Kaarma Vallavalitsuse hagi ERGO Kindlustuse AS vastu kindlustushüvitise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Kaarma Vallavalitsus (registrikood: 75004145, asukoht: Marientali tee 27, Kuressaare 93820 Saaremaa, epost: [email protected]) Hageja esindaja: v.a. Olavi-Jüri Luik, Advokaadibüroo LEXTAL (Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: ERGO Kindlustuse AS (registrikood:10017013, aadress: Lauteri 5, Tallinn 10114, e-post: [email protected]) Kostja esindaja August Käära e-post: [email protected]
Asja läbivaatamise kuupäev
18.01. 2013
Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista ERGO Kindlustuse AS-ilt Kaarma Vallavalitsuse kasuks kindlustushüvitis 142 470,71 eurot (ükssada nelikümmend kaks tuhat nelisada seitsekümmend eurot 71 senti) ja viivis 2230, 78 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend eurot 78 senti).
lk 2 Välja mõista ERGO Kindlustuse AS-ilt Kaarma Vallavalitsuse kasuks viivis protsendina põhinõudest (142 470,71 €) VÕS § 113 ettenähtud määras alates 04. 09. 2012 kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile /t.l.2/ on hageja Kaarma Vallavalitsus ja kostja Ergo Kindlustuse AS sõlminud koolimaja suhtes, mis asub Võhma mnt 3 Aste alevik Kaarma vald Saare maakond, kindlustuslepingu (kindlustuspoliis nr 714661) kindlustussummaga 977.848 eurot (Lisa nr 1). Soodustatud isikuks on Kaarma Vallavalitsus. Antud asjaolu üle pooltel vaidlus puudub. Hageja rõhutab, et hoone (ehitise) kindlustussumma 977.848 eurot vastab koolimaja kindlustusväärtusele (975.000 eurot) ning ei esine ei ala- ega ülekindlustust (Lisa nr 2). Hoone kindlustusväärtuse (taastamisväärtuse) osas esineb poolte vahel vaidlus. 29.04.2012 toimus kindlustusjuhtum – tingituna arvuti tehnilisest rikkest puhkes Aste põhikooli koolimajas tulekahju, mille tagajärjel kahjustus termiliselt kaks klassiruumi, kustutusveest said kahjustada alumised kaks klassiruumi ning ulatuslikke tahmakahjustusi sai hoone teine korrus, inventar ja seadmed (Lisa nr 10). Antud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub. Asjaolu, et tegemist on kindlustusjuhtumiga tuleneb üheselt kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate tüüptingimuste KT.400.08 (Lisa nr 1) p-st 1.1 (hüvitatakse kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille põhjuseks on tulekahju). Antud asjaolu üle pooltel vaidlus puudub. Hageja taotles kostjalt koheselt kahju hüvitamist ning esitas 22.05.2012 tulekahjus hävinud varade ja muude kahjude kalkulatsiooni (Lisa nr 2): a. Puhastusteenus 4860,00 eurot b. Ehituslikud taastamistööd 159 522,35 eurot c. Hävinud inventar 23 115,30 eurot d. Hävinud raamatud ja õppekirjandus 1482,97 eurot e. Muud kulud seoses tulekahjuga 1137,33 eurot Kokku summas: 190.117,95 eurot Kostja tuvastas, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, hiljemalt 19.06.2012, kui tegi kindlustushüvitise osalise rahuldamise otsuse (Lisa nr 4) ja 19.06.2012 hüvitas Kaarma Vallavalitsusele 36.417,48 eurot. Hageja ei aktsepteeri antud kostja otsust osas, milles kindlustusandja tegi ulatusliku hüvitamise vähenduse (ebaõige hüvitise vähendamine, ebaõigesti kulumi arvutamine,
lk 3 ebaõige taastamisväärtuse tuvastamine jne) leides, et see on vastuolus pooltevahelise kindlustuslepingu (Lisa nr 1) tingimustega ja võlaõigusseadusega. Hageja nõustub kostja seisukohaga, et kindlustatud vara hulgas asuv arvutitehnika (Lisa nr 3 p 3 ja 45) ei kuulu hüvitamisele uusväärtusena (p 3 väärtuseks 60 eurot ning p 45 väärtuseks kokku 600 eurot). Sellest tulenevalt nõuab hageja hävinud inventari eest 18.858,51 eurot hüvitist. Samuti nõustub hageja kostja väitega, et hävinud raamatud ja õppekirjandus ei kuulu hüvitamisele. Hüvitise vähendamise otsuses (Lisa nr 4) tuginetakse kostja poolt alljärgnevatele kahjukäsitlusest ning Ain Birki koostatud ekspertarvamusest nr 388-05/2012 (Lisa nr 5) tulenevatele vääradele asjaoludele: a. Hoone taastamisväärtus enne kahjujuhtumi toimumist oli 1.295.297 eurot. Sellest tulenevalt leidis kostja, et esines alakindlustus koefitsiendiga 0,7549 – antud kostja väide ei vasta faktilistele asjaoludele; b. hoonele tekitatud kahju taastamisväärtus on 85.143 eurot – antud kostja väide ei vasta faktilistele asjaoludele; c. põhikoolimaja kulum enne kahjujuhtumit oli 57% – antud kostja väide ei vasta faktilistele asjaoludele; d. hageja deaktiveeris ATS süsteemi enne kahjujuhtumit, mis suurendas tekkinud kahju – antud kostja väide ei vasta faktilistele asjaoludele; Hageja tellimisel koostas 30.07.2012 riiklikult tunnustatud ekspert Toivo Rattasepp iseseisva ekspertarvamuse Aste põhikooli ehitise ehitus-tehnilise seisundi ning väärtuse kohta (Lisa nr 6). Ekspertiisi maksumuseks oli 2112 eurot (Lisa nr 11). Seega on hetkel tegemist olukorraga, kus kostja on hüvitist vähendanud ca 5 korda. Isegi jättes kõrvale asjaolu, et tegemist on koolimaja taastamiseks vajamineva hüvitisega, tuleb leida, et taoline hüvitise vähendamine ei vasta hea usu põhimõtetele. Kohtuväliselt kostja vaidlust rahumeelselt lahendada ei soovinud. Kostja üritas kohtuväliselt jätkata venitamistaktikaga (Lisa nr 13,) taotledes täiendava ekspertiisi teostamist. Hageja ei saanud antuga nõustuda (Lisa nr 14), kuna antud asjas on olemas vaid üks korrektne ekspertiis ehk ekspert Rattasepa ekspertiis (Lisa nr 6). Kostja ekspert (Lisa nr 5) lähtub 1984 aasta hindadest ja see ei ole adekvaatne tegevus. Samuti on kostja ekspert määranud aegväärtuse mitte aga kulumi. Täiendavalt esinevad antud asjas kostja ekspertiisis allpool näidatud hulgaliselt puuduseid. Teisest küljest ei ole kostja aga näidanud, et ekspert Rattasepa ekspertiisis esineks vigasid. Neid ka ei esine. Sellises olukorras on täiendava ekspertiisi läbiviimine vaadeldav venitamisena ja kindlustusandja poolse VÕS § 489 lg 1 rikkumisena (kuivõrd ekspert Birk eksib praktiliselt kõiges ja see on väga kergesti üle kontrollitav).
