Otsuse avalikult teatavaks 08.03.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht 2-11-56403 Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hageja XXXAS hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks 12849,08 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja XXXAS (XXX, XXX), esindaja Artjom X Kostja Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu (Sakala1, esindajad Tallinn), esindajad Evelin X, Kaupo X Istungi aeg, koht, osalenud 28.01.2013, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja Artjom X isikud Kostja esindajad Kaupo X, Evelin X
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseministeerimi kaudu) 10 000 (kümme tuhat) eurot XXXAS-i kasuks.
3.Jätta XXXAS-i menetluskulud 77,8 % ulatuses Eesti Vabariigi (Kaitseministeerimi kaudu) kanda ja Eesti Vabariigi (Kaitseministeerimi kaudu) menetluskulud 22,2% ulatuses XXXAS-i kanda. Menetluskulude hüvitamise taotlus esitatakse maakohtule koos tõenditega 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hageja nõue, põhjendused
1.16.12.2008 toimus XXXlaskevälja sihtmärgialal õnnetus. Nimelt sõitis XXXOÜ linttraktor Rayko C140 otsa tundmatule lõhkekehale. Viidatud linttraktoriga puhastati kaitseväe polügoonil võsast, kändudest, raiejäätmetest eesmärgiga freesida pind tasaseks. Nende tööde tegemiseks oli Kaitseministeeriumi ja XXXOÜ vahel sõlmitud leping 512/0810. Mainitud linttraktor sai plahvatuse tõttu vigastusi. Taastusremondi maksumus on 201044,37 krooni ehk 12849,08 €. Kostja vastutab kui lõhkekeha omanik kaitseväe keskpolügooni XXX laskevälja sihtmärgialal toimunud plahvatuse tagajärgede eest, kostja vastutab kui suurema ohu allika valitseja. Suurema ohu allikaks oli lõhkekeha.
2.Hageja kui kahjustatud isiku kindlustusandja, hüvitas kahjustatud isikule kahju ja palub seetõttu kostjalt kui kahju tekitajalt märgitud 12849,08 € välja mõista ning menetluskulud palub jätta kostja kanda.
3.Hageja kostja väidetega ei nõustunud Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnitanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole tõendatud, et XXXOÜ traktor oleks saanud vigastusi lõhkekeha plahvatuse tõttu, seega on kahju tekkimise seos lõhkekeha plahvatusega tõendamata. Tõendamata on kahju ulatus, kulud võivad olla kantud ka muude varuosade tellimiseks, traktorit kasutati edaspidigi. XXXOÜ pidi üles näitama hoolsust kui asus polügoonil töid teostama, oleks pidanud töid takistavatest asjaoludest koheselt kostjat teavitama. Ta osales ise suurema ohu allika käitamisel ning seega ei kuulu kahju hüvitamisele. Kostjat ei ole teavitatud juhtunust, lõhkekeha ei ole korrektselt kindlaks tehtud. Kannatanu on ise ka vastutav kahju eest VÕS §139 järgi. Kohtu põhjendused
5.Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu, edaspidi riik) ja XXXOÜ vahel oli sõlmitud 20.10.08 leping nr 512/0810 24.10.2008 (lk 1417). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et lepingu nr 512/0810 alusel puhastas XXXOÜ linttraktoriga Rayko C 140 XXX XXX laskevälja sihtmärgiala võsast, kändudest, raiejäätmetest (lepingu p 2.1).
6.Seega oli riigi ja XXXOÜ vahel sõlmitud töövõtuleping, mille raames kohustus XXXOÜ teostama riigile ülalnimetatud töid. Vaidlus puudus ka selles, et XXXOÜ-l oli sõlmitud hagejaga kahjukindlustusleping mainitud linttraktori kohta, mille kinnituseks on hageja kohtule esitanud poliisi BM108C1463464 (lk 18).
7.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega saab hageja esitada kostja vastu pärast kahju hüvitamist kahjunõude isiku vastu, kes vastutab kahju tekitamise eest. Kahju hüvitamise nõude
saab esitada sel alusel, millisel alusel saab kahjunõude esitada kahjustatud isik. Seetõttu on vaidluse lahendamisel tähtis, millised olid lepingu nr 512/0810 järgi poolte kohutused, sest VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või VÕS § 53. peatükis sätestatud alusel (deliktiõigus) nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Viidatud sätte kohaselt saab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist VÕS 53. peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
8.Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja on vastutav kahju tekitamise eest kui suurema ohu allika valitseja ehk tuginenud deliktiõigusele. Kostja leidis, et hageja pidi lepingust tulenevalt arvestama sellega, et tegemist oli keskpolügooniga ning olema seetõttu teadlik, et polügoonil töötamine võib tuua kaasa kahju, et hageja ise osales suurema ohu allika käitlemisel ega näidanud üle selle käitamisel vajalikku hoolsust.
