Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

24.01.2024 tagaseljaotsuse. Kostja esitas kaja ning kohus taastas menetluse 10.05.2024. Kohus tegi pooltele kompromissettepaneku ja andis tähtaja kuni 23.01.2026 kompromissi sõlmimiseks. Pooled kompromissini ei jõudnud. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Ferratum Bank plc sõlmis kostjaga 30.03.2018 laenulimiidi lepingu panga iseteeninduskeskkonnas. Kostjale edastati läbi iseteeninduse keskkonna kostja e-postile tervituskiri, lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenu kinnitamiseks logis kostja oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades iseteeninduskeskkonda ning sisestas laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Leping loeti kinnituse saamisel sõlmituks. Krediidilepingu tingimuste punkti 6.1 järgi võimaldati kostjale krediidilimiiti kuni 5000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Hinnakirja punkti 3 (lisa 1.1 viimane lk) kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraaga ehk 45,22% aastas ehk 0,1239% päevas. Hageja kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtte alusel kostja laenuvõimekust. Hageja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja kinnitas, et tal ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja krediidiandja kontrollis teabe õigsus. 22.01.2020 sõlmisid pooled lepingu lisa, mille kohaselt suurendati krediidilimiiti ning intressimääraks kohaldati hinnakirja punkti 2 kohaselt 0,1345% päevas (49,09% aastas) kasutusse antud laenu saldolt. 25.02.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa, millega suurendati laenulimiiti 5000 eurole. Kostja kohustus tagastama laenu iseteeninduskeskkonnas esitatud igakuiste arvete alusel. Arvel tuli üldtingimuste p. 10.2 järgi näidata miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Kostja kasutas laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 14 340 eurot. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 17621.24 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 9 401.30 eurot, kulude katteks 424.2 eurot ja intressi katteks 7795.74 eurot. Laenuandja ütles lepingu üles 03.06.2023. Kostja on tasunud krediidisumma katteks kokku 9 401.30 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 4938,70 eurot (14 340 – 9 401.30 ), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Intressi on arvestatud krediidijäägilt 4938,70 eurot, viimane tagasimakse intressi katteks oli 03.02.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 797.07 eurot. Kostja on kohustatud tasuma viivist iga viivitatud päeva eest. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne Intressimääraga, so 49,09% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.11.2023 intressiga võrdses määras, kuid mitte üle kolmekordse seadusjärgse määra. Kostja võlgneb hagejale viivist 816.51 eurot. Hageja on edastanud kostjale meeldetuletuskirja 03.07.2023, hI.ga 25 eurot; pretensiooni 10.07.2023, hI.ga 5 eurot; hagihoiatuse 18.07.2023, hI.ga 5 eurot. Kokku: 35,00 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitas oma vastuväited menetluse taastamise avalduses, milles leidis, et hageja ei ole kontrollinud kostja laenuvõimekust vastavalt vastutustundliku laenamise põhimõttele ja leping on seetõttu intressi kokkuleppe osas tühine ja kostja muid tasusid ei võlgne. Tühine intressikokkulepe asendus seadusjärgse intressiga, mis oli alates 30.03.2018 kuni 31.12.2022 oli 0%; muid tasusid kostja krediidiandjale ei võlgne, kõik tasunud krediidiandjale raha tuleb lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Krediidiandja peaks tegema ümberarvestuse. 2