1.Nõude sissenõutavaks muutumine Pooltel puudub vaidlus selles, et kindlustusjuhtum on toimunud. Vastavalt VÕS 450 lg 1 ja 476 lg 1 muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kostja on esitanud hagejale 19.06.2012 kindlustushüvitise taotluse osalise rahuldamise teate. Selliselt ei tohiks olla vaidlust, et hiljemalt antud toimingu sooritamisest alates on VÕS 450 lg 1 ja 476 lg 1 sätestatud eeldused täidetud ja hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks 19.06.2012. Kostja on ise enda käitumisega seda ümberlükkamatult kinnitanud.
lk 4 Seega on kostja viivituses alates 19.06.2012.
2.Kindlustusväärtus Tulenevalt pooltevahelisest lepingust (Lisa nr 1 - ettevõtte varakindlustuse tingimuste p 2.1) on hoone kindlustusväärtus võrdne hoone taastamisväärtusega. Ain Birki koostatud ekspertarvamuses nr 388-05/2012 (Lisa nr 5) lk 4-5 on hoone taastamisväärtus arvutatud lähtudes Nõukogude Liidus 1984.a kehtinud hoone mahuühiku normeeritud (EH4P) baashinnast. Hoone taastamisväärtuse määramisel saab ja tuleb lähtuda hindamise aja tegelikest ehitushindadest Eesti Vabariigis, s.o. 2012 aastast, aga mitte 1984.a kehtinud rubla baasil hoone ehitusliku mahu normeeritud ja suvaliste koefitsientidega indekseeritud ühikhinnast. Kogu hoone taastamisväärtuse arvutamisel on ekspertarvamuses nr 388-05/2012 (Lisa nr 5) kasutatud metoodikat, milline hindamise kuupäeval 07.06.2012 ei ole kasutatav ega lubatav. ERGO Kindlustus AS lähteülesande kohaselt tuli esitada hoone taastamisväärtus hoone konstruktsioonielementide lõikes ja näidata sealjuures ära ka konstruktsioonelementide osakaal (so väljendada %-ides). Ekspertarvamuses (Lisa nr 5) hoone taastamisväärtust hoone konstruktsioonielementide lõikes ja nende osakaalu esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on selge, et kostja poolt kindlustusväärtuse määramisel aluseksvõetu on väär ning ekslik. Kindlustusväärtuse objektiivseks määramiseks vajalikud andmed on kas aegunud või sootuks puudu. Toivo Rattasepp tuvastas oma ekspertarvamuse (Lisa nr 6) punktis 5: „Hoone taastamisväärtus vahetult enne tulekahju oli 975.000 eurot.“ Tulenevalt pooltevahelisele kindlustuspoliisile (Lisa nr 1) oli kindlustussumma 977.848 eurot. Selge on see, et arvestades käsitletavaid proportsioone on antud summad (lepinguline kindlustussumma ning ekspertarvamuses tuvastatud kindlustusväärtus) sisuliselt võrdsed. Tuleb leida, et Aste koolimaja osas ei esinenud VÕS §§ 481 ja 482 kirjeldatud ala- ega ka ülekindlustust ning kindlustusväärtus vastas sisuliselt kindlustussummale. Ain Birki koostatud ekspertiis (Lisa nr 5) tuleb jätta tähelepanuta kui ilmselgelt ebausaldusväärne ja mittekohane. Kuivõrd alakindlustust ei eksisteeri, siis on ka kostja poolt kindlustushüvitise arvestamisel rakendatud koefitsient 0,7549 mittekohane ja kostja peab kahju hüvitama reaalselt tekkinud kahju ulatuses.
3.Kulumi arvestamine Kostja on vähendanud kindlustushüvitist seoses kindlustatud eseme amortiseerumisega. Tegemist on ebaseadusliku hüvitise vähendamisega. Kostja ettevõtte varakindlustuse tingimuste § 9 p-i 6 järgi on kindlustusandjal õigus vähendada hüvitist kulumi arvelt vaid juhul kui kindlustusvõtja ei kasuta hüvitist samas kohas sama liiki ja sama otstarbega vara taastamiseks kahe aasta jooksul. Hageja leiab esmalt, et vastav tüüptingimus on tühine VÕS § 42 alusel. Tegemist on ebamõistliku ja teist poolt kahjustava tingimusega. Tegemist on üllatava tingimusega. Lähtuvalt kostja ettevõtte varakindlustuse tingimuste punktist 9.2 rakendatakse kindlustushüvitise arvestamisel alljärgnevat valemit: Kindlustushüvitis = Kahjusumma x
lk 5 (Kindlustussumma/Taastamisväärtus) – Omavastutus. Antud valemi puhul sätestatakse expressis verbis, et kindlustushüvitis tuleneb antud valemist. Ka kostja kindlustuslepingute üldtingimused KT.0806.11 p 21.4. ei näe ette kulumi kinnipidamist. Samas, isegi kui eeldada, et vastav tüüptingimus ei oleks tühine, ka siis puuduks kostjal õigus kulumi võrra kindlustushüvitist vähendada. On üldteada asjaolu, et Kaarma vallavalitsus on läbi viinud Aste Põhikooli uue hoone ehitamise tarbeks riigihanke ning vastav hoone ka ehitatakse samasse kohta ning samal eesmärgil. Riigihanke menetlusest tulenevalt ja lähtudes asjaolust, et hageja puhul on tegemist kohaliku omavalitsusega võtab paraku formaalsete eelduste täitmine aega. Selliselt on lubamatu kostjapoolne hüvitise vähendamine kulumi arvelt arvestades, et kostja on antud asjaolust teadlik või peab seda olema. Antud asjaolu on kergesti üle kontrollitav riigihankeid puudutavalt kodulehelt: https://riigihanked.riik.ee/register/HankedOtsing,filter.