Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-60-05 Otsuse kuupäev Tartu, 1. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Haapsalu Veevärk AS-i hagi AS-i Keskkonnaehitus vastu 1 333 341 krooni 40 sendi saamiseks. AS-i Keskkonnaehitus vastuhagi lepingust loobumise õiguse tunnustamiseks ja 675 751 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2004. a otsus asjas nr 22/1250/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Haapsalu Veevärk AS-i kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16. mai 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
Kostja arvates ei ole need usaldusväärsed. Samas ei ole kostja esitanud omapoolseid kontrollarvutusi ega taotlenud süvendustööde tegelike mahtude määramiseks ekspertiisi. VÕS § 189 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Asjas on tõendatud, et hageja maksis kostjale reaalselt tegemata tööde eest 1 287 321 krooni 40 senti ja VÕS § 189 lg 1 alusel tuleb see summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt tuleb välja mõista kontrollarvutuste tegemise eest hageja tasutud 46 020 krooni. Hageja on teinud kulutusi kontrollarvutuste saamiseks pärast 1. juulit 2002. a. Seega tuleb lähtuda võlaõigusseadusest. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas mõistlikud kulud kahju kindlakstegemiseks. Vastuhagis esitatud nõuetest rahuldas maakohus ladestusalale V-8 tõkketammi rajamise eest 210 000 krooni saamise nõude. Kohus jättis rahuldamata nõude tunnustada kostja õigust loobuda töövõtulepingust ja nõude mõista hagejalt välja täitmistagatis 465 751 krooni. Lepingu p 17.2 järgi oli töövõtjal õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, kui tellija oma kohustusi rikub ja on viivitanud maksetega üle 30 päeva. Kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja on maksetega viivitanud üle 30 päeva. Asjas on tõendatud, et süvendustööde projekt oli realiseeritav ja selle muutmine polnud vajalik. Pärast kostjaga lepingu lõpetamist jätkas süvendustöid teine ettevõtja, kes lõpetas kostja alustatud töö. Kostja valis töö tegemiseks meetodid ja tehnilised vahendid, millega ei olnud võimalik lepingus kokkulepitud tulemust saavutada. Õiguspärane oli hageja nõue garantiisumma maksmiseks. Kostja rikkus lepingut, sest ta ei täitnud lepinguga võetud kohustusi.
tööde mahtu ei olnudki võimalik jooksvalt kontrollida ja pooled seda ei eeldanudki, ei ole tõsiselt võetav. Kui hagejat tööde vastuvõtmise ja tasumise lepinguline kord ei rahuldanud, oleks ta pidanud taotlema lepingu muutmist. Kui hageja ei täitnud oma lepingulist kohustust kontrollida tehtud tööde mahtu enne vastuvõtmist, ei saa ta sellest tulenevat võimalikku kahju panna kostja kanda. Kuna hageja ei saa pärast töö koguselist vastuvõtmist esitada enam pretensioone koguse kohta, ei oma AS-i Eesti Kaardikeskus poolt tehtud süvendustööde mahtude kontrollarvutused tähtsust. Kohus on hagi rahuldamisel vääralt juhindunud VÕS § 189 lg-st 1, mis käsitleb lepingust taganemise tagajärgi. Hageja ei ole oma nõudes tuginenud asjaolule, et ta tegi teisele poolele lepingust taganemise avalduse. Pooled lõpetasid lepingu ühisel soovil 1. detsembrist 2002. a. Vastuhagi osas jättis kohus õigesti rahuldamata kostja nõude tunnustada tema õigust lepingust loobuda. Õiguse kestvuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks annab VÕS § 196 ja sellise õiguse olemasolu ei pea kohtu korras tuvastama. VÕS § 195 lg 1 kohaselt öeldakse leping üles ühepoolse avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus tuvastas, et pooled lõpetasid ehitustöövõtulepingu ennetähtaegselt 1. detsembrist 2002. a ühisel soovil. Kohus leidis õigesti, et väljamakstud ehitusgarantii summa tagasinõudmiseks puudub alus. Kostja ei öelnud lepingut üles seoses väidetava hagejapoolse lepingu olulise rikkumisega. Kostja rahuldas hageja nõude kanda ehitusgarantiiks olev summa hageja pangaarvele. Sellega tunnistas kostja, et ta ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, kuna jättis tööd lõpetamata.
käsitatav kestvuslepinguna, siis tuleb asjaoludele ja toimingutele, mis tehti pärast 1. juulit 2002. a kohaldada võlaõigusseadust. Kuna töövõtja rikkus lepingut pärast 1. juulit 2002. a, siis pidi kohus seda hindama võlaõigusseadusest lähtudes (VÕS § 645 lg 1 p 2).
seadust.
A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.