IK’i ja RK’i hagi Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i vastu kahju 3889.12 euro hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3889.12 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja I IK (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja II RK (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja Jana Kitter (Osaühing Kermon,
Harju
6,
10130
Tallinn,
elektronpost
[email protected]) Kostja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16b III korrus, 10117 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja lepingulised esindajad Tõnu K
Hagejad IK ja RK, hagejate lepinguline esindaja Jana Kitter, kostja lepingulised esindajad Tõnu K ja Reet V
RESOLUTSIOON
Jätta IK’i ja RK’i hagi Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i vastu kahju 3889.12 euro hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 90% ulatuses hageja I ja 10% ulatuses hageja II kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.03.2013.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hagejad on esitanud kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja I nõuab kostjalt kahju 3500 euro ja hageja II kahju 389.12 euro hüvitamist. Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Hageja II suhtes viidi läbi täitemenetlus täiteasjas nr 025/2009/872; • Täitemenetluses on täitedokumendiks Harju Maakohtu 22.06.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-06-3854, millega mõisteti hagejalt II välja 36 770 krooni (tl 74-76); • Täitemenetluse käigus arestiti sõiduauto Peugeot 406 ja müüdi enampakkumisel hinnaga 950 eurot.
5.Hagejad leiavad, et vallasvara arestimise akt on tühine, sõiduauto hind on määratud liiga madalaks, võlgniku ja teist ühisvara omanikku (hageja I) ei teavitatud nõuetekohaselt täitetoimingutest ning kohtutäituril ei olnud õigust ühisvaraks olevat sõiduautot enampakkumisel müüa hageja I nõusolekuta.
6.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 järgi kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Riigivastutuse seaduse (RVastS) 3. peatükk reguleerib kahju hüvitamist ja kohus kontrollib nimetatud seadusest tulenevate kahju hüvitamise eelduste olemasolu. RV astS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 järgi kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.
7.Hagejate nõude rahuldamiseks peab kohus hindama, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi süüliselt, kas hagejatele tekkis seetõttu kahju ning kas hagejad saavad nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist. Kohtutäitur vastutab üksnes süü olemasolu korral. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Sama põhimõte on sätestatud VÕS § 127 lg 1 sättes.
8.Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja on hagejat II nõuetekohaselt kõigist täitetoimingutest teavitanud. Seega sai hageja II osaleda täitemenetluses ning kasutada seadusest tulenevaid õigusi, sh täita täitedokument vabatahtlikult, esitada vara arestimiseks ja hindamiseks ning esitada oma arvamus vara müügihinna määramiseks. Samuti märgib kohus, et kahju, mida hagejad nõuavad, ei ole põhjuslikus seoses rikkumistega, mida hagejad kostjale ette heidavad müügihinna ebaõige määramise osas. Sellisel juhul saaks hagejatele tekitatud kahjuks olla enampakkumisel müüdud sõiduauto hinna ning tegeliku asja turuhinna vahe. Hageja I nõuab kostjalt kahjuna sõiduauto väärtuse hüvitamist 3500 eurot ning hageja II nõuab kostjalt kantud täitekulude 389.12 eurot hüvitamist.
9.Puudub vaidlus, et kostja on täitemenetluse alustanud nõuetekohaselt (tl 74-76). Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et hageja II oli teadlik täitemenetluse alustamisest ning selle raames läbi viidud täitetoimingutest. Esialgselt tugines hageja II hagiavalduses asjaolule, et talle ei toimetatud dokumente nõuetekohaselt kätte. Pärast kohtu poolset täpsustamist on hagejate esindaja kohtuistungil möönnud, et kättetoimetamise osas on kohtutäitur käitunud vastavalt seadusele (protokoll, tl 138). Hagejale II on täitmisteade kätte toimetatud 23.03.2009 kell 19.27 kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 ja TsMS § 325 postkasti jätmisega. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja II elukohaks Auna 4-10, Tallinn. Kohtul puudub alus kahelda täitmisteate kättetoimetamise akti usaldusväärsuses (tl 88). Täitmisteade vastab TMS § 24 sätestatud nõuetele ning kostja on täitnud TMS § 8 tuleneva õiguste ja kohustuste selgitamise kohustuse (tl 89).
10.Kostja on hagejat II nõuetekohaselt teavitanud vara arestimisest. Kostja poolt 01.09.2011 täitetoimingust teatamise (vara nimekirja esitamise kohustus ja kohtutäiturile teadaoleva vara arestimine) akti järgi kohustas kostja hagejat II ilmuma kohtutäituri büroosse 07.09.2011 kell 10.30 (tl 90-96). Nimetatud aktiga on selgitatud hagejale II tema õigusi ja kohustusi, mh kohustust esitada vara, sh sõiduauto Peugeot 406, ja varaga seonduvad päraldised (dokumendid, võtmed jm) arestimistoimingu läbiviimise ajaks. Aktis on selgitatud, et vara mitteesitamisel kaasnevad täiendavad kulud. Nimetatud akt saadeti hagejale II lihtpostiga kooskõlas TMS § 10 lg 1 ja lg 4 sätetega (tl 97).
