Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

projekti käigus omandatud põhivara on TA valduses. Ajutisele haldurile teadaolevalt on TA pankrotis ja sellest tulenevalt on teinud ajutine haldur teabenõude nii TA kui ka tema pankrotihaldurile Kauri Rattusele. Mõlemad teabenõuded on vastuseta. Samas ajutise halduri hinnangul selged tõendid nõude põhjendamiseks puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et mistahes eelneva nõude esitamisel tuleb eelnevalt kaasata kolmandast isikust ekspert selgitamaks, millises seisus loodud veebiportaal on ja milliseid tegelikke kulutusi selleks tehti. Nimetatu on aga eeldatavalt kulukas ja selleks võlgnikul vahendid puuduvad. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Kohtuistung 04.02.2013 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja teatas, et nõustub ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud 397 eurot riigi vahenditest. Võlgniku esindajal ei olnud vastuväiteid halduri tasu ja kulude arvestusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et B OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara väärtuses 2,33 eurot ja kohustusi 283 999,86 euro ulatuses. Võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise majanduslikeks põhjusteks võib pidada nõrka äriplaani, kus ei suudetud kinni pidada algselt ettenähtud kuludest ja olude muutumisel ei suudetud kaasata täiendavaid investoreid projekti lõpetamiseks. Samas ei saa haldur ka täielikult välistada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, kuid ajutise pankrotimenetluse raames ei ole võimalik seda kindlalt väita. Kohus määras 04.02.2013 määrusega B OÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul B OÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud.

Kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud, on põhjendatud lõpetada B OÜ poolt esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,5 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot. Ajutise halduri tehtud kulude katteks palub haldur välja mõista 64 eurot, millele lisandub käibemaks 12,80 eurot. Haldur palub määrata nimetatud summade hüvitamine 397 euro suuruses osas riigi vahenditest, millest on võimalik katta ajutise halduri tasust 320,20 eurot ja kuludest 76,80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot ja kulud 64 eurot, millele lisandub käibemaks 12,80 eurot, on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ja need tuleb välja mõista võlgnikult. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust ja kuludest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab B OÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AA (isikukood XXX).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.