ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt selle riigi õigusele hagi, kohtukutse või muu menetlust algatav dokument kätte antud. UAB Meškėnas ei ole avaldusele lisanud nimetatud dokumenti, mistõttu oli avaldus puudustega ja seda ei saanud menetleda; 5) on maakohus jätnud tähelepanuta, et maakohtu määrus on tehtud enne Leedu kohtu otsuse edasikaebetähtaja möödumist. Brüsseli I määruse alusel välja antud tunnistuse p-s 4.4 on
märgitud vale otsuse kättetoimetamise kuupäev, sest Delibalt Production OÜ-le ei toimetatud otsust kätte 03.07.2013. Tunnistus on välja antud 11.07.2013 ja UAB Meškėnas esitas maakohtule avalduse 19.07.2013. Samas oli otsuse järgi edasikaebamise tähtaeg 7 päeva kättesaamisest, mis ei olnud saabunud, kui arvestada Delibalt Production OÜ poolt otsuse kättesaamise kuupäevaks 29.08.2013.
7.Delibalt Production OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määruse tühistamist ja taotluse rahuldamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal arestinud 19.08.2013 kõik kaebajale kuuluvad arveldusarved, kuigi kaebaja kinnistu arestimisega oli hagi piisavalt tagatud. Arveldusarvete arest on paralüseerinud kaebaja majandustegevuse. Kaebaja põhjendas ja tõendas taotluses piisavalt, et kinnistule lisaks ka arveldusarvete arestimine ei ole proportsionaalne, kuna nõuded on ammendavalt tagatud. Kaebaja viitas alusena nii Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-10 kui ka TsMS § 377 lg-le 1 ja TsMS § 378 lg-le 4. Otsust tsiviilasjas nr 2-13569-877/2013 hagi tagamise kohta ei saanud Brüssel I määruse alusel tunnustada, kuna tegemist ei ole Brüssel I määruse art 32 kohase lahendiga ja seda enam kohaldub asjas TsMS, mille alusel taotlus esitati; 2) on samade asjaosaliste vahel samas nõudes Eestis 11.03.2013 ja 02.08.2013 tehtud kohtumäärused vastuolulised. Esiteks taotles UAB Meškėnas Eestis hagi tagamise abinõusid ning kohus otsustas seada hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi, mistõttu oli hagi piisavalt tagatud, kuid samas esitas UAB Meškėnas sama hagi tagamise taotluse teistkordselt Leedu kohtusse. Teiseks jäeti 11.03.2013 määrusega arveldusarvete arest rahuldamata, seda pidasid nii hageja kui kohus üleliia koormavaks, kuid 02.08.2013 määruse alusel arestiti kaebaja arveldusarved. Brüssel I määruse art 34 p 3 alusel otsust ei tunnustada, kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse. Ka selle õigusnormi alusel oleks kohus pidanud arveldusarve aresti lugema tühiseks ja selle taotluse alusel asendama; 3) on hagi tagamise abinõude kohaldamine määratud summale 54 665,25 litti, milline vääring Eestis ei kehti.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8.UAB Meškėnas vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määruse muutmata jätmist ning menetluskulude Delibalt Production OÜ kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub maakohtul välismaise otsuse täidetavaks tunnistamisel õigus kontrollida selle otsuse sisu (vt Brüssel I määruse art 41, 36); 2) on väär taotluse esitaja väide, nagu ületaks taotluse esitajale kuuluva vara väärtus oluliselt vara koormavaid nõudeid ning taotluse esitajale kuuluvale kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegiga on puudutatud isiku nõuded ammendavalt tagatud. Eksperdi seisukoha kohaselt on praegustel tingimustel kinnistu tõenäoline väärtus müümisel nullilähedane. Niisiis, ka juhul, kui asja oleks pädev lahendama Eesti kohus Eesti menetlusseaduse alusel, ei saaks taotluse esitaja taotlust rahuldada, kuivõrd üksnes kinnisasja arestimisega ei ole puudutatud isiku hagi taotluse esitaja vastu piisavalt tagatud. Seega, ka juhul, kui asi alluks Eesti kohtule, puuduks alus hagi tagamise abinõu asendamiseks ja Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määrusega Eestis täidetavaks tunnistatud Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsuse muutmiseks.