11.TMS § 52 lg 1 esimese lause järgi varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. 07.09.2011 arestis kostja sõiduauto Peugeot 406, mille kohta on koostatud vallasvara arestimise akt (tl 77-82). Kostja on arestimisel määranud vara hinnaks 950 eurot. Seega on usaldusväärselt tõendatud, et vara arestimistoiming toimus 07.09.2011, millest oli hagejat II ka nõuetekohaselt teavitatud. Hageja II vara kostjale arestimiseks ei esitanud.
Kõik vara arestimise eeldused olid kostja poolt täidetud ning kohus ei ole tuvastanud TMS § 55 sätestatud arestimise tühisuse asjaolu. Arestimisakt vastab TMS § 75 sätestatud nõuetele. Samuti on paljasõnaline hageja II väide vallasvara arestimise akti ehtsuse osas. Kohtule on esitatud nimetatud akti originaal ning hageja II ei ole põhistanud dokumendi võltsitust (TsMS § 277 lg 1).
12.Hageja II leiab, et kostja on ebaõigesti määranud vara hinna. TMS § 59 lg 1 järgi peab võlgnik andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Arestitud asja hindamise kord on sätestatud TMS § 74. TMS § 74 lg 1 järgi asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Kostja leiab, et vara müüdi enampakkumisel turuhinnaga, milleks oli 950 eurot. Hageja II leiab, et vara turuväärtuseks oli 3500 eurot. Selle tõendamiseks on hageja II esitanud väljavõtte internetiportaalist www.auto24.ee 15.11.2012 müügikuulutusest (tl 46).
13.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja II oli teadlik täitemenetluse alustamisest ja vara arestimisest, mistõttu oli tal võimalus esitada arvamus vara hinna määramiseks. TMS § 74 lg 4 järgi oli kostjal õigus vara hinnata. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest (TMS § 74 lg 5). Harilik väärtus on asja turuhind. Kohtu hinnangul on alusetu hagejate väide, et kostja pidi laskma vara väärtuse hinnata eksperdil. Sellise vara hindamisel puudub põhjendatud vajadus küsida eksperdilt hinna määramist, sest sõiduauto hindamist ei saa pidada kohtutäiturile üle jõu käivaks.
14.Vallasvara arestimise aktis on märgitud kohtutäituri määratud hinna vaidlustamise kord (tl 80). Hageja II kohtutäituri määratud hinda täitemenetluses vaidlustanud ei ole. Hagejal II oli võimalus kooskõlas TMS § 74 lg 7 kohtutäituri määratud hind kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS § 217 sätestatud korras. Hageja II seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul kohaldub käesoleval juhul TMS § 217 lg 6, mille kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud kostja poolt arestitud asja hindamisel ametikohustuste rikkumist. Kostja esindaja on kohtuistungil selgitanud turuhinna määramist ja kujunemist (protokoll, tl 137). Kohtumenetluses on hagejad väitnud, et sõiduauto oli väga heas korras. Samas pidi kostja lähtuma asja harilikust väärtusest, sest hageja II asja kohtutäiturile arestimiseks ei esitanud. Rohkem kui üks aasta hiljem avaldatud sama marki sõiduauto müügikuulutus ei tõenda, et määratud hind ei vastanud vara harilikule väärtusele arestimise ajal. Samuti ei tõenda seda teiste kohtutäiturite poolt määratud hinnad.
15.TMS § 75 lg 4 järgi kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates. Akt toimetati hagejale II nõuetekohaselt kätte 16.09.2011 TMS § 10 lg 1 ja TsMS § 326 alusel (tl 98). Kättetoimetamisteatisest nähtub selgelt, et hageja II aadressil on tehtud kaks kättetoimetamise katset, st kahel korral ei ole õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse ebaõnnestumisel 16.09.2011 kell 17.01 jäetud saaja postkasti. Seadus ei nõua saadetise postkasti jätmiseks kolmandat kättetoimetamise katset. Kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele, mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on jäetud postkasti aadressil, mille hageja II on avaldanud ega ole oma aadressina vaidluse alla
seadnud. Koht, kus dokument prooviti üle anda, on saaja eluruum (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-128-06, p 26; 3-2-1-168-11, p 15).
16.Ebaõige on hagejate väide, et vara arestimine toimus 21.12.2011. Nimetatud kuupäeval võttis kostja üle vara valduse, toimetades sõiduauto parklasse. See toiming fikseeriti 07.09.2011 aktil, millele hageja II alla kirjutas ja sai ka selle koopia (tl 82). Samas ei oma see kättetoimetamine tähtsust, sest kohus on eelnevalt tuvastanud, et arestimisakt on hagejale II nõuetekohaselt kättetoimetatud 16.09.2011 (vt otsuse p 15). Usutav ei ole hageja II väide, et kuni selle ajani ei olnud ta teadlik vara suhtes täitetoimingute läbiviimisest, sest kohtule esitatud tõendid tõendavad vastupidist.