$Form.sdirect. Juhul,kui kostja vaidlustab antud asjaolu, siis on hageja valmis esitama ka asjakohased dokumendid. Lisaks sellele, et kostjal puudub õigus hüvitise vähendamiseks kulumi arvelt, on kulumi arvestus Ain Birki ekspertarvamuses (Lisa nr 5) samuti ekslik. ERGO Kindlustus AS lähteülesande kohaselt Ain Birkile tuli esitada hoone füüsiline kulum(%-ides)ja jääkväärtus hoone konstruktsioonielementide lõikes enne kahjujuhtumi toimumist, näidates ära konstruktsioonelementide osakaalud. Ekspertarvamuses nr 388-05/2012 (Lisa nr 5) hoone füüsilist kulumit (%-ides) ja jääkväärtust hoone konstruktsioonielementide lõikes esitatud ei ole. Ekspertarvamuses nr 388-05/2012 lk 5 on esitatud hoone põhikonstruktsioonide kulum arvestades hoopis aegväärtust. ERGO Kindlustuse AS ettevõtte varakindlustuse tingimustes KT.0656.11 (Lisa nr 1) ja kindlustuslepingute üldtingimustes KT.0806.11 (Lisa nr 1) mõistet aegväärtus ei käsitleta ega defineerita. Hoone põhikonstruktsioonide kulum ei ole samane kogu hoone kulumiga. Aegväärtus ei arvesta hoonele tema majandusliku eluea jooksul teostatud kapitaalremonte ja rekonstrueerimist ning ehitise tegelikku ehitustehnilist seisundit, mistõttu ei ole aegväärtus ehitise füüsilise kulumi arvutamisel vahetult enne kahjujuhtumit kasutatav. Ain Birki ekspertarvamuses (Lisa nr 5) on arvutatud hoone põhikonstruktsioonide kulum arvestades aegväärtust ning sellele on (põhilises osas) lisatud elektritööde seina-, põranda- ja laekatete kulum. Ain Birki ekspertarvamuses (Lisa nr 5) on hoone põhikonstruktsioonide jääkväärtusest lahutatud kahjude likvideerimismaksumus, sh elektritööde seina-, põrandaja laekatete likvideerimismaksumus. Hoone põhikonstruktsioonide jääkväärtuses ei sisaldu elektritööde seina-, põranda- ja laekatete jääkväärtus - seega ei ole selline metoodika ehitiste, sh hoonete jääkväärtuse leidmisel kasutatav. Toivo Rattasepp tuvastas oma ekspertarvamuse (Lisa nr 6) punktis 5, et Aste koolimaja kulum enne kahjujuhtumit oli 28%. Selliselt isegi kui antud asjas mängiks koolimaja kulum mingit rolli, mis on välistatud, siis kulum, millega peab arvestama on 28 %, mitte 57%. Rõhutame samas, et selline kulumi arvelt hüvitise vähendamine on põhimõtteliselt lubamatu arvestades, et samas kohas sama liiki ja sama otstarbega koolimaja ehitamine on
lk 6 üldteada asjaolu ning vastavalt kostja enese sätestatud tüüptingimustele on sellisel juhul kulumi arvestamine välistatud.
4.Hoone taastamisväärtus Kostja on ka taastamisväärtuse arvestamisel lähtunud Ain Birki ekspertarvamusest (Lisa nr 5), kus on kasutusel valed eeldused ning on kasutanud vale metoodikat. Antud ekspertarvamuses nr 388-05/2012 arvutustabelis esitatud ühikhinnad ei vasta hindamise aja vähimatele ehitushindadele ning kajastavad ainult osaliselt ehitustööde maksumust, ehitusmaterjalide ja -toodete kulu on valdavas osas jäetud arvesse võtmata. Osa ehitise taastamise seisukohalt olulisi ehitustöid on jäetud arvestamata. Näited Ain Birki ekspertiisi (Lisa nr 5) ilmsetest vigadest: Ekspertarvamuses on klassiruumide uste paigalduse käibemaksuga maksumus koos lengidega 7,20 i/tk, võrreldavas hinnakirjas 60,00 €/tk. Ekspertarvamuses ei ole arvestatud piirdeliistude paigaldamise maksumust. Ekspertarvamuses on klassiruumide uste käibemaksuga maksumus koos lengidega 240 €i/tk, Aste Koolis olid paigaldatud puidust profileeritud siseuksed ja sile/profileeritud laminaatuksed. Haapsalu Uksetehase hinnakirja kohaselt on selliste uste käibemaksuga müügihind 300 €/tk ja 283 €/tk. Ekspertarvamuses on seinte ja lagede värvimise käibemaksuga maksumus koos värvi maksumusega 10,80 €/m 2, võrreldavas hinnakirjas ilma värvi maksumuseta 10,20 €/m 2. Toivo Rattasepp on oma ekspertarvamuse (Lisa nr 6) punktis 6.3 leidnud, et ehitise taastamise ja tulekahju põhjustanud kahjude likvideerimise taastamisväärtus on kokku 164.510 eurot. Kaarma Vallavalitsus on võtnud ka võrdlevad hinnapakkumised kolmelt eraldiseisvalt ja sõltumatult ehitusettevõtjalt - need kinnitavad üheselt Toivo Rattasepa pakutud taastamisväärtust:
1.OÜ Saare Majaehituse pakkumine 159.522,35 eurot (Lisa nr 7);
2.EBC Ehituse pakkumine 172.686,96 eurot (Lisa nr 8);
3.Tesman AS-i pakkumine 164.802,04 eurot (Lisa nr 9). Antud kolme sõltumatu pakkumise keskmiseks on 165.670,45 eurot ning seega erinevus Toivo Rattasepa ekspertarvamusega on marginaalne. Selliselt tuleb leida, et taastamisväärtus on kolmest pakkumisest madalaim e. 159.522,35 eurot mitte kostja pakutud peaaegu 2 korda väiksem summa ehk 85.143 eurot.
5.Muud kahjud Kostja on oma 19.06.2012 teates „Kindlustushüvitise taotluse osaline rahuldamine“ (Lisa nr 4) tunnistanud hagejale kindlustusjuhtumi läbi tekkinud alljärgnevaid kahjusid ning sellest tulenevalt nende üle vaidlus puudub (vaidlus eksisteerib vaid vastava kindlustushüvitise osa hüvitise vähendamise lubamatuse üle): Puhastusteenus 4860,00 eurot (11. lõik) Hävinud inventar 18.858,51 eurot (12. lõik) Muud kulud seoses tulekahjuga 1137,33 eurot (11. lõik).