9.UAB Meškėnas vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määruse muutmata jätmist ning menetluskulude Delibalt Production OÜ kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti jätnud taotluse läbi vaatamata. Maakohtul puudus välismaise otsuse täidetavaks tunnistamisel õigus kontrollida selle otsuse sisu ning Tartu Maakohtul ei ole otsuse sisu võimalik kontrollida ka praegu (Brüsseli I määruse art 41, 36). Käesoleva määruskaebuse raames ei ole vaidluse all kohtutäituri tegevus ega ka Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määruse õiguspärasus. Taotluse esitaja ei saa nõuda ringkonnakohtult oma 27.08.2013 taotluse rahuldamist, vaid üksnes seda, et kõrgem kohus saadaks taotluse esitaja taotluse maakohtusse tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Taotluse esitaja ei ole sisuliselt vaidlustanud taotluse läbivaatamata jätmist maakohtu poolt; 2) isegi juhul, kui Tartu Maakohus oleks pädev taotlust lahendama, oleks taotluse esitaja taotlus põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata. Puudutatud isik on tõendanud, et üksnes kinnisasja arestimisega ei ole puudutatud isiku hagi taotluse esitaja vastu piisavalt tagatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et Delibalt Production OÜ määruskaebus Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määruse peale tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määrus muutmata. Samuti tuleb jätta rahuldamata Delibalt Production OÜ määruskaebus Tartu Maakohtu
16.septembri 2013 määruse peale ja Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määrus muutmata.
11.Ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei ole Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määruse tühistamise aluseks.
11.1.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas UAB Meškėnas (hageja) Delibalt Production OÜ (kostja) vastu hagi Kaunase Ringkonnakohtusse võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning palve hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. Kaunase Ringkonnakohus rahuldas 03. juuli 2013 otsusega hageja taotluse hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. Otsus jõustus vastuvõtmise hetkest. UAB Meškėnas esitas Tartu Maakohtule Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse. Tartu Maakohus tunnistas 02. augusti 2013 määrusega Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsuse täidetavaks.
11.2.Kohtulahendite tunnustamine ja täidetavaks tunnistamise menetlus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. TsMS § 619 lg 1 järgi kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007 ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.
EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus) kohaldamiseks on eelkõige vaja lahendada küsimus, kas Leedu kohtu (s.o Kaunase Ringkonnakohtu) 03. juuli 2013 lahendit saab täidetavaks tunnistada Brüsseli I määruse art 33 mõttes. Brüsseli I määruse art 33 kohaldamise esmaseks eelduseks on see, et tegemist peab olema liikmesriigi otsusega art 32 mõttes. Brüsseli I määruse art 32 kohaselt on käesoleva määruse kohaldamisel otsus igasugune liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta. Brüsseli
I
määruse
art
kommentaaride
(kättesaadavad
http://orbi.ulg.ac.be/bitstream/2268/116646/1/32-33%20(final%20version).pdf) kohaselt on otsus, mis näeb
ette ajutiste ja kaitsemeetmete kohaldamise, Brüsseli I määruse alusel tunnustatav ja täidetav isegi juhul, kui otsus on tehtud n.ö ühepoolselt (ex parte) juhul, kui kostjal on olnud võimalik kohtu poolt välja antud otsust/määrust vaidlustada enne selle jõustumist. Kohtuasjas Hengst Import BV v Anna Maria Campese (C-474/93, 1995) leidis kohus, et „otsus“ Brüsseli määruse ( Brüsseli I määruse eelkäija) art 25 mõttes on ükskõik milline otsustus, mis on liikmesriigi kohtu poolt tehtud. Art 25 kohaldumisalasse ei kuulu mitte ainult otsused, mis otsustavad kohtuasja lõplikult, vaid ka otsused, mis puudutavad ajutisi meetmeid. Asjaolu, et selline otsus tehti menetluse käigus, kus osapooli ära ei kuulatud, on ebaoluline, arvestades, et vaatamata poolte ärakuulamata jätmisele on pooltel võimalik otsusele kaevata enne selle jõustumist. Sama põhimõtet kinnitati ka kohtuasjas Maersk Olie & Gas A/S v. Firma de Haan en W. de Boer. Lähtudes eeltoodust saab asuda seisukohale, et Brüsseli I määruse art-s 32 nimetatud lahendiks on ka otsus hagi tagamise abinõude kohaldamise osas.
