Otsuse avalikult teatavaks- 25. veebruar 2013, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-22815
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Natalia Krindali vastu 1360,78 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
692,78 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51005 Tartu), esindaja Brit Raud, e-post esindajad [email protected]; kostja Natalia Krindal (isikukood 46003292718; elukoht
XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BIGBANK AS hagi Natalia Krindali vastu osaliselt.
2.Välja mõista Natalia Krindalilt BIGBANK AS kasuks 1187 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 67 senti, millest 680,39 eurot on tagastamata krediidisumma, 334,55 eurot intress, 12,39 eurot lepingu sõlmimise tasu, 63,90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 96,44 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 03.10.2012 seisuga.
Välja mõista Natalia Krindalilt BIGBANK AS kasuks viivis 15,8% aastas põhinõudelt 680,39 eurot alates 04.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 583,95 eurot.
4.Jätta menetluskulud 87% ulatuses Natalia Krindali kanda ja 13% ulatuses BIGBANK AS kanda.
5.Välja mõista Natalia Krindalilt BIGBANK AS kasuks menetluskulud 152 (ükssada viiskümmend kaks) eurot ja 25 senti.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
1.BIGBANK AS (hageja) esitas 11.06.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 2-4) Natalia Krindalilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele kostja esitas 27.07.2012 vastuväite (tl 5-6).
2.24.09.2012 määrusega (tl 7) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3.03.10.2012 esitas hageja Tartu Maakohtule hagi (tl 11-18) kostjalt 1360,78 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.06.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0834091/96tt, mille raames on sõlmitud üks kokkulepe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 204,36 krooni (13,06 euro) võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist jäi kostja kasutusse 10 740,48 krooni (686,44 eurot) krediiti. Kostja kohustus kokkuleppe nr 1 järgi maksma hagejale alates 07.01.2010 intressi 31,59% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi S. Kuivõrd kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, siis ütles hageja 01.08.2011 avaldusega lepingu üles. 03.10.2012 seisuga (hagi kohtusse esitamise aeg) võlgneb kostja hagejale 1360,78 eurot, millest 680,39 eurot on tagastamata krediidisumma, 334,55 eurot intress, 140,58 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 12,39 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 192,87 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on lähtunud intressi ja viivise arvutamisel tarbijakrediidilepingu kokkuleppes nr 1 fikseeritud intressimäärast. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 1360,78 eurot ja täiendav viivis 31,59% aastas tagastamata krediidisummalt alates 04.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 270,87 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõiv 127,07 eurot ja õigusabikulud 95,87 eurot). Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 20.06.2008 tarbijakrediidilepingust nr 0834091/96tt koos maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega S (tl 19-23), 07.01.2010 kokkuleppest nr 1 koos maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega S (tl 2430), 19.07.2010, 23.08.2010, 21.09.2010, 25.10.2010, 28.12.2010, 25.03.2011, 04.05.2011 ja 27.05.2011 võlateatistest (tl 31-38), 01.07.2011 lepingu ülesütlemise hoiatusest (tl 39), 01.08.2011 lepingu ülesütlemise teatest (tl 40), hageja hinnakirjast (tl 41) ja viivise arvestusest (tl 42).
4.20.12.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 62-63), milles võtab hagi osaliselt õigeks summas 1014,94 eurot, tunnistades tagastamata krediidisummat 680,39 eurot ja intressi 334,55 eurot. Kostja vaidleb vastu võla sissenõudmisega seotud kuludele, lepingu sõlmimise tasule, sissenõutavaks muutunud viivisele ja lisanduvale viivisele määras 31,59% aastas. Samuti ei nõustu kostja kandma hageja menetluskulusid. Kostja märgib, et täitis oma lepingulisi kohustusi korralikult kuni 2009. aasta lõpuni, mil kaotas töö ja sissetuleku. Kostja pöördus võlgnevuse tekkimise vältimiseks viivitamatult hageja poole, kes võimaldas kostjal kasutada maksepuhkust. Samas jättis hageja kostja tähelepanu juhtimata asjaolule, et peale maksepuhkuse lõppu tuleb koheselt tasuda kõik maksepuhkuse jooksul kogunenud graafikujärgsed 2(7)
laenuintressid. Hageja pidi aru saama, et kostjal ei ole sellist summat võimalik korraga maksta ning maksepuhkuse andmine sellistel tingimustel ei võimalda olukorda lahendada, vaid jätab kostja väljapääsmatusse võlgniku staatusesse. Kostja sissetulek käesoleval ajal on 330 eurot kuus, mistõttu ei ole kostjal võimalik maksta korraga rohkem kui 40 eurot kuus.
