lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-110-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 27.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-110-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
27.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1244
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KOS § 14 lg 1, 2, 5TsMS § 232Tõendite hindamineTsMS § 653Tõendite ümberhindamineTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (13)

lahend.ee
2-20-18261/135Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.06.20242-22-2108/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.03.20232-17-18234/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.09.20182-16-6308/61Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.01.20182-15-13935/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.06.20172-15-18248/64Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja21.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-110-07 Tartu, 27. november 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa KORTERIÜHISTU KASTEHEINA 5 hagi Mihhail Teglevi vastu korteriomandi võõrandamise nõudes Viru Ringkonnakohtu 7. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-22629 KORTERIÜHISTU KASTEHEINA 5 kassatsioonkaebus Hageja KORTERIÜHISTU KASTEHEINA 5 (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Sergei Politðev Kostja Mihhail Teglev (isikukood xxxxxxxxxxx) 5. november 2007. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 7. mai 2007. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada KÜ-le KASTEHEINA 5 kassatsioonkaebuselt 30. mail 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.KÜ KASTEHEINA 5 esitas 19. detsembril 2005. a Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse Mihhail Teglevi vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri Kasteheina x-x omanik. Kostja rikub pidevalt teiste majaelanike rahu joomingute, lärmamiste, valju muusikaga õhtusel ja öisel ajal, alkoholijoobes isikute külaskäikude võimaldamise ning prügikonteineri ja oma korteri süütamistega. Hageja on kostjat korduvalt trahvinud korteriühistu sisekorraeeskirjade rikkumise eest. Politsei on algatanud väärteomenetlusi. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg-le 1, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks. Hageja põhikirja p 3.1.7.1 järgi on ühistu liikmel õigus nõuda, et teine ühistu liige võõrandaks oma korteri (korteriomandi), kui see ühistu liige või tema korteris elav isik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku vastu ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks. Kuna kostja rikkus pidevalt oma kohustusi teiste korteriomanike vastu, ei näe teised korteriomanikud võimalust elada kostjaga ühes majas.
2-14-55713/124
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
17.12.2015
2-14-62513/13Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja18.09.2015
2-12-45976/22Pärnu Maakohus Paide kohtumaja06.03.2013
2-11-19714/10Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.02.2012
2-10-33255/24Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.10.2011
2-05-1658/40Tallinna Ringkonnakohus10.10.2008
2-05-1658/24Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja28.02.2008
7.augustil 2005. a sai kostja teate, et 14. augustil 2005. a toimub korteriühistu üldkoosolek, kus otsustatakse kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamine. Üldkoosolekul otsustati nõuda kostjalt tema korteriomandi võõrandamist kahe kuu jooksul, s.t 14. oktoobriks 2005. a. Hageja andis kostjale

täiendava tähtaja korteriomandi võõrandamiseks kuni 15. novembrini 2005. a. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei täitnud kostja oma kohustust korteriomand võõrandada.

2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja ei sega teisi korteriomanikke, maksab majanduskulusid ega ole võlgu. Viited väärteomenetluste alustamise kohta ei tõenda karistamist. Hageja trahviteated on õigustühised ja vastuolus seadusega, kuna hagejal puudub trahvimise õigus. Kostja korteri põlengus
11.detsembril 2003. a keegi peale kostja kannatada ei saanud.
3.Viru Maakohus rahuldas 3. oktoobri 2006. a otsusega hagi ning kohustas kostjat võõrandama korteriomandi. Hageja otsustas 14. augustil 2005. a toimunud üldkoosolekul nõuda kostjalt korteriomandi võõrandamist. Otsuse vastuvõtmisel lähtus üldkoosolek sellest, et kostja rikkus korduvalt oma kohustusi teiste korteriomanike vastu, mistõttu üldkoosolek ei pidanud kostja kuulumist ühisusse enam võimalikuks. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja korteri võõrandamiseks. Kostja oli teadlik üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast. Otsuse tühistamist kostja ei ole nõudnud. Tõendatud on, et kostja korteris on mitu korda olnud tulekahju. Samuti on kostja korduvalt rikkunud valju muusikaga naabrite öörahu. Kostja rikkumised on tõendatud majaelanike kaebustega hageja juhatusele, politseile tehtud avaldustega, väärteomenetluste algatamise teadete ning kostja karistamisega karistusseadustiku § 262 alusel avaliku korra rikkumise eest. Kuna kostja rikkus korduvalt oma kohustusi teiste korteriomanike vastu, on hagejal KOS § 14 lg 1 alusel õigus nõuda temalt korteriomandi võõrandamist. Korteriomandi võõrandamiseks kohustamine on ainuvõimalik abinõu teiste korteriomanike õiguste rikkumise vältimiseks. Kostja korteris mitmel korral toimunud põlengud seavad ohtu elumaja säilimise ja korteriomanike ja nende perekonnaliikmete elu.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Viru Ringkonnakohus tühistas 7. mai 2007. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Korteriomandi võõrandamisele sundimise korral peab kostja üheselt aru saama, mida talle süüks pannakse ning mille eest ta peab korteriomandi võõrandama. Hageja üldkoosoleku protokollist ei nähtu, milline konkreetne KOS § 14 lg-s 2 nimetatud rikkumine on võõrandamisnõude aluseks ning mis põhjustel selline otsus vastu võeti. Samuti ei ole tõendatud väidetavate rikkumiste korduvus. Kuna rikkumised ei ole vajalikul määral ja kostjale üheselt mõistetavalt kajastatud ka hagiavalduses, tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Ringkonnakohus, leides, et hageja ei ole tõendanud kostja rikkumiste korduvust, rajas otsuse üksnes