11.3.Asja materjalide kohaselt käesoleval juhul tehti Leedu kohtu (Kaunase Ringkonnakohtu) otsus 03. juulil 2013. Määruskaebuse esitaja sai selle kätte 15.07.2013. Määruskaebuse esitaja väide, et ta sai 15.07.2013 kätte kohtuotsuse leedu keeles koos tõlkega vene keelde ning eestikeelse tõlke Kaunase Ringkonnakohtu otsusest sai ta kätte alles 29. augustil 2013, kusjuures venekeelsel otsusel oli kuupäevaks märgitud 03.06.2013 (mitte 03.07.2013, nagu oli eestikeelsel otsusel), ei anna alust asuda seisukohale, et määruskaebuse esitaja ei saanud kohtuotsust kätte 15.07.2013. Leedus toimub kohtupidamise leedu keeles ning määruskaebuse esitaja ei saanud eeldada, et edasikaebe aeg kohtulahendi peale algab mitte alates otsuse kättesaamisest, vaid sellest ajast, kui ta saab eestikeelse tõlke kohtuotsusest. Samuti olenes otsuses märgitu kohaselt edasikaebuse esitamine otsuse kättesaamisest (otsus oli edasikaevatav 7 päeva jooksul alates kättesaamisest), mitte aga otsuse tegemise kuupäevast. Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsusest nähtuvalt oli otsuse peale edasikaebe esitamise tähtaeg 7 päeva. Asja materjalidest ei nähtu, et 03. juuli 2013 otsuse peale oleks tähtaegselt esitatud edasikaebust ning seetõttu jõustus otsus 23.07.2013. Avaldus Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsuse täidetavaks tunnistamiseks esitati maakohtule 19.07.2013, s.o avaldus esitati enne, kui otsus jõustus. Eesti kohus tegi määruse
02.augustil 2013. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et maakohtu määrus on tehtud enne Leedu kohtu otsuse edasikaebetähtaja möödumist. Maakohus on tunnistanud välisriigi kohtulahendi täidetavaks pärast seda, kui oli möödunud edasikaebe tähtaeg.
11.4.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ka täidetavaks tunnistamata jätmise aluseid Brüsseli I määruse art 34 mõttes. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on rikutud Brüsseli I määruse art 34 p-i 2, mille kohaselt otsust ei tunnustata, kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks
saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamisel rikkunud Brüsseli I art 34 p 2, sest määruskaebuse esitaja ei ole ise kasutanud oma võimalust hagi tagamise abinõude kohaldamist vaidlustada (art 34 p 2 viimane lause). Samuti on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et rikutud on Brüsseli I määruse art 34 p-i 3, mille järgi otsust ei tunnustata, kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse. Välisriigi kohtulahend on tehtud teises kohtuasjas ja sellisel juhul puudub ringkonnakohtul pädevus sisuliselt hinnata vastavalt Brüsseli I määruse art-le 36, kas kohaldatavad meetmed on kaebaja jaoks ebamõistlikud või mitte. Lähtudes eeltoodust ei esine välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamata jätmise aluseid ja maakohus on õigesti vaidlustatud määrusega tunnistanud Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsuse täidetavaks.
12.Ükski Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määruse peale esitatud määruskaebuse põhjendus ei ole vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Maakohus on õigesti jätnud 16. septembri 2013 määrusega Delibalt Production OÜ taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks läbi vaatamata. Asja materjalide kohaselt esitas Delibalt Production OÜ 27.08.2013 Tartu Maakohtule taotluse Tartu Maakohtu 02.08.2013 määruses märgitud hagi tagamise abinõu asendamiseks (tl 26-29). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna maakohtu 02. augusti 2013 määrusega tunnistati täidetavaks Kaunase Ringkonnakohtu 03. juuli 2013 otsus hagi tagamise abinõude kohaldamiseks, siis puudub Eesti kohtul pädevus asendada välisriigi kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõusid. Vastav taotlus tuleb Delibalt Production OÜ-l esitada soovi korral Kaunase Ringkonnakohtule, s.o kohtule, kelle menetluses on hagi. Välisriigi kohtulahendi täidetaks tunnistamisel ei saa kohus muuta täidetavaks tunnistatava kohtulahendi sisu.
13.Tartu Maakohtu 02. augusti 2013 määrusega seotud menetluskulud maakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel jätta UAB Meškėnas kanda. Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määrusega seotud menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 alusel Delibalt Production OÜ kanda. Kuna määruskaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad menetluskulud tingkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.