6.Kindlustusnõude ulatus Lähtuvalt kostja ettevõtte varakindlustuse tingimuste punktist 9.2 rakendatakse kindlustushüvitise arvestamisel alljärgnevat valemit: Kindlustushüvitis = Kahjusumma x (Kindlustussumma/Taastamisväärtus) – Omavastutus.
lk 7 Nagu eelnevalt selgitatud, siis antud juhul puudus nii ala- kui ka ülekindlustus, puudub alus vähendada hüvitist kulumi arvelt ning hoone taastamisväärtus on 159.522,35 eurot. Siinkohal tuleb arvestada, et kahjusumma koosneb nii hoone taastamisväärtusest kui ka muudest kahjudest, mis kindlustusjuhtumiga kaasnesid. Samuti rõhutab hageja, et kostjal puudus alus kindlustushüvitise vähendamiseks 30% ulatuses – tegemist on ebaseadusliku hüvitise vähendamisega. Viitame, et Päästeameti õiendist (Lisa nr 10) ei tulene nagu oleks hageja välja lülitanud ATS süsteemi enne kindlustusjuhtumit. Tegemist on arusaamatu kostja väitega ning vastavasisulised tõendid puuduvad. Pelgalt asjaolu, et tuletõrjujad lokaalset häiresüsteemi ei kuulnud, ei tähenda, et süsteem ei töötanud kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Hageja selgitab, et Päästeameti õiendist tuleneb, et tulekahju toimus kell 8.33 aga häirekellade isoleerimise fikseerimine toimus kell 14.00, s.o. oluliselt pärast tulekahju ja tulekahju kustutamist. Kui kostja soovib taolisel alusel kindlustushüvitist vähendada lasub temal TsMS § 230 lg 1 tulenevalt tõendamiskoormis. Veelgi enam on arusaamatu, mis metoodilisi vahendeid kasutades jõudis kostja järelduseni, et ATS süsteemist tulenevalt suurenesid kindlustusjuhtumist tulenevad kahjud just 30%. Kui taoline hüvitise vähendamise alus ka eksisteeriks ei saaks see olla enam kui 5% kahjust – ja ka seda eeldusel, et vastava süsteemi tulekahju eelse isoleerimise oleks teostanud kindlustusvõtja (mida vaieldamatult ei toimunud). Kogu tekkinud kahju, mis kuulub kindlustusandja poolt täies ulatuses hüvitamisele, on seega 159.522,35 (hoone taastamisväärtus) + 4860,00 (puhastusteenus) + 18.858,51 (hävinud inventar) + 1137,33 (muud kulud seoses tulekahjuga)= 184.378,19 eurot. Omavastutus on pooltevahelise lepingu kohaselt 630 eurot. Hüvitamisele kuuluv kahju on seega: 184.378,19 – 630 = 183.748,19 eurot.
7.Nõue Lähtudes eeltoodust on kostja hüvitanud vähem 147.330,71 eurot (183.748,19 lahutada 36.417,48). Kogu nõue muutus sissenõutavaks 19.06.2012. Hageja palub kohtul mõista Kaarma Vallavalitsuse kasuks välja 147.330,71 eurot. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna käesoleval juhul on tegemist rahalise nõudega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt nõude täitmisega viivitamise eest viivitusintressi. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lause 2 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS §-i 94 kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne 1. juulit 2012 1% ja enne 1. jaanuari 2013 0,75%. Seega on kohustuse täitmisega viivitamisel perioodil 19.06.2012-01.07.2012 intressimääraks 8% aastas (0,022% päevas) ning perioodil 02.07.2012-03.09.2012 intressimääraks 7,75% aastas (0.0205% päevas).
lk 8 183.748,19 eurone nõue muutus sissenõutavaks 19.06.2012. 19.06.2012 kandis kostja üle 36.417,48 eurot. Alates 19.06.2012 on kostja viivituses 147.330,71 euro tasumisega. Viivis ajavahemiku 19.06.2012 kuni 01.07.2012 eest on 421,20 eurot (13 päeva x 32,4 eurot). Viivis ajavahemiku 02.07.2012 kuni 03.09.2012 eest on 1.932,80 eurot (64 päeva x 30,20 eurot). Seega on viivise nõue 03.09.2012 seisuga 2354 eurot. Hageja palub antud summa kostjalt välja mõista. Alates 04.09.2012 kuni kohustuste kohase täitmiseni taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat tasuma Kaarma Vallavalitsusele 30,20 eurot päevas. Lähtudes alltoodust ja juhindudes VÕS §§-dest 76 lg 1, 94, 100, 101, 113 lg 1 ja 2, 127, 132, 425 lg 1, 450, 476 lg 1, 479 lg 3 ja TsMS §-dest 162, 367 palub hageja: Rahuldada hagi; Mõista ERGO Kindlustuse AS ́lt Kaarma Vallavalitsuse kasuks välja kindlustushüvitis summas 147.330,71 eurot; Mõista ERGO Kindlustuse AS ́lt Kaarma Vallavalitsuse kasuks välja viivis 03.09.2012 seisuga summas 2354 eurot. Kohustada kostjat tasuma viivist alates 04.09.2012 kuni enda kohustuste kohase täitmiseni 30,20 eurot iga tasumisega täiendavalt viivitatud päeva eest (alus TsMS § 367); Jätta menetluskulud täielikult kostja kanda (ka. ekspertiisi läbiviimise kulud summas 2112 eurot).
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 97/ märkis, et hageja esitatud väide kostja venitamistaktika kasutamises on väär ja solvav. Kostja on hageja poolt esitatud hagihoiatusele teinud oma ettepaneku tellida täiendav ekspertiis, milles pooled lepivad kokku küsimused, mis vajavad vastuseid, kostja on nõus nimetatud ekspertiisi rahastama ning kinnitas, et on valmis ka lähtuvalt ekspertiisi tulemustest oma 19.06.2012 otsuse ümber vaatama. Antud juhul on tegemist kahe tunnustatud eksperti poolt koostatud konkureerivate ekspertarvamustega, mis on omavahel hoone kahjueelse taastamisväärtuse, taastamishinna ja kulumi arvutamise osas vastuolus. Kostja leiab, et ühe eksperdi eelistamine teise suhtes ei ole õiguslikult põhjendatud ning leiab, et täiendava ekspertiisi läbiviimine on vajalik ja ka põhjendatud. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja otsib võimalust pääseda kahju hüvitamisest, vaid soovib leida õiglast lahendust tekkinud olukorrale. Hageja ei aktsepteerinud kostja ettepanekut ning esitas hagiavalduse, mille nõue põhineb tunnustatud ekspert Toivo Rattasepp ekspertarvamusel. Käesolevaga esitab kostja omapoolsed selgitused tehtud otsusele ja esitab arvamuse hagis toodud asjaolude osas. Ain Birk koostatud ekspertarvamuse kohaselt oli hoone taastamisväärtus enne kahjujuhtumit 1 295 297 eurot. Sellest tulenevalt esineb alakindlustuse koefitsient 0,7549, kuna antud hoone kindlustussumma lepingus on 977 848 eurot. Tulenevalt kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0806.11. punkti 15.1. loetakse alakindlustuseks sellist olukorda, kus kindlustusobjekti kindlustussumma on väiksem kui selle kindlustusväärtus (kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus).
lk 9
Hageja ei nõustu kostja poolt tunnustatud ekspert Ain Birk koostatud ekspertarvamusega nr 388-05/2012, millest lähtus kostja hüvitise määramisel, mistõttu ei aktsepteeri esitatud hagiavalduses kostja 19.06.2012 otsust järgmiste asjaolude tõttu.