9.Kõigepealt kontrollib kohus, kas kahjustatud isik saab lepingust tulenevat kahjunõuet kostja vastu esitada, alles siis saab kontrollida, kas deliktiõiguslik nõue on lubatav (VÕS § 1044 lg 2).
10.Hageja esitatud lepingu nr 512/0810 p 2.1 nähtub, et XXXOÜ kohutuseks oli ülalmainitud laskevälja kändude, võsa ja raiejäätmete maapinnaga tasaseks freesimine ehk loodusobjektide kõrvaldamine selleks, et maa oleks tasane. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid reguleerinud omavahelisi kohustusi osas, mis puudutab võimalike lõhkematerjalide eemaldamisest viidatud maalalalt ning sellise kohustuse rikkumisega seotud kahjude hüvitamist. Kostja esitatud riigihanke dokumendist p 2 (lk 96) nähtub, et hankeks oli eelviidatud polügooni kändudest, võsast, raiejäätmetest tasaseks freesimise teenus ning see oli vajalik selleks, et viia läbi ohutult kaitseväe liikumine ja harjutused. Eeltoodud hankedokumenti hinnates leiab kohus, et märgitud tõend ei kinnita kostja väidet, et hageja pidanuks arvestama töö tegemisel sellega, et maalala loodusmaterjalist puhastamisel peab töövõtja arvestama lõhkekeha lõhkemisest tingitud kahjudega, va need kahjud, mis võisid ja said tekkida vaid loodusobjektide enda tõttu (näiteks masina vigastused mõne kivi, kändude jms tõttu). Seega nõustub kohus hagejaga, et hankedokumendi p 2 kohaselt oli XXXOÜ töö eesmärgiks polügooni puhastamine nii, et seal saaks kaitsevägi ohutult liikuda ja lasta ning seetõttu sai XXXOÜ eeldada, et maaala kui selline on ohutu inimestele ning talle kui töövõtjale. Eeltoodud lepingut ja hankedokumenti hinnates leiab kohus, et lepingust ei tulene töövõtja hoolsuskohustust, mille sisuks oleks arvestada puhastatava objekti ohtlikkusega selle töötlemisel koos kahjude kandmise riskiga. Kohtu hinnangul ei olnud seega lepingu töö eesmärk, poolte õigused ja kohustused suunatud lõhkekehast tuleneva kahju ärahoidmisele. Mainitud põhjusel ei ole võimalik kohtu arvates rääkida ka kostja lepingulise kohustuse rikkumisest ja lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudest kostja vastu VÕS § 115 lg 1 järgi (kahju hüvitamine lepingulise kohustuse rikkumise korral). Kuna lepingu eesmärgiks oli polügooni puhastamine
segavast loodusmaterjalist ning lepingus ei olnud pooled reguleerinud teineteise õigusi ja kohustusi juhuks kui polügoonil peaks lõhkematerjali tõttu lepinguosaline kahju saama, siis on kahjustatud isikul õigus esitada oma kahjunõuet VÕS § 1044 lg 2 järgi deliktiõiguslikul alusel kooskõlas VÕS 53. peatükis sätestatuga, eriti aga riskiõiguse sätete järgi. Deliktiõiguslik nõue, riskivastutus
11.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
12.VÕS § 1056 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik ning lg 2 järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. VÕS § 1058 lg 1 järgi vastutab asja omanik asjast lähtuva plahvatusohtliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest.
13.Vaidlus puudus selles, et maa sees olev lõhkeaine, -keha on suurema ohu allikas, kuna ka asjatundjalt oodatava hoolsuse korral võib kergelt tekkida lõhkekehast, ainest oht ja/või kahju ümbruskonnale. Samuti ei ole vaidlust selles, et polügoonil olnud lõhkekeha omanik oli kostja.