17.Vara müüdi suulisel enampakkumisel 24.01.2012 (tl 83-87). Kostja on selgitanud, et tulemi jaotamise aktis märgitud kuupäev 18.10.2011 on ekslik ning õigeks kuupäevaks on 24.01.2012. Nimetatud eksimust ei saa pidada kostja ametikohustuste süüliseks rikkumiseks. Hagejale II oli nimetatud enampakkumise kuupäev teada ning vastav akt ka nõuetekohaselt kättetoimetatud. Vara enampakkumist ei ole hageja II vaidlustanud. Kohtule esitatud asjaoludel ei ole kostja nimetatud täitetoimingu läbiviimisel ametikohustusi rikkunud. Hageja II oli teadlik enampakkumise toimumise ajast ja kohast, mistõttu on meelevaldsed hageja II väited tema õiguste rikkumise kohta (tl 99-104). Hageja II väited kohtutäituri büroo töötaja eksitavate selgituste kohta on paljasõnalised ja tõendamata.
18.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja II avaldas esmakordselt oma elektronposti aadressi kostjale 21.12.2011 ning ainetud on hageja II etteheited kostjale elektronposti mittekasutamise kohta enne 21.12.2011 (tl 82).
19.Hageja II nõuab kahjuna täitekulude hüvitamist. Kuna kostja ei ole täitemenetluse läbiviimisel ametikohustusi rikkunud, tuleb hageja II hagi jätta rahuldamata. Kostjal on seadusest tulenev õigus täitekulude sissenõudmiseks (TMS § 38). TMS § 38 lg 1 järgi täitekulud kannab võlgnik. Kohtutäituri tasu ja täitekulu kogusummas 548.45 eurot on arvestatud vastavalt seadusele. Täitekulud kaasnesid vara asukoha tuvastamise ja hoidmisega (TMS § 37). Kohus ei ole nimetatud kulude määramisel kostjapoolset ametikohustuste rikkumist tuvastanud. Kulude õigsuse kontrollimiseks oli hagejal II õigus kostjalt nõuda dokumentaalseid tõendeid TMS § 39 tulenevalt. Hageja II ei ole kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsust nõuetekohaselt vaidlustanud. 30.01.2012 on koostatud kostja poolt vallasasja müügist saadud tulemi jaotamise akt (tl 2526). Hagejate väited täitemenetluses võla suurenemise kohta on ainetud, sest täitmisel olevale võlgnevusele lisandus täitekulu. Hageja II täitmisel olev võlgnevus vähenes 401.55 euro võrra (tl 105).
20.Järgnevalt analüüsib kohus hageja I nõuet kostja vastu. Hageja I on esitanud kahju hüvitamise nõude kostja vastu, sest hageja I arvates on kostja rikkunud täitemenetluses hageja I õigusi ning müünud ühisvarasse kuulunud vara. Käesolevas asjas oli võlgnikuks hageja II ning hagejat I täitemenetlusse ei kaasatud. Samuti ei olnud varale sissenõude pööramisel hageja I nõusolekut. Täitemenetlust abikaasa varale reguleerib TMS § 13 ja ühisvarale TMS § 14. TMS § 13 lg 1 järgi abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks eeldatakse, et võlgnikust
abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Kohtutäitur võib nimetatud asja arestida ja müüa. Eeldus ei kehti juhul, kui abikaasad elavad lahus ja asi on abikaasa valduses, kes ei ole võlgnik.
21.Käesolev asi oli vallasasi ja abikaasad elasid koos, mistõttu võis kostja lähtuda TMS § 13 lg 1 eeldusest ning asja arestida ja müüa hageja I nõusolekuta. Kuna kostjale ei olnud teada, et vara on abikaasade ühisvara, siis ei kohaldu TMS § 14. Võlgnikust abikaasa ainuomaniku staatuse eeldus tuleb teisel abikaasal ümber lükata, tõendades asja kuulumist ühisvara hulka. Hagejad ei ole ka kohtuistungil suutnud selgitada asjaolusid, mis oleksid välistanud TMS § 13 lg 1 eelduse kohaldamise.
22.Esitatud asjaoludel ei esitanud hagejad täitemenetluses tõendeid ühisvara režiimi kohta, nt abieluvaralepingut. Info vara kuulumisest ühisomandisse peab jõudma kohtutäiturini mõistliku aja jooksul. Hageja I on seda asjaolu asunud vaidlustama pärast tulemi jaotamist (tl 23-24). Vara arestimisel ega enampakkumisel vastuväiteid hagejate poolt ei esitatud. Samuti ei esitatud hageja I poolt hagi asja arestist vabastamiseks TMS § 222 tulenevalt. Seega ei pidanud kostja kohaldama TMS § 14 lg 1, kuna TMS § 13 lg 1 eeldust täitemenetluses ümber ei lükatud. Kohus leiab, et kostja ei ole ametikohustusi rikkunud ning vara arestimine ja müümine on toimunud kooskõlas seadusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja I hagi kostja vastu jätta rahuldamata.
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hagejate kanda. Kuna hagejate nõuded kostja vastu on erinevas suuruses, siis tulenevalt TsMS § 165 lg 1 viimasest lausest jäävad kostja menetluskulud hageja I kanda 90 % ulatuses ja kostja II kanda 10 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.