1.Hageja arvates on hoone taastamisväärtus arvestatud ekspert Ain Birk poolt valesti, millest tulenevalt ei esine alakindlustust koefitsiendiga 0,7549, kuna see ei vasta faktilistele asjaoludele. Antud juhul ei saa kostja sellise hageja väitega nõustuda, kuna hageja väide baseerub samuti tunnustatud ekspert Toivo Rattasepp ekspertarvamusel nr TR 1630/2012, mille punktis 5.6 on märgitud, et hoone taastamisväärtus on 975 000 eurot. Ain Birk on ekspertarvamuses välja toonud omapoolse kahjueelse taastamisväärtuse metoodika, kuidas on ekspert jõudnud summani 1 295 297 eurot. Ekspert Toivo Rattasepp on ekspertarvamuse punktis 5.1. kasutatud metoodika alusel leidnud, et see on 975 000 eurot. Antud juhul kasutas iga ekspert oma teadmiste kohaselt kõige sobivamat metoodikat. Antud juhul soovib kostja pöörata tähelepanu järgmisele asjaolule - ekspert Toivo Rattasepp märgib, et riigihanke parim tulemus Aste Põhikooli hoone ehitamiseks ehitushindades oli 1 082 000 eurot. Seega uue hoone püstitamine paremal tulemusel maksaks 1 082 000 eurot. Üldteada on asjaolu, et mitte kõik riigihanke tulemused ei jää püsima, vaid enamike ehitiste püstitamise maksumus ehitamise käigus kallineb. Samuti on üldteada, et uue ehitise püstitamine on tavaliselt odavam, kui vana taastamine/renoveerimine. Seega saab eeltoodust järeldada, et ekspert Toivo Rattasepp välja toodud Aste Põhikooli hoone kahjueelne taastamisväärtus ei pruugi vastata reaalsele olukorrale. Siinkohal jääb küsitavaks, kelle ekspertarvamuses esineb ebatäpsusi. Nagu eelnevalt sai juba märgitud, siis iga ekspert kasutas oma metoodikat, mistõttu jõudsid nad erinevatele tulemustele. Kostja on arvamusel, et ühe metoodika eelistamine teisele peab olema põhjendatud, antud juhul kostja ei näe mõistlikku põhjendust, miks peab eelistama ühe eksperdi arvamust teise eksperdi arvamuse suhtes.
2.Hageja ei ole nõus ekspert Ain Birk kalkuleeritud kahju järgse taastamisväärtusega ning on seisukohal, et see ei vasta faktilistele asjaoludele. Hageja märgib, et ekspertarvamuse arvutustabelis väljatoodud ühiku hinnad ei vasta hindamise aja vähimatele ehitushindadele ning kajastab ainult osaliselt ehitustööde maksumust. Kostja rõhutab veelkord, et hageja esitab oma arvamuse konkureeriva ekspertarvamuse alusel, millest tulenevalt on hoone taastamisväärtus 159 522,35 eurot, mis ületab praktiliselt kaks korda ekspert Ain Birk arvamuses esitatud kalkulatsiooni. Ka antud juhul on kostja seisukohal, et tegemist on kahe konkureeriva ekspertarvamusega ning ühe eelistamine teise suhtes ei ole hetkel millegagi põhjendatud. Seega on hoone taastamisväärtuse maksumuse teadasaamiseks täiendava ekspertiisi läbiviimine vajalik ja põhjendatud.
3.Hageja ei ole nõus ekspert Ain Birk kalkuleeritud kulumi protsendiga, kuna tema arvates ekspert ei tohtinud kulumi arvestusel lähtuda aegväärtusest. Samuti hageja märgib, et kulumi arvelt hüvitise vähendamine on põhimõtteliselt lubamatu arvestades, et samas kohas, sama liiki ja otstarbega koolimaja ehitamine on üldteada asjaolu ning vastavalt kostja enese sätestatud tüüptingimustele on sellisel juhul kulumi arvestamine välistatud.
lk 10 Kostja ei saa nõustuda hageja eelpool toodud väidetega. Esiteks, sai kostja teada Aste Põhikooli uue hoone ehitamise riigihanke läbiviimisest alles hageja poolt esitatud hagi hoiatuse ajal ning ei saa kuidagi nõustuda, et pidi olema antud asjaolust teadlik. Kostja ei jälgi riigihangete kodulehel toimuvaid menetlusi ning ei leia, et tal selline kohustus esineks. Kostja on seisukohal, et sellest kindlustusandja teavitamine on kindlustatu ehk antud juhul hageja huvides. Hageja ei ole sellest asjaolust kostjat eelnevalt teavitanud. Samuti tulenevalt ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0656.11. punkti 9.6. sätestatust, kui kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus, siis on kindlustushüvitise saajal õigus sellele osale kindlustushüvitisest, mis on kulumi võrra vähendatud, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas sama liiki ja sama otstarbega vara taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise alustamisest. Vara kulumi võrra vähendatud hüvitist ületav osa kindlustushüvitisest hüvitatakse pärast vara taastamist. Seega vastavalt eelpool nimetatud tingimustele juhul, kui toimub kahjustatud vara taastamine on kindlustusvõtjal õigus kulumi osale, mille võrra hüvitist vähendati ning see hüvitatakse pärast vara taastamist. Kostja ei ole kunagi keeldunud hüvitamast kulumi osa ja on nõus seda tegema vastavalt tingimustele pärast vara taastamist. Kostja arvates jääb poolte vaidlusmomendiks kulumi suuruse arvestus. Ain Birk oma ekspertarvamuses on arvestades aegväärtust jõudnud tulemusele, et kahju saanud hoone osa kulum vahetult enne kahjujuhtumit on 57%. Toivo Rattasepp ekspertarvamuses on kulumi suuruseks märgitud 28%.
4.Hageja märgib, et Ain Birk kasutatud metoodika ei arvesta hoonele tema majandusliku eluaja jooksul teostatud kapitaalremonte ja rekonstrueerimist ning ehituse tegelikku ehitustehnilist seisundit. Kostja ei ole ehitustehniline ekspert ja ei saa kindlalt väita, et üks ekspertiis on teisest eelistatum ja täpsem. Kostja nõustub, et Ain Birk ekspertarvamuses ei nähtu, et kulumi arvestamisel oleks arvestatud renoveerimistega. Ka konkureeriv, Toivo Rattasepp ekspertarvamus ei selgita, mis tingimustel on arvestatud tabelis 5.2. toodud kulumi %. Toivo Rattasepp ekspertarvamuses on märgitud Aste Põhikoolimaja vundamendi, kandeseinte kulumiks 30%, mitte 57% lähtuvalt kivikonstruktsiooni kasutuse ajast, mis on 100 aastat. Samas ekspertarvamuses ei tulene, et nimetatud kivikonstruktsiooni osade osas on teostatud kapitaalremont või renoveerimine, mis selgitaks 30% kulumi suurust. Kostja leiab, et ka hageja esitatud ekspertarvamuses esinevad ebaselgused ning selle tulemused on samuti kaheldavad. Seega on täiendava ekspertiisi läbiviimine vajalik ja põhjendatud.
5.Hageja oma hagiavalduse punktis 37. märgib, et kostja ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0656.11. punkti 9.6 näol on tegemist ebamõistlikult kahjustava ja üllatava tingimusega. Kostja ei saa kuidagi nõustuda sellise hageja väitega. Vastavalt VÕS §-i 42 lg 1 loetakse, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks, et nimetatud tingimus kuidagigi kahjustaks hagejat. Samuti on kostjale arusaamatu, mis täpselt on viidatud tüüptingimuses nii üllatav hagejale. Kostja on seisukohal, et ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0656.11. punkt
9.6.on arvestades kindlustuslepingu olemust, eesmärki ja tava selgelt arusaadav, ta ei ole
lk 11 ebaselge või selle sõnastus mitmeti mõistetav. Kindlustusandja soovib nimetatud tingimusega välistada kindlustushüvitise saaja alusetud rikastumist. Kostja ei saa nõustuda, et nimetatud tüüptingimus on tühine, kuna vastava klausli kasutamine on selliste lepingute puhul tavapärane, mistõttu ei saa esineda ka ebamõistlikku kahjustamist. Antud tingimus on sedalaadi lepingute puhul laialt kasutatav ja nii majanduslikult kui ka õiguslikult põhjendatud. Samuti pöörame tähelepanu, et pooltevahelistes lepingutes on ka varem aastate jooksul sama tingimuste punkt esinenud ehk pool on sellega nõustunud ja ei ole seda vaidlustanud. Kostja on seisukohal, et arvestades eelpool mainitut ei saa pidada ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0656.11. punkti 9.6. üllatuslikuks ja arusaamatuks ning ebamõislikult kahjustavaks.
6.Hageja oma hagiavalduse punktis 56 märgib, et kostjal puudus alus kindlustushüvitise vähendamiseks 30% ulatuses. Oma arvamuses tugineb hageja, et Päästeameti õiendist ei tulene, et lokaalne häiresüsteem ei töötanud ehk tuletõrje häiresignaal ei töötanud. Kostja ei saa nõustuda hageja väitega ning selgitab, et kahjukäsitluse käigus selgus, et hoones oli ATS süsteem, mis oli küll töökorras, kuid helisignaal oli deaktiveeritud, mistõttu tulekahju tekkimisel tuletõrje signaal ei hakanud tööle. Antud olukorda kinnitab nii Päästeameti kiri, millest selgelt nähtub, et sisenedes kooli hoonesse ei kuulnud tuletõrjujad hoone ATS häirekellade heli. Samuti kinnitab häirekellade väljalülitatud olekus olemist Kaarma vallavanem oma 02.05.2012 e-kirjas, kus ta märgib, et „Aga ometi need vist ikka olid väljalülitatud. Kahjuks on pult selline, et seda saavad välja lülitada ka kõrvalised isikud. Kas koolipoiste vallatus? Ei tea.“ (lisa 1). Kostja on seisukohal, et ka eelpool toodud e-kiri tõendab asjaolu, et ATS häirekellad olid väljalülitatud. Ehk on tegemist olukorraga, kus kindlustatu antud juhul hageja ei ole täitnud ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0656.11. punktis 10.1.10. märgitud kohustust, mille kohaselt kohustub kindlustatu hoidma automaatset tulekahjusignalisatsiooni ööpäev läbi sisselülitatuna. Kindlustuslepingus märgitud sama tingimuste punkti 10.1.3. kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, seadmete kasutusjuhendeid, kindlustuslepingus märgitud ohutusnõudeid, eritingimusi ja lisatingimusi. Arvestades asjaoluga, et koolimaja asub asustatud piirkonnas ja tuletõrjesignaalide rakendamisel oleks tuletõrjele teade edastatud varem, so põlengu alguses, siis on kostja seisukohal, et tuletõrje helisignaali deaktiveerimine on põhjuslikus seoses kahju ulatusega. Seega tuginedes kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0806.11 punktile 22.1.1., mille kohaselt vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on rikkunud vähemalt ühte kindlustuslepingus nimetatud kohustustest ja kohustuse täitmata jätmist ning kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos, vähendas kindlustusandja hüvitamisele kuuluvat summat 30% ulatuses. Kostja on seisukohal, et selline vähendus on proportsionaalne rikkumise suurusega, mis tõi kaasa kahju ulatuse suurenemise. Kostja ei ole nõus hageja poolse viivise arvestusega, kuna leiab, et on täitnud oma kohustust korrektselt tunnustatud eksperdi Ain Birk ekspertarvamusest nr 388-05/2012 lähtuvalt ning konkureeriva ekspertarvamuse olemasolust sai teada alles hageja poolt
lk 12 hagihoiatuse esitamise hetkel, millest lähtuvalt tegi ettepaneku täiendava ekspertiisi läbiviimiseks. Seega leiab kostja, et viivise nõue alates 19.06.2012 ei ole põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust on kostja seisukohal, et kuna tegemist on kahe tunnustatud eksperdi poolt koostatud ekspertarvamusega ning ühe eelistamine teise suhtes ei ole millegagi põhjendatud ega õigustatud, siis tuleb viija läbi uus Aste Põhikooli täiendav ehituslik ekspertiis, mis annab selge vastuse kahe konkureeriva ekspertiisi tulemusele. Kostja veelkord rõhutab, et on valmis tulenevalt ekspertiisi tulemusest oma 19.06.2012 kindlustushüvitamise otsuse ümber vaatama ja vajadusel hüvitama hüvitamata jäänud summad. Tulenevalt eelpool öeldust taotleb kostja järgmist: • Aste Põhikooli täiendava ehitusliku ekspertiisi määramist, mis annab selguse kahele tunnustatud eksperdi konkureerivale ekspertarvamusele. • Jätta kõik menetluskulud hageja enda kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja ekspertide arvamused, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: VÕS § 422 lg. 1 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg. 1 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Lõike 2 kohaselt kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.
1.Poolte vahel puudub vaidlus: Selle üle, et pooled Kaarma Vallavalitsus kindlustusvõtjana ja ERGO Kindlustuse AS Kindlustus kindlustusandjana on sõlminud kindlustuslepingu Võhma mnt. 3, Aste alevikus asuva hoonele (Aste Põhikool). Kindlustussumma 977 848 €. Lepingu lahutamatuks osaks oleva tüüptingimuste p. 1.1. kohaselt võttis kindlustusandja endale kohustuse hüvitada kindlustusobjektile ootamatust ja ettenägematust sündmusest tekkinud kahju, mille põhjuseks on tulekahju.