hagiavaldusele ja üldkoosoleku protokollile, jättes hindamata ülejäänud hageja tõendid. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks teisi tõendeid ei saa arvestada. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel jõudis kohus järeldusele, et koosoleku protokoll peab sisaldama konkreetset etteheidet. Kostjale oli teada, mida talle süüks pannakse. Koosoleku protokolli ja hagiavalduse puudused ei välista hagi rahuldamist.

8.Kostja ei ole kassatsioonkaebusele nõuetekohaselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 pde 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.KOS § 14 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks. Võõrandamisnõude võivad korteriomanikud KOS § 14 lg 2 p-de 1-3 järgi esitada eelkõige juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11 loetletud kohustused või on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.
11.Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise KOS § 14 lg 5 esimese lause järgi kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Sellise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul (vt Riigikohtu
16.septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04).
12.Vastavalt KOS § 14 lg 5 teisele lausele lähtub kohus otsust tehes võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kolleegium leiab, et sellest sättest tulenevalt peab kohus analüüsima kõiki asjaolusid ja tõendeid, mille alusel korteriühistu liikmelt korteri võõrandamist nõutakse (vt ka Riigikohtu 22. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-06). Seega pidi kohus tegema kindlaks, kas kostja häiris oma tegevusega teisi korteriomanikke viisil, mis on võõrandamisnõude esitamise aluseks. Maakohus tuvastas rikkumise korduvuse asjas esitatud tõendite alusel. Tühistades maakohtu otsuse, jättis ringkonnakohus asjas esitatud tõenditele hinnangu andmata. Korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu, mistõttu tuleks välistada kergekäeliselt ebameeldivast elanikust vabanemise võimalus. Õige on seetõttu ringkonnakohtu järeldus, et kostja pidi olema teadlik võõrandamisnõude aluseks olnud etteheidetest. Kolleegium leiab aga, et võõrandamisnõude rahuldamata jätmine ainuüksi seetõttu, et üldkoosoleku protokoll (otsus) ei sisalda viidet konkreetsele korteriomandi seaduse sättele või selles ei ole kõiki etteheiteid märgitud, ei ole kooskõlas KOS §-ga 14. Oluline on siiski võõrandamisnõude aluseks olevate materiaalsete eelduste olemasolu kontrollimine.
13.TsMS § 232 lg-d 1 ja 2 ning § 442 lg 8 kohustavad ringkonnakohut analüüsima kõiki tõendeid ja nendega arvestamata jätmisel seda otsuses põhjendama. TsMS § 653 sätestab, et kui esimese astme kohtu otsust vaidlustatakse mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust

selles osas muutes põhjendama, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohus ei ole otsuses analüüsinud hageja esitatud tõendeid, millele oli rajatud maakohtu otsus, ega märkinud, miks nende tõenditega ei arvestata. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks tuleb maakohtu hinnatud tõendeid teisiti hinnata.

14.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima võõrandamisnõude aluseks olevate asjaolude olemasolu. Seejuures tuleb kohtul analüüsida kõiki asjaolusid ja tõendeid, mille alusel korteriomandi võõrandamist nõutakse.
15.Kolleegium märgib lisaks, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 lahendatakse poolte kohtukulude jaotus ja määratakse võimalike väljamõistetavate kulude suurus asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemusest. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.