2-12-34155/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Menetluse käik ITM Inkasso OÜ esitas 29.08.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 200 euro saamiseks ning menetluskulu 45 euro hüvitamiseks. Kohus tegi 18.09.2012. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgniku esindaja esitas makseettepanekule vastuväite. Seoses vastuväitega esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 08.11.2012. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.11.2012.a esitas ITM Inkasso OÜ kohtule hagiavalduse Axx Kxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg summas 100 eurot, intress 20 eurot, 27.11.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9,79 eurot ja edaspidi viivis protsendina põhinõudelt 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seaduslik esindaja, eestkostja Palamuse Vallavalitsus, teatas 12.12.2012. a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks ega esita sellele vastuväiteid. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 10.08.2011.a sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 100 eurot tagastamise tähtajaga 30 päeva. Kostja kohustus laenult maksma intressi. Kostja rikkus laenulepingut ja ei täitnud maksekohustust nõuetekohaselt. Placet Group OÜ ütles laenulepingu üles ning loovutas laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud kostja võlalt viivist seaduses ettenähtud määras. Hageja on välja arvestanud viivise 27.11.2012. a seisuga ja nõuab alates sellest ajast viivist protsendina põhinõudest. TsMS § 367

2-12-34155 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Viivis perioodi 28.11.2012. a kuni 27.02.2012. a on 2,02 eurot (100 eurot x 0,022% x 92 päeva), mis tuleb samuti käesoleva otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise protsendina põhinõudest alates otsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt tema kasuks välja mõista menetluskulud summas 120 eurot, millest riigilõiv moodustab 60 eurot ja õigusabikulud 60 eurot. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu osaliselt. Kostja leidus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista menetluskulud summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskuluks hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel summas 15 eurot, s.o kogusummas 60 eurot. TsMS § 144 p 7 alusel saab maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu lugeda kohtumenetluse kuluks käesolevas tsiviilasjas. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu osutatud õigusabi eest on põhjendatud osaliselt. Taotletav tasu jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukat juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 60 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 40 eurot.