29.04. 2012 toimus Aste Põhikooli hoones tulekahju, mida kinnitab ka Päästeameti Lääne Päästekeskuse õiend /t.l. 61/, mille kohaselt hävis tulekahju tagajärjel loodusõpetuse klass 80 % ulatuses, eesti keele klass 20 % ulatuses, teise korruse vahelae piirkonnas termilised kahjustused, teise korruse ruumides tahmakahjustused, terves koolihoones tuletõrjevee kahjustused. Päästeamet on asunud seisukohale, et kõige tõenäolisemalt on tulekahju alguse saanud loodusõpetuse klassis asunud personaalarvuti toiteploki rikkest. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjal kindlustusandjana on kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
22.05. 2012 on hageja kindlustusvõtjana esitanud kostjale kahjude kalkulatsiooni /t.l. 17/, mille palus võtta aluseks kindlustushüvitise määramisel. Muu hulgas oli kalkulatsioonis arvesse võetud:
lk 13
1.Puhastusteenus 270h (sisaldab puh.aineid ja transporti)pakkumine (töö on juba tehtud).
2.Ehituslikud taastamistööd Lisatud on kolme ehitusfirma hinnapakkumised
4.Hävinud raamatud ja õppekirjandus (nimekiri kaasas)
5.Muud kulud seoses tulekahjuga 1137,33 € Kokku 190 117,95 eurot.
4860,00 € Kaasas SOL 159 522,35 € 23 115,30 € 1482,97 €
19.06. 2012 saatis kostja hagejale teate kindlustushüvitise taotluse osalise rahuldamise kohta /t.l. 19/ . Kindlustusandja asus seisukohale, et hüvitamisele kuuluv hoone kahju on 19 346,61 €. Kindlustusandja vähendas hüvitamisele kuuluvat summat (64 274,45 €) kulumi võrra ja jääki 27 638,01 € 30 % võrra. Viimast põhjusel, et hoones asunud ATS süsteem oli tulekahju tekkimise ajal deaktiveeritud, mistõttu kindlustusvõtja tegevuse tõttu suurenes tulekahju tulemusena tekkinud kahju 30 % võrra. Hageja on seisukohal, et hüvitise selline vähendamine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 426 lg. 1 alusel peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta käesoleva seaduse §-s 477 sätestatut. Kindlustussumma võib olla määratletud muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana.
2.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hoone kindlustamisel oli tegemist alakindlustusega. Kindlustusandja on arvamusel, et tegemist on alakindlustusega, kuna kindlustussumma oli väiksem kui kindlustusväärtus e. taastamisväärtus. Pooled on lepinguga kindlustussummaks, e. kindlustusväärtuseks kokku leppinud 977 848 €, mis lepingu lisaks oleva ettevõtte varakindlustuse tingimuste p. 21 kohaselt on taastamisväärtus. See tähendab, et pooled on sõlminud VÕS § 480 lg. 4 nimetatud kokkuleppe. VÕS § 480 lg. 3 järgi ei loeta kokkuleppelist kindlustusväärtust kindlustusväärtuseks, kui see erinev oluliselt tegelikust kindlustusväärtusest kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sel juhul lähtutakse tegelikust kindlustusväärtusest. Kindlustusandja lähtus ekspert Ain Birki arvamusest, mille kohaselt hoone taastamisväärtus enne tulekahju toimumist oli 1 295 297 eurot /t.l. 22/. Samas on ekspert Toivo Rattasepp oma ekspertarvamuses tuvastanud, et hoone taastamisväärtus vahetult enne tulekahju oli 975 000 eurot /t.l. 35/. Eksperdid on kohtule antud selgitustes jäänud oma arvamuse juurde. Küll aga on ütluste tulemusena selgunud, et teise ekspertiisi tulemusena saadud suurem taastamisväärtus tulenes sellest, et arvestati aegväärtust indekseerituna 2011 aasta seisuga. Ekspert T. Rattasepp on andnud üksikasjaliku hinnangu kogu hoone ehitustarinditele, tehnoseadmetele. Kuna viimane ekspertarvamus on täpsem ja selle arvutuskäik selge ja üheselt arusaadav, leiab, et hoone tulekahjueelse väärtuse määramisel tuleb aluseks võtta just see ekspertarvamus.
lk 14 Kohus on sellisel seisukohal ka põhjusel, et ehitise tegelik kindlustusväärtuseks on selle tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on lahutatud vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist oli alakindlustusega kuna eksperdi määratud kindlustusväärtus ei erine oluliselt kokkuleppelisest kindlustusväärtusest. Kordusekspertiisi tegemine hoonele osutus võimatuks põhjusel, et hoone lammutati, mistõttu saab hinnangu aluseks võtta vaid juba teostatud ekspertiise.
3.Poolte vahel on vaidlus ka selle üle kui suur on hüvitamisele kuuluv kahju. Hageja on hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks hinnanud 183 748,19 eurot (184 378,19 €- omavastutus 630 €). S. t. et kostja on hüvitanud vähem 147 330, 71 eurot (183 748,1936 417,48 €). Kostja leiab, et on kohustatud kulumi osa hüvitama pärast vara taastamist. VÕS § 476. lg. 1 järgi kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Lõike 3 kohaselt kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. VÕS § 477 järgi ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem.