5.11.01.2013 esitas hageja kostja vastuse kohta oma seisukoha (tl 70-77), jäädes hagiavalduse juurde. Vastuse kohaselt ei ole kostja vaidlustanud hageja nõuet tagastamata krediidi ja intressi osas ning seega kuulub hagi selles osas täies ulatuses rahuldamisele. Hageja ei nõustu kostjaga, et võla sissenõudmisega seotud kulud, viivis, lisanduv viivis ning lepingu sõlmimise tasu on vastuolus hea tava ja kehtiva õiguskorraga. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et talle ei ole maksepuhkuse võimaldamisel selle olemust selgitatud. Kostja allkirjastas 07.01.2010 maksegraafiku, näidates sellega nõustumust kokkulepitud tingimustega. Hageja märgib, et on arvestanud viivist tagastamata krediidisummalt lepingus fikseeritud intressimääras, mis ei ole vastuolus hea tava ega kehtiva õigusega, vaid vastab hageja õigustatud huvile. Kostja taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud, sest kostja ei ole tõendanud viivise vähendamise eeldusi. Lepingu sõlmimise tasu maksmise kohustus tuleneb 07.01.2010 kokkuleppest ja üldtingimuste p-st 9.6. Kuna kostja on maksnud hagejale lepingu sõlmimise tasu ainult osaliselt summas 13,17 eurot, tuleb kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu 12,39 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mis sisaldavad lisaks postiteenuse maksumusele ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on jätnud hagejale tasumata kokku 140,58 eurot temale saadetud võlateatiste, lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise avalduse eest. Hageja palub kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud välja mõista üldtingimuste p 7.5 alusel. Menetluskulud tuleb jätta selle menetlusosalise kanda, kelle kahjuks tehakse otsus. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 82-83). Pooltele on kätte toimetatud 16.01.2013 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 86-87, 88). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut, mistõttu lahendab kohus asja sisuliselt.
7.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Hageja on esitanud kostja vastu poolte vahel 20.06.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0834091/96tt (tl 19) ning selle alusel 07.01.2010 sõlmitud kokkuleppe nr 1 (tl 24-25) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingut, kui jättis täitmata lepingu üldtingimuste (tl 21-23, 28-30) p-s 2.1 ettenähtud kohustuse tagastada hagejale krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule (tl 20, 26-27). VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
9.Vaidlusaluse lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. Nimetatud sätte (20.06.2008 kehtinud redaktsioon) kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale 3(7)
krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 1 tuleneb, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
10.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Teatistega (tl 31-38, 39, 40) saab tõendatuks lugeda, et hageja on VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 nõuded täitnud, seega on leping kehtivalt üles öeldud.
11.Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
12.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Lepingu ja kokkuleppe nr 1 kohaselt andis hageja kostjale krediiti kokku 686,44 eurot, millest on tagastamata 680,39 eurot. Kostja on vastuses hagile (tl 62-63) tunnistanud, et võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 680,39 eurot. Eeltoodut arvestades ja lähtudes TsMS § 440 lg-st 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 680,39 eurot põhivõlgnevuse katteks.
13.Krediidilepingu, mille alaliigiks on tarbijakrediidileping, kohaselt on krediidisaajal kohustus tasuda krediidilt intressi. Intress on tasu raha kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kokkuleppe nr 1 järgi oli intressi määraks 31,59% uuelt krediidisummalt aasta kohta. Krediidiandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta krediiti annab. Kostja on 07.01.2010 hagejaga kokkulepet nr 1 sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 334,55 eurot. Kostja on vastuses hagile (tl 62-63) õigeks võtnud, et võlgneb hagejale intressina 334,55 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 440 lg 1 alusel intressi katteks välja mõista 334,55 eurot.
14.Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu väljamõistmist summas 140,58 eurot. Kostja on hageja nimetatud nõudele vastu vaielnud. Hagiavalduse p 3.2.4 (tl 14) ja hageja seisukohtade p 2.3 (tl 74-76) kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mis tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Lepingu üldtingimuste p 6.6 ja 6.7 kohaselt (tl 22, 29) on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 41) nähtub, et meeldetuletuskirja maksumuseks on 200 krooni (12,78 eurot) ja lepingu ülesütlemise teate maksumus on 400 krooni (25,56 eurot). Hageja on saatnud kostjale kaheksa hoiatuskirja (tl 31-38), 01.07.2011 lepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 39) ja 01.08.2011 lepingu ülesütlemise teate (tl 40). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 4(7)
140,58 euro (9 × 12,78 + 25,56) tasumist. Samas on kohus seisukohal, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tarbijakrediidilepingust nr 0834091/96tt ja selle kokkuleppest nr 1 nähtub, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et krediidilepingute üldtingimusi S tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisteadete tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud kirjalike teadete maksumus 6,39 eurot (100 krooni), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 63,90 eurot (10 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu sõlmimise tasu 12,39 eurot. Kostja ei ole nõustunud temalt hageja kasuks lepingu sõlmimise tasu väljamõistmisega. Kokkuleppe nr 1 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 25,56 eurot lepingu muutmise tasu. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on krediidisaaja lepingu ülesütlemise korral kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma ka muud võimalikud kohustused. Hageja väitel ei ole kostja lepingu sõlmimise tasu täies ulatuses tasunud (25,56 – 13,17 = 12,39). Kuivõrd nimetatud summa on hagejale tasumata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12,39 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks.