14.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes siis, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
15.Kostja leidis, et kahju tekkimine viidatud lõhkeainest kui suurema ohu allikast XXXOÜ linttraktorile, ei ole tõendatud. Hageja poolt kohtule esitatud XXXkui polügoonil lepingujärgse riigi kontaktisiku (lepingu p 8.5.2) e-kirjast (lk 13) nähtuvalt on ta vaadanud üle lõhkekeha fotod ning selle alusel on ta eeldatud, et tegemist oli tankitõrjegranaadiga Carl Gustav, mille moonas on lõhkeainet 0,5 kg. Lõhkekeha fotod on hageja poolt kohtule esitatud (lk 12) ning kohtul puudub alus kahelda selles, et viidatud fotod esitati vaatlemiseks ka XXX. Hageja tunnistaja XXX(X) ütluste kohaselt töötas tema vaidlusaluse linttraktoriga polügoonil ning traktori frees sai tööd tehes kannatada, sest töö tegemise käigus sõitis ta otsa millelegi, mis plahvatas, mida oli ka näha. Ütluste kohaselt oli tegemist mingi lõhkekehaga, sest maasse jäi auk ning ümberringi olid killud. Ütluste kohaselt tekkis masinale vibratsioon ning edaspidi ei olnud võimalik masinaga samasugusel võimsusel töötada (tuli töötada madalamatel pööretel). Sarnase kirjaliku selgituse on ta andnud 29.12.2008 e-kirjas (lk 11). Lisaks nähtub e-kirjast, et sündmus leidis aset 16.12.2008. Eeltoodud tunnistaja ütlusi, tema e-kirja ning XXX e-kirja hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud, et 16.12.2008
vaidlusalusel polügoonil, tööd tehes, sõitis XXX juhitud linttraktor otsa lõhkekehale, mis plahvatas ja tekitas linttraktorile kahjustusi, st selle frees sai kahjustada. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et traktorile kahju tekkimine on põhjuslikus seoses lõhkekeha plahvatamisega VÕS § 127 lg 4 järgi. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et tegelikult teatas XXXOÜ suuliselt kostjat juhtunust, kuid kohta, kus sündmus aset leidis, kohapeale minnes üles ei leitud (prot 28.01.2013 2. lk) Selle tõttu puudub vajadus anda ka hinnangut kostja esitatud XXX e-kirjale juunist 2009 (lk 104).
16.Viimane ei tähenda aga seda, et juhtum poleks aset leidnud. Kostja väide, et asjas ei ole korrektselt kindlaks tehtud, et kahjustus tekkis lõhkekeha plahvatamise tagajärjel, ja et XXX e-kiri seda ei tõenda, ei ole kohane, kuna eraõigussuhtest tuleneva vaidluse asjaolusid võib tõendada menetlusseaduses sätestatud tõenditega. Käesoleva kahjujuhtumi seost plahvatanud lõhkekehaga on hageja tõendanud kohtu poolt ülalviidatud ja kohtumenetluses lubatavate tõenditega. Asjaolu, et hageja kindlustusandjana pole kahju käsitlemise menetlusse kaasanud kahju tekitajat ehk kostjat, ei tähenda, et kahju poleks tekkinud, sest kahju hüvitamine toimus kindlustusvõtja ees tema ja kindlustusvõtja lepingulisest suhtest lähtuvalt. Hageja esitatud XXX kui XXXOÜ juhataja kirjaliku selgituse (lk 126) kohaselt on kahjustada saanud frees vanaraua kokkupunkti antud, kuid vaidluse seiskohalt ei ole sellel tähtsust, sest hageja on tõendanud eelpool mainitud tõenditega linttraktori kahjustuste tekkimise seost otsasõiduga lõhkekehale ja selle plahvatamisega.
17.Kuna lõhkekeha on suurema ohu allikas ja kostja oli märgitud suurema ohu allika valitseja, siis vastutab kostja suurema ohu allikast lähtuva kahju eest VÕS § 1045 lg 1, 2 ja § 1058 lg 1, 2 järgi, süüst ja kahju tekitamise õigusvastasusest olenemata.
18.Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kahju tekkimisel oli osa ka XXXOÜ-l. Nimelt tekkis kahju: 1) põhjusel, et lõhkekeha kui ohtlik asi plahvatas, kui traktor sellele otsa tööd tehes sõitis ja 2) põhjusel, et traktor ise sõitis lõhkehale otsa. Traktori näol on aga tegemist VÕS § 1057 lg l järgi mootorsõidukiga, mille liikumise tagajärjel võib asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamisel tekkida suur kahju või tekib kahju sageli ehk traktori näol on tegemist suurema ohu allikaga. Seega on kahjustatud isik ehk XXXOÜ ise ka suurema ohu allika valitseja, kes on vastutav VÕS § 1056 järgi tekkinud kahju eest. Ehkki kostja viitas VÕS § 1058 lg 3 p 3, ei ole tegemist siiski mainitud sättes viidatud olukorraga (omanik ei vastuta asjast lähtuva kahju eest, kui kannatanu osales asja käitamisel). Nimelt ei tegelenud XXXOÜ polügooni demineerimisega ning traktori kahjustused ei tekkinud töö käigus looduseobjektidest lepingu p 2.1 järgi. Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel vaatleb kohus edaspidi.