4.Oluline on määrata milline oli kindlustusjuhtumi tulemina tekkinud kahju. Ekspert A. Birk on hoone taastamisväärtuseks peale kindlustusjuhtumit määranud 85143 € /t.l. 23/. T. Ratttasepp on taastamiskulu suuruseks arvetanud 164 510 €. Eksperdid on kasutanud väga erinevat metoodikat, kusjuures A. Birk on põhiliselt arvestanud aegväärtust, kulumit ja jääkväärtust hoone konstruktsioonielementide lõikes esitatud ei ole. Küll aga on seda teinud T. Rattasepp oma hinnangus. Erinevus hinnangutes tuleneb ka sellest, et T. Rattaseppa hinnangus on kulu arvestati optimaalsel võimalikul moel, ehk siis põhimõttel, et mitte alati ei ole otstarbekas hävinu asendamisel otsida kõige odavamat võimalust vaid tuleb lähtuda ennekõike sellest, et hoone taastamine toimuks parimal võimalikul moel. Kui A. Birk hindas vaid neid ruume, kus reaalselt oli tulekahju ja leidis, et mõnedes kohtades saab asendamise asemel piirduda ka pesuga , siis T. Rattasepp on hinnanud kõiki kahjustatud ruume ja kahjustatu asendamise vajadust. Ekspertiisiaktile lisatud fotodelt on näha, et enamikus ruumides ei saa piirduda mingigi osa pesuga, vaid need tuleb olulises osas taastada /t.l. 41-50/. A. Birk on kulumi arvestamisel aluseks võtnud aegväärtuse (1984), ilma vahepealseid kapitaalremonte arvesse võtmata. On selge, et selliste hindadega ei saa käesoleval ajal hoone taastamisel arvestada. Kohus leiab, et just T. Rattasepa koostatud ekspertiis annab tegelikult usaldusväärsema vastuse eksperdile esitatud küsimustele, muu hulgas ka sellele, milline on hoone taastamisväärtus enne tulekahju, esitatud arvamus on põhjalikum ja täpsem. Kasutatud on analoogiliste objektide näitajaid võrdusandmetena. Kuna poolte tellitud ekspertiisid on lõppenud oluliselt erinevate tulemustega on hageja võtnud hinnapakkumise kolmelt erinevalt ehitusfirmalt, kes on hoone taastamiseks
lk 15 vajalikuks kuluks määranud minimaalselt 159 522,35 € (OÜ Saare Majaehitus, t.l. 52-54/ Suuremad ehitusfirmad on kulu määranud suuremana. Kohus leiab, et nimetatud summa on arvestuslikult optimaalne võimalik kulu hoone taastamiseks tulekahjujärgselt. VÕS § 489 lg. 1 järgi kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Lõike 2 kohaselt kui üks lepingupool keeldub osalemast kahju suuruse kindlakstegemises või kui lepingupooled ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, võib nõuda kahju suuruse määramist kohtu poolt. Kuna hoonet ei ole peale kindlustusjuhtumit taastatud, siis saab hoone kindlustusjuhtumi eelsesse seisundisse viimiseks vajaliku mõistliku ehituskulu määrata vaid kalkulatsiooni alusel, e. tegeliku ehitusväärtuse alusel ja selleks saab olla minimaalselt 159 522, 35 €, millest kuulub mahaarvamisele omavastutuse summa e. 630 €- seega hüvitamisele kuuluv kahju 158892,35 €.
5.Kindlustusjuhtumi tõttu hävinud inventari väärtuse nõude on hageja esitanud summas 18 858 eurot. Kostja seda vaidlustanud ei ole.
6.Pooled ei vaidle hageja nõude üle tulekahjuga seotud muu kulu nõudes summas 1137,33 €.
7.Kostja ei ole põhimõtteliselt vaidlustanud hageja nõuet puhastusteenuse eest summas 4860.- € mis vastab SOL Eesti OÜ pakkumisele. Puhastusteenus on hageja sõnul tehtud. Riigikohus oma otsuses 3-2-1-131-04 on asunud seisukohale, et lammutus- ja koristustööde maksumuse hüvitamiseks peab kindlustusvõtja nimetatud tööde maksumuse tõendama. Kui nimetatud tööd on tehtud, on kahjuks tegelikult tehtud kulutused, mitte arvestuslik maksumus. Hageja ei ole esitanud tõendeid koristustööde maksumuse kohta, mistõttu nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
8.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas antud juhul esineb alus kindlustusandja vabastamiseks kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Kostja on asunud seisukohale, et kuna hageja ei ole täitnud ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0656.11 punktis 10.1.10 märgitud kohustust hoida ööpäev läbi sisselülitatuna automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja seetõttu kuulub kindlustushüvitis vähendamisele 30 % võrra. Hageja sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et tõendamata on, et signalisatsioon oli väljalülitatud. Nagu selgub päästeameti õiendist /t.l. 61/ ei kuulnud hoonesse sisenenud tuletõrjujad hoone automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) häirekellade heli. Tulekahju järgselt
29.04. 2012 kella 14.00 paiku fikseeriti koolihoone ATS keskseadme puldis häirekellade isoleerimine. Puldi klahvistik töötab peale spetsiaalse võtme kasutamist. Menetlus ei tuvastanud isikut, kes ja millal isoleeris häirekellad. Kuigi vallavanem oma kirjas on möönnud, et kellad võisid ka mitte töötada, ei ole siiski suudetud kindlaks teha millal need isoleeriti ja kas see toimus enne tulekahju või juba tulekahju avastamise ajal. Kuna tulekahju toimus varahommikul, ei ole üheselt tõendatud, et kahju oleks olnud võimalik vähendada, kui kellasid oleksid kuulnud ümberkaudsete majade elanikud. Nagu selgus hageja esindaja seletusest, asub kooli lähedal ettevõte, kus seoses kemikaalide kasutamisega tootmisotstarbel kasutatakse samuti alarmkellasid, mida üsna tihti kasutatakse ja millega ka lähipiirkonnas ollakse harjunud. See tähendab, et on võimalik,
lk 16 et isegi kui kellad tööle läksid, ei pööratud sellele kohe tähelepanu. Seega ei ole tõendatud, et hageja oma tegevusega oleks põhjustanud kahju olulise suurenemise kindlustusjuhtumi toimumisel. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse tulekahjutoimiku väljamõistmiseks päästeametist kuna Päästeameti õiendis on vajalik kokkuvõtlikult välja toodud. Päästeamet ei tuvastanud häirekellade väljalülitamise aega ja seega ei saa seda ilmselt tuvastada ka toimiku materjalide põhjal. Taotlus toimiku väljanõudmiseks esitati seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes, kaks päeva enne põhiistungit ja hageja ei olnud nõus istungit edasi lükkama, seda enam, et tulemuslikkus oli küsitav. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et alakindlustust ei esinenud ja seetõttu ei pea põhjendatuks ka kindlustushüvitise vähendamist.
9.Hageja poolt nõutavast, kohtu poolt rahuldatavast kindlustushüvitise osast summas 178888,19 € tuleb maha arvata juba kostja poolt makstud 36417,48 €, seega väljamõistmisele kuuluv hüvitis on 142 470,71 €
10.VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lõike 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Vastavalt varakindlustuse tingimuste p. 20.3 järgi on kindlustusandja kohustatud lõpetama kahjukäsitluse ja tegema juhtumi suhtes otsuse hiljemalt 10 päeva jooksul pärast vajalike tõendite ja dokumentide saamist. Hageja on esitanud selleks vajalikud dokumendid 22. 05. 2012. Kahjukäsitleja on otsuse teinud 19. 06. 2012, seega muutus nõue sissenõutavaks hiljemalt 19. 06. 2012. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2230,78 €. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 04. 09. 2012 on kostja kohustatud maksma hagejale viivist VÕS § 113 lg. 1 toodud määras protsendina põhinõudest kuni nõude kohase täitmiseni.
Menetluskulu
TsMS § 162 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise
lk 17 ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.