16.Hageja nõuab kostjalt 03.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 192,87 eurot. Viivise arvestamisel (tl 42) on hageja lähtunud intressi määrast 31,59% ja perioodist 01.08.2011 kuni 03.10.2012 ning võtnud aluseks võlgnetava krediidisumma 680,39 eurot, millele lisandub viivis lepingu ülesütlemise seisuga 14,11 eurot. Samas nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivisest 266,73 eurot kostjalt viiviseid 192,87 eurot. VÕS § 415 lg 1 esimese aluse kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 31,59% suuruses intressimääras aastas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, milles on kokku lepitud 5(7)
tarbijakrediidilepingu kokkuleppes nr 1 intressimäärana, antud juhul 31,59% suuruses intressimääras. Kostja on vastuses hagile vaielnud viivistele vastu ja taotlenud sisuliselt viivise vähendamist. Hageja on seisukohal, et alust viivise vähendamiseks ei ole. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras koguda tõendeid omal algatusel. Kohus kontrollis kostja majanduslikku seisundit avalikest registritest (kinnistusregister, äriregister, liiklusregister, e-maksu- ja tolliamet, tl 89-98). Kostjale kuulub kaks korteriomandit Tartu linnas aadressil Jaama 195-70 ja Nisu 20-6. Esimesel neist on käsutamise keelumärge Time Finans AB kasuks ning mõlemat kinnisasja koormavad hüpoteegid – 1 500 000 krooni AS Eesti Krediidipank kasuks ja 203 000 krooni AS Sampo Pank kasuks. Kostja kohta puuduvad andmed äriregistris. Kostja on mootorratta Kawasaki ZX 900B (reg nr 85NO, ehitusaasta 1995) omanik (kasutab poeg Aleksei Krindal). Kostja töötab Maxima Eesti OÜ-s ja tema sissetulekuks on kostja väitel 330 eurot kuus (TsMS § 405 lg 1 p 5). Kostja suhtes on algatatud üks täitemenetlus (täiteasi nr 084/2011/4156), mille raames on koostatud nii vara (pangaarve) arestimise kui rahalise nõude (töötasu) arestimise akt. Kostja kinnitusel on ta võimeline maksma hagejale igakuiselt vaid 40 eurot võlgnevuse katteks. Kuigi hageja poolt viivise arvutamisel aluseks võetud intressimäär ei ole iseenesest ebamõistlikult suur ja sissenõutavaks muutunud viivis ei ületa põhinõuet, leiab kohus, et antud juhul esineb alus viivise määra vähendamiseks eelkõige kostja majanduslikku seisundit arvestades. Kohus vähendab arvestuslikult kokku lepitud viivise määra poole võrra ehk 15,8%ni. Seega on 03.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude suuruseks 96,44 eurot 192,87 euro asemel. Nimetatud viivise määr on suurem kui seadusjärgne viivise määr. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-60-05 asunud seisukohale, et põhjendatud ei ole viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Kohus leiab, et viivise määr 15,8% on mõistlik VÕS § 162 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on saanud kahju suuremas ulatuses kui 15,8%-st viivise määrast arvestatud viivis. Lisaks arvestab kohus viivise vähendamisel ka asjaolu, et hageja väitel laekus vaidlusaluse lepingu katteks viimati makse 13.12.2010, kuid hageja ütles lepingu üles 01.08.2011. Nimetatu võimaldas hagejal ligi kaheksa kuu jooksul arvestada tagastamata krediidisummalt intressi määras 31,59% aastas.
17.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja täiendava viivise alates 04.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (oma kohustuste mittekohane täitmine). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-09 leidnud, et vähendatud viivisemäära saab kohaldada ka viivise suhtes, mis muutub sissenõutavaks pärast hagiavalduse esitamist ja kohtuotsuse tegemist. Seega tuleb viivisemäära 15,8% tagastamata krediidisummalt aastas kohaldada ka alates 04.10.2012 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni sissenõutavaks muutuva viivise suhtes. Samas peab kohus põhjendatuks piirata lisanduva viivise suurust põhinõude suurusega, mistõttu 6(7)
mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 15,8% aastas tagastamata krediidisummalt 680,39 eurot alates 04.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 583,95 eurot.
18.Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 1187,67 eurot, millest 680,39 eurot on tagastamata krediidisumma, 334,55 eurot intress, 12,39 eurot lepingu sõlmimise tasu, 63,90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 96,44 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 03.10.2012 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise 15,8% aastas tagastamata krediidisummalt 680,39 eurot alates 04.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 583,95 eurot.
19.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ligikaudu 87% ulatuses, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud 87% ulatuse kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 127,07 eurot) ning õigusabikulud 95,87 eurot, kokku seega 270,87 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 175 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu väljamõistmiseks puudub alus. Hageja on esitanud kohtule arve nr 642 (tl 44) ning maksekorralduse nr 12388 (tl 45) selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95,87 eurot. Hageja esindajaks käesolevas menetluses on volikirja (tl 47) alusel olnud Brit Raud. Volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Brit Raudi esindama hagejat kohtumenetluses. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 99) on Brit Raud saanud sissetulekut ka BIGBANK AS-st. Seega on alust arvata, et Brit Raud on hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot (riigilõiv). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 87% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on 152,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.