19.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara
halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise
20.Kostja väitis, et kahju ja selle ulatus on tõendamata. Eelpool tuvastas kohus, et XXX ütluste kohaselt ei töötanud frees pärast õnnetust/plahvatust enam korrektselt ning masinaga ei olnud võimalik töötada enam samal võimsusel. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt (lk 8-10) on traktor saanud vigastusi. Seega on hageja XXX ütluste ja fotodega tõendanud traktori vigastusi ning seda, et OÜ XXXOÜ sai kahjustatud traktori näol varakahju. Dorian Drake arve nr 266822-00, AS XXX arve nr 9101468 ning esitatud maksekorralduste ja pangakonto väljavõttega on hageja tõendanud, et vaidlusalusele traktorile telliti varuosi, mis toimetati Eestisse ning XXXOÜ on märgitud varuosade enda ja tellimise kulud kandnud (lk 70-82). Märgitud arveist, maksekorraldustest nähtub, et need on tehtud 2009.a., so pärast asetleidnud juhtumit (16.12.08). Kohtul puudub alus kahelda selles, et viidatud kulud on kantud seoses vaidlusaluse juhtumiga ning kostja väide, et need võivad olla kantud muude seadmete varuosade soetamiseks, on paljasõnalised. Kostja ei ole ka esile toonud, mis osa märgitud kuludest poleks põhjendatud. Esitatud maksekorraldustega (lk 19-20) on hageja tõendanud, et ta on XXXOÜ-le hüvitanud kokku 201044,37 kr 03.03.09 ja 05.03.09 varuosade ja remontööde eest. Eeltoodud tõenditega on hageja tõendanud, et kahjustatud isiku varalise kahju ulatus ehk kahjustatud asja taastamisremondi maksumus on VÕS § 128 lg 2, 3, ja § 132 lg 3 järgi 201044,37 kr ehk 12849,08 eurot. Kohus ei pea andma hinnangut XXXOÜ kahjuavaldustele (lk 6 ja 23), mis ta esitas XXXAS-le juhtumiga seoses, sest vaidlus puudus selle üle, et ta kindlustuslepingust tuleneva nõude hagejale esitas. Märgitud kahju hüvitamisega on kahjustatud isiku ehk XXXOÜ nõue on 12849,08 euro ulatuses VÕS § 492 lg 1 järgi hagejale üle läinud.
21.Kuna asjas on tõendatud, et XXXOÜ linttraktor sai lõhkekehale otsa sõites varakahju 12849,08 eurot, mille eest on kostja vastutav ning hagejale on üle läinud viidatud ulatuses kostja vastu kahju hüvitamise nõue, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 1043 lg 1, 1056 lg 1, § 1058 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamist viidatud 12840,08 € ulatuses.
22.VÕS § 139 lg 1 alusel vähendatakse kahju hüvitist ulatuses, mille võrra kahjustatud isikust lähtuva asjaolu tõttu, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahju tekkis. Kostja palus hüvitist vähendada, kuna leidis, et kahjustatud isik on ka ise vastutav kahju eest, kuna ei näidanud üles hoolsust tööde tegemisel. Kohus leidis ülalpool, et kahjustatud isikule ei kohaldunud VÕS § 1058 lg 3 p 3 ning lepingust tulenevat hoolsuskohustust ei saanud vaidluses rakendada (vt otsus eelpool, kahjunõue ei põhine lepingul). Küll on aga võimalik asjas kohaldada VÕS § 139 lg 1 põhjusel, et kahju tekkimise eest oli kahjustatud isik ehk XXXOÜ vastutav nagu suurema ohu allika (mootorsõiduki)
valitseja VÕS § 1056 järgi. Kaaludes lõhkekehast lähtuvat suuremat ohtu ja traktori liikumisest tulenevat väiksemat ohtu kahju tekkimisel, leiab kohus, et kahjustatud isiku osavõtt kahju tekkimisest on selline, mis võimaldab hüvitist vähendada 10000 eurole.
23.Kuna kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud (selles vaidlus puudus ja kohus ei anna hinnangut hageja pretensioonile 12.05.2009, lk 21), siis on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist ning hageja nõue on osaliselt tõendatud ning põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista VÕS § 492 lg 1, § 1043 lg, § 1056 lg 1, § 1058 lg 1 ja § 127 lg 1, 128 lg 1,2,3, § 132 lg 3 järgi 10 000 eurot. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind
24.Hagi kuulus rahuldamisele 77,8 % (10 000 €/12849,08€*100%). TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad seega hageja menetluskulud 77,8 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 22,2% ulatuses hageja kanda.
25.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1,2 § 123 järgi 12849,08 eurot.
26.Vastavalt maakohtu 04.02.2013 määrusele nr 2-11-56403 on hagejal võimalik taotleda enammakstud tunnistajatasu tagastamist.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.