Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-45976 kannavad Pärja Amos, Sirje Amos ja Mati Amos täies ulatuses solidaarselt. 2.Korteriühistu Paide 7B menetluskulu on 325 eurot hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 1017 eurot õigusabitasu. 3.Välja mõista Pärja Amos`ilt, Sirje Amos`ilt ja Mati Amos`ilt solidaarselt Korteriühistu Paide 7B kasuks 1342 eurot (üks tuhat kolmsada nelikümmend kaks euro) menetluskulude hüvitamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. Käesolevas tsiviilasjas olid kostjad eelistungi toimumisest teadlikud, kuid eelistungile ei ilmunud ega teatanud ka kohtuistungile mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, ei esine. Kohtu seisukoht 1.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjad on xxxxx xxxx xxxxx asuva korteriomandi kaasomanikud ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu xxxxxxx xx liikmed. Hageja on moodustatud elamusxxxx xx asuvate korteriomandite ühiseks haldamiseks, seega on hageja isikuks, kes võib esitada majandamiskulude ja kommunaalteenuste nõude ning hageja lepinguliseks esindajaks olemise tingimused on täidetud TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel sõltumata hageja esindaja ettevõtlusvormist õigusteenuse osutamisel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on kostjad kohustatud võtma igakuuliselt osa nii elamu majandamiseks tehtud vajalike kulude kandmisest kui tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni, soojusenergia, jäätmekäitluse ning hageja poolt talle osutatud muude teenuste eest. Kostjad ei ole eelnimetatud rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning neil on 01.11.2012.a. seisuga hagejale tasumata 1239.76 eurot. Hageja on kostjatele esitanud igakuuliselt tasumiseks arved ning kostjad 1 ja 2 ei ole neid vaidlustanud, samas kostja 3 on eelmenetluses algselt võlgnevust tunnistanud, kuid hiljem leidnud, et hageja ei ole tõenditena võlgu olevaid arveid esitanud. Hageja ei ole olnud nõus kostja 3 omaksvõtu tagasivõtmisega ning kostja 3 ei ole ka tõendanud, et hageja väited ei vasta tõele ja et omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Seega loeb kohus hageja faktilised väited (asjaolud) kostjate poolt omaksvõetuks. Asjaolu, et kostjad ei ole nõuetekohaselt maksnud hagejale elamu majandamiskulusid ja tasunud osutatud teenuste eest annab tunnistust, et kostjad on rikkunud seadusest (KÜS) tulenevaid rahalisi kohustusi. KÜS § 7 lg 4 kohaselt

majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 51 kohaselt lähevad endise korteriomaniku kohustused omandajale üle korteriomandi ülemineku hetkest ja KÜS § 7 lg 3 kohaselt kohustub omandaja tasuma eelmise omaniku majanduskulude ja muude maksete eest. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub omandiõiguse teke pärimistunnistuse alusel. Seega on õige hageja seisukoht, et kostjad vastutavad solidaarselt hiljemalt hetkest, kui nad on pärandi vastu võtnud ning kostjad on kaasomanikud alates 2006.a. Eeltoodust lähtudes on hageja nõue võlgnevuse ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.Korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevalt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks. Hageja on võõrandamisnõude esitanud KOS § 14 lg 2 p 1 alusel, s.t. et võõrandamisnõude saab esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kostjate võlg ületab seaduses sätestatud võlgnevuse perioodi (rohkem kui 12 kuud). Korteriühistu kui elamu valitseja on kokku kutsunud korteriomanike koosoleku KOS §-s 14 sätestatud korteri võõrandamiskohustuste rakendamiseks. Kostjatele on antud tähtaeg korteriomandi võõrandamiseks, kuid kostjad ei ole seda teinud. Seega on kohtu arvates täidetud korteriomandi võõrandamise nõude eeldused. Vastavalt KOS § 14 lg-le 5 saab võõrandamise nõude esitada ka valitseja, kelleks hageja on. Samal seisukohal on Riigikohus oma lahendites 3-2-1-05; 3-2-1-10706 ja nr 3-2-1-110-07. Et kostjad ei ole vabatahtlikult korteriomandit võõrandanud, tuleb kohtuotsust täita KOS § 14 lg 6 alusel täitemenetluse seadustiku alusel. KOS § 14 lg 6 kohaselt võib korteriomanik või valitseja nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel. Kuigi hageja on hagiavalduses korteriomandi võõrandamise nõude esitamisel tuginenud ka KOS § 14 lg 2 p-le 1 leides, et kostjad on jätnud täitmata KOS §-s 11 loetletud kohustused, on hageja võõrandamise nõude sellel alusel palunud jätta tähelepanuta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostjad. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 325 eurot ja kulutustest õigusabile 1017 eurot. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma kostjad täies ulatuses TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.