Kostja tegi ümberarvestuse, mille kohaselt on ta kogu võlgnevuse tasunud ning teinud ülemääraseid makseid. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Ferratum Bank plc ja kostja sõlmisid 30.03.2018 krediidilimiidi lepingu; lepingu sõlmimisele eelnevalt edastati kostjale nii lepingu üldtingimused (dtl 26 jj) kui ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 36 jj). Laenulimiiti suurendati 25.02.2021 (dtl 54 jj) Poolte vahel puudub vaidlus ka selle, et kostja sai kasutada krediidilimiiti kogusummas 14 340 eurot, krediidikulukuse määr vastas seaduse sätestatud ülempiirile ja kostja tegi tagasimakseid kogusummas 17621.24 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et leping on lõppenud (dtl 58 jj) ning nõue on loovutatud (dtl 59 jj). VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 406.2 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nõude loovutamisel VÕS § 164 lg 1 järgi ei ole vajalik võlgniku nõusolek, kuid teda tuleb VÕS §170 järgi nõude loovutuses teavitada. Kohtule ei ole esitatud laenuandja iseteeninduskeskkonnas sõlmitud lepingu kohta andmeid, kuid 25.02.2021 laenulimiidi suurendamise kokkuleppest (dtl 54) nähtub, et poolte vahel on olnud sõlmitud laenulimiidi leping ja kohtule esitatud nõude arvestusest (dtl 55 jj) on näha, et esimene väljamakse on tehtud 30.03.2018. Kohus järeldab sellest, et kostja on teinud tahteavalduse leping sõlmida ja laenulimiiti suurendada ning puudub vaidlus selle üle, et VÕS § 404 lg 1 nimetatud teave on esitatud. Järelikult oli leping kehtivalt sõlmitud, mis puudutab info edastamise kohustust. Krediidikulukuse määra osas märgib kohus, et kuni 31.05.2018 ehk lepingu sõlmimise ajal 30.03.2018 oli VÕS § 406.2 lg 1 järgi krediidikulukuse määr 59,91% (3*19,97%) ja kuni 31.05.2021 ehk lepingu muudatuse ajal 25.02.2021 oli krediidikulukuse määr 56,04 % (3*18,68%). Lepingu sõlmimisel väljastatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 36) 55,01% ja lepingu muutmisel (dtl 51) oli see 61,79. Kohtu hinnangul on seetõttu lepingu 25.02.2021muudatus VÕS § 406.2 lg 1 järgi tühine. Kuna lepingu muudatusega muudeti üksnes krediidilimiidi suurust ja intressi määra, siis muus osas on leping endiselt kehtiv. Poolte vahel on vaidlus selles, kas krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kas selles tulenevalt on intressi ja viivisekokkulepe kehtiv. VÕS § 403.4 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Suunised kogutavate andmete koha on antud KAVS § 49 lg 1 p 1-6 ning andmete kogumine tuleb KAVS § 48 järgi dokumenteerida. Tõendamiskoormus lasub hagejal. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. Hageja on hagiavalduse selgitanud, et laenuandja kontrollis kostja isikusamasust ning 3

maksehäirete puudumist. Vastavaid tõendeid esitatud ei ole, kuid kostja ei vaidle sellel vastu. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja piisava hooldusega teavet kogunud ega ka tõendanud kogutud andmete olemasolu. Laenuandja ei saa tugineda üksnes laenusaaja esitatud andmetele vaid ise aktiivselt teavet koguma. Hageja ei ole selgitanud kohtule, et ta kogus andmeid kostja sissetuleku, olemasolevate kohustuste, ülalpeetavate arvu, igapäevaste kulutuste suuruse kohta, et hinnata kohaselt kostja laenuvõimekust. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud hagi aluseks olevate lepingute sõlmimisel VÕS § 403.4 nõudeid. Seadus ei nõua laenusaajalt konto väljavõtte küsimist, ent paneb krediidiandjale kohustuse veenduda laenutaotleja maksevõimes. Seega konto väljavõtte küsimata jätmine on krediidiandja enda risk - risk, et ta ei veendu piisavalt ning seega ei suuda ka hiljem tõendada, et ta on vastutustundliku laenamise kohustust täitnud. Järelikult on lepingus näidatud intressi ja viivise kokkulepe tühine ning tuleb kohaldada seadusjärgset intressi ja viivise määra. Kohus tegi hagejale ettepaneku teha ümberarvestus, kuid hageja seda ei teinud. Seadusjärgne intressimäär oli ajavahemikul 30.03.2018-31.12.2022 0%, ajavahemikul 01.01.202330.06.2023 2.5%, ajavahemikul 01.07.2023-31.12.2023 4% ja alates 01.01.2024 4.5%. Viivise määr oli vastavalt 30.03.2018-31.12.2022 8% aastas; 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas; 01.07.2023-31.12.2023 12% aastas ja 01.01.2024 -30.06.2024 12.5% aastas; 01.07.2024 31.12.2024 12.25% aastas; 01.01.2025 - 30.06.2025 11.15% aastas; 01.07.2025 - 31.12.2025 10.15% aastas ja 01.01.2026 10.15% aastas. Arvestades asjaolu, et leping lõppes 03.06.2023 ning lepingu lõppemise ajaks oli kostja saanud enda kasutusse laenulimiidi kogusummas 14 340 eurot ning teinud tagasimakseid kogusummas 17 621.24 eurot, ei ole kohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvat mõistlik teha kohtu poolt ümberarvestust vaid hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0%, mis tähendab, et intressi tasumise kohustus puudus ja järelikult kõik tasutud maksed tuleb arvestada põhinõude eest tasutuks. Intressi tasumise kohustuse tekkimisel 01.01.2023 oli kostja tagasi maksnud juba 17098,24 eurot, mis tähendab, et ta oli tagasi maksnud kogu kasutatud krediidilimiidi. Kohtu hinnangul ei olnud ka lepingu ülesütlemine õiguspärane, kuid kuna pooled ei vaidle, et leping on lõppenud, siis selles oas kohus menetlusökonoomiast tulenevalt seisukohta ei võta, sest kohustus on igal juhul lõppenud täitmisega VÕS 186 p 1 mõttes. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hagihinnaks on hagiavalduse nõue summas 6587,28 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kostja on tasunud kaja esitamisel riigilõivu 100 eurot ja see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.