Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-63389
Tsiviilasi
Hosaühingu hagi aktsiaseltsi L (pankrotis) vastu 12.12.2011 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja nõude kaitsmiseta tunnustamisele kuuluvuse tuvastamiseks
Menetlustoiming
hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
hageja Hosaühing (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja Maret Hallikma. kostja aktsiaselts L (pankrotis) (registrikood XXX, asukoht
kostja esindajad pankrotihaldur Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, asukoht Tatari 25 Tallinn 10116, e-post: [email protected]) ja pankrotitoimkonna esimees Sulev Mander (Afford Õigusbüroo osaühing, asukoht Kehra mnt 12, Kose, Harjumaa 75101, e-post: [email protected]).
Jätta Hosaühingu hagi aktsiaseltsi L (pankrotis) vastu 12.12.2011 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja nõude kaitsmiseta tunnustamisele kuuluvuse tuvastamiseks läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord
2-11-63389
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Hosaühingu hagi aktsiaseltsi L (pankrotis) vastu 12.12.2011 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja nõude kaitsmiseta tunnustamisele kuuluvuse tuvastamiseks. Kostja palus hagi vastuses 08.05.2012 jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kostja leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas 19.06.2012 oma seisukoha kostja seisukohtadele. Hageja leiab, et puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, juhul kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Harju Maakohtu menetluses on Hosaühingu hagi aktsiaseltsi L (pankrotis) vastu 12.12.2011 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja nõude kaitsmiseta tunnustamisele kuuluvuse tuvastamiseks. Kostja palus hagi vastuses 08.05.2012 jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kostja leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas 19.06.2012 oma seisukoha kostja seisukohtadele. Hageja leiab, et puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Vastavalt TsMS § 3 lõikele 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja leiab, et kohus on hageja poolt esitatud hagiavalduse õigesti menetlusse võtnud. Pankrotiseaduse § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Hageja on kohtule esitanud hagi nõuete kaitsmise koosoleku osaliseks kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 83 lg 1 alusel, sest nõuete kaitsmise koosoleku otsus on vastuolus PankrS § 103 lõikega 4 põhjusel, et hageja poolt esitatud nõuet, mis põhineb Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažinstituudi vahekohtu jõustunud otsusel, tulnuks lugeda kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lõike 4 kohaselt ning nõue ei kuulunud läbivaatamisele ega kaitsmisele nõuete kaitsmise koosoleku. Nõude
2-11-63389 tunnustamise hagi tuleks esitada PanrkS § 106 lg 1 sätestatud korras võlausaldajal, kelle nõue jäetakse nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Hageja poolt esitatud nõuet aga ei pidanudki nõuete kaitsmise koosolekul kaitsma ning nõuete kaitsmise koosolek pidanuks lugema nõude kaitsmiseta tunnustatuks. Seega ei ole seisukoht, et antud juhul peaks hageja kohase õiguskaitsevahendina esitama hagiavalduse nõude tunnustamiseks, kooskõlas PankrS § 103 lõikega 4, sest nimetatud sätte eesmärk on tagada, et pankrotimenetluse käigus ei toimuks jõustunud kohtu- või vahekohtu otsusega juba tunnustatud nõude uut sisulist läbivaatamist, samas kui PankrS § 106 lg 1 alusel esitatud nõude tunnustamise hagi puhul toimub nõude sisuline kontroll. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud PankrS § 83 lg 1 alusel, mille kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja on hagiavalduses märkinud, et käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik esitada nõude tunnustamise hagi PankrS § 106 lg 1 sätestatud korras, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Nimetatud alusel hagi esitamise õigus on võlausaldajal, kelle nõuet koosolekul ei tunnustatud. Käesolevas asjas leiab hageja, et tema nõue on tunnustatud kaitsmiseta. Kohus leiab, et nõuete kaitsmise koosoleku otsused lugeda nõue, nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks või mittetunnustatuks, ei ole vaidlustatavad PankrS § 83 alusel. PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kuigi nõuete kaitsmine toimub võlausaldajate üldkoosolekul, ei toimu nõuete tunnustamise ja või mittetunnustamise üle otsustamine nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldajate poolt hääletamise teel lihthäälteenamusega, vaid seadusandja poolt on nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimiseks kehtestatud erikord PankrS § 103. Muuhulgas kuulub nimetatud korra hulka PankrS § 103 lg 4 kohaselt üldkoosoleku õigus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Kohus asub seisukohale, et kuna seadusandja on nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimiseks kehtestanud erikorra, saab nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud otsuseid nõude tunnustamise või mittetunnustamise kohta vaidlustada üksnes erinormi, PankrS § 106 sätestatud alusel ja korras, mitte üldnormi PankrS § 83 sätestatud alusel ja korras, nagu hageja seda käesolevas tsiviilasjas teinud on. PankrS § 106 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. PankrS § 106 lg 1 viimase lause kohaselt võib hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
2-11-63389 Kohus on seisukohal, et kuna nõuete kaitsmise korra hulka kuulub üldkoosoleku õigus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, saab võlausaldaja olukorras, kus tema nõue jäi tunnustamata sõltumata sellest, et selle oleks väidetavalt pidanud lugema tunnustatuks kaitsmiseta, pöörduda kohtusse üksnes PankrS § 106 lõikes 1 sätestatud alusel nõude tunnustamise hagiga, mitte PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagiga. Seejuures leiab kohus, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole käsitletav nõude tunnustamise hagina, kuna kostjate ring, kelle vastu hageja oma nõude on suunanud, on vale. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Käesoleval juhul esitas nõuete kaitsmise koosoleku käigus hageja nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastuväite võlgnik, aktsiaselts R , osaühing FH ning pankrotihaldurid, kuid hageja on oma nõude suunanud üksnes võlgniku vastu ning jätnud menetlusse kaasamata teised nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitanud isikud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd vaidlused nõude tunnustamise üle saavad toimuda üksnes PankrS § 106 sätestatud korras ning vaidlus nõude tunnustamise üle on ka olukorras, kus võlausaldaja nõue jäi tunnustamata sõltumata sellest, et selle oleks väidetavalt pidanud lugema tunnustatuks kaitsmiseta ning hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitanud PankrS § 83 lg 1 alusel ja suunanud nõude üksnes ühe nõude tunnustamisele vastuväite esitanud isiku vastu, ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada mistõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Kuna kohus on jätnud hagi läbi vaatamata, siis tulenevalt TsMS § 168 lg 2 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.