Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

välistamise (§ 123) ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (§ 109) nõuded; makstakse võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist (§ 147), tasutakse massikohustused (§ 148) ning seejärel kaetakse pankrotimenetluse kulud (§ 150).

kohtule ja täitnud muid seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotimenetlus on läbi viidud nõuetekohasel viisil ja seadusega kindlaksmääratud tähtaegadel. Haldur ei ole jätnud kohustusi täitmata ega täitnud kohustusi mittenõuetekohaselt.

pankroti välja kuulutamisel on kulude kandjaks võlgnik ning kulud kaetakse pankrotivarast. Seoses asjaoluga, et võlgnikul puudub vara, aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas, esitab pankrotihaldur taotluse menetlusabi saamiseks pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitise osas. Haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks vastavalt SMS § 2 lg 1 p 4). Halduril on kulunud käesolevale menetlusele kokku 20 tundi. Haldur on kandnud menetluse läbiviimisega kulusid summas 162,78 eurot. Arvestades eeltoodut pankrotihaldur taotleb kohtult võlgnikule menetlusabi andmist. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 1 400 eurot (koos sotsiaalmaksuga 1 862 eurot) ja kulutuste hüvitise määramist summas 162,78 eurot. TsMS § 180 lg 1 p 2 tuleneb, et kohtul on võimalik menetlusabi korras määrata kohtukulude tasumise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Pankrotihaldur on seisukohal, et haldur tegevusega seonduvad tasud ja kulud on käsitletavad kohtukuludena. Pankrotihaldur on seisukohal, et õiglane oleks, kui kohus määraks võlgnikule menetlusabi selle tagastamise kohustusega, kusjuures määraks kindlaks tähtaja võlgnikule antava menetlusabi tagastamise osas, näiteks 5 võrdse osamaksena järgmise 5 aasta jooksul peale pankrotimenetlust lõpetava määruse jõustumist.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 157 punkti 2 kohaselt pankrotimenetluse raugemisega pankrotimenetlus lõpeb. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus AT (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 lg 4 alusel, raugemise tõttu, on põhjendatud. Aruande kohaselt võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, ühtegi pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus määras deposiidi suuruse ja tasumise tähtaja ning tegi AT (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda menetluskulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus avaldas teate määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolevaks ajaks kohtu deposiiti AT (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud ei ole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et AT (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruandest nähtuvalt ei ole pankrotihaldur tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu, vaid on seisukohal, et võlgniku alalise maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on EF OÜ pankrot, mille tagajärjel võlgnik kaotas igapäevase sissetuleku, samuti põhjendamatult suurte kohustuste võtmine. Kohus nõustub 5(10)

pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. PankrS § 158 lg 4 järgi kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Halduri esitatud aruandest nähtuvalt tunnustati AT (pankrotis) pankrotimenetluses järgmised võlausaldajate nõuded, mille ulatuses on võlausaldajatel raha saamata: PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases teises järgus tunnustatud nõuded - Danske Bank Eesti filiaal 1 305 268,46 krooni ehk 83 421,85 eurot; SEB Liising 38 269,09 krooni ehk 2 445,84 eurot; Swedbank AS 161 252,29 krooni ehk 10 305,89 eurot; Big Pank AS 151 811,87 krooni ehk 9 702,54 eurot; I.A ja M. K 63 907,50 krooni ehk 4 084,43 eurot; PankrS § 153 lg 1 p 3 kohases kolmandas järgus tunnustatud - AS SEB Pank nõue 27 098,51 krooni ehk 1 731,91 eurot. Aruandest nähtuvalt võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 -3 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 150 lg 1 p 2, p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur taotleb tasu halduri ülesannete täitmiseks kulunud 20 töötunni eest summas 1400 eurot (lisandub sotsiaalmaks 462 eurot), lähtuvalt tunnitasust 70 eurot. Kohtu päringule edastatud vastuse 02.05.2012 kohaselt kulus halduril võlgnikult tema varade ja võlgade kohta teabe, seletuste ja dokumentide saamiseks ja suhtelemiseks 3 tundi, võlausaldajatega suhtlemisele 0,5 tundi, menetlusdokumentide (aruannete, taotluste) koostamisele ja selleks vajalike andmete läbitöötamisele 15 tundi ning nõuete kaitsmise koosoleku ja üldkoosoleku läbiviimisele 1,5 tundi. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu määramiseks 20 tunni eest summas 1 400 eurot (lisandub sotsiaalmaks 462 eurot, kokku 1 862 eurot on halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi arvesse võttes põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 70 eurot mahub PankrS §-s 651 kehtestatud tunnitasu piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus halduri tasu suuruseks 1 400 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 462 eurot, kokku 1862 eurot.

6(10)

Pankrotihaldur Erik Savi palub kinnitada ja hüvitada AT(pankrotis) pankrotimenetluses halduri tehtud kulutused summas 162,78 eurot, millest 150 eurot moodustavad kulutused pankrotimenetluse teenindamisele, asjaajamisele suhtlemisele protsessiosalistega ja kolmandate isikutega, pankrotivara arvestuse pidamine, pangaülekannete tasu, koosolekute ja kohtumise korraldamine ja läbiviimine, teabe ja dokumentidega tutvumine, aktide koostamine, halduri abistamine inventuuri läbiviimisel, dokumentatsiooni korrastamisel, pankrotivara moodustamisel, müügi korraldamisel ja muude toimingute ettevalmistamisel ja ülesannete täitmisel. Sisaldub mh. paljundus, sideteenused, sh. mobiiltelefon, faks, e-mail, post, kuller, kontoritarbed, büroo ja sekretäriteenused, möbleeritud bürooruumide ja -tehnika kasutamine, sh. arvuti, printer, scanner, kaamera, CDRW, ruumide kasutamine kohtumisteks, dokumentide hoidmiseks, raamatupidamise korraldamiseks ja muude pankrotimenetlustega seotud toimingute läbiviimiseks ja tööülesannete täitmiseks: väljasõidud, lähetused, transport, sh sõiduki kasutamine, kütus ja parkimistasud ning 12,78 eurot teadaannete avaldamine Ametlike Teadete võrguväljaandes. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 162,78 eurot on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele. Menetlusabi taotluse lahendamine PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PankrS § 174 lg 2 järgi võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt. Pankrotivara käesolevas menetluses puudub, mistõttu on pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse pankrotihalduri tasu (sh sotsiaalmaks 33%) ja vajalike ja põhjendatud kulude hüvitise väljamõistmiseks võlgnikult, võlgnikule menetlusabi andmise korras. Kohus asub seisukohale, et halduri avaldus halduri tasu ja kulude menetlusabi andmiseks on põhjendatud: võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud. Samas asub kohus seisukohale, et pankrotivõlgnikule menetlusabi andmine abi tagastamise kohustusega (näiteks 5 võrdse osamaksena järgmise 5 aasta jooksul peale pankrotimenetlust lõpetava määruse jõustumist) ei ole põhjendatud, kuna üheks PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiks on anda füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest seaduses ettenähtud korras ja võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ja PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste suurendamine pankrotimenetluse käigus. PankrS § 174 lg 2 7(10)

kohaselt, võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Võlgnikule tuleb anda menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks riigi vahenditest PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud ulatuses, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta riigi vahenditest AT(pankrotis) pankrotihalduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) Erik Savi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, vastavalt pankrotihalduri taotlusele. Pankrotihalduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse ja vabastab Erik Savi tema kohustustest AT(pankrotis) pankrotimenetluses. Võlgniku kohustustest vabastamine Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust võib algatada PankrS § 158 lg 4 juhul, millise alusega antud juhul tegemist ongi. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. AT on 22.04.2009 edastanud kohtule nõuetekohase võlgniku avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse lõpetamise taotluses kinnitanud, et haldurile ei ole teada PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Aruandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses hoidnud kõrvale võlgniku kohustuste täitmisest. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, mistõttu kohus leiab, et AT (pankrotis) avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud 8(10)

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. AT(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud kohtule PankrS § 172 lg 1 kohast ettepanekut võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks, vaid võlausaldajate 21.03.2012 üldkoosolek on otsustanud määrata AT(pankrotis) usaldusisikuks võlgniku enda. PankrS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur on oma taotluses asunud seisukohale, et kuna puudub isik, kes sooviks olla usaldusisikuks (pankrotihaldur ei soovi olla usaldusisikuks), siis juhindudes PankrS § 172 lg 6 tuleks usaldusisik jätta nimetamata, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihalduri hinnangul saab võlgnik AT(pankrotis) aru usaldusisiku kohustustest ja on suuteline ise neid täitma. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes PankrS § 172 lg-le 6, mille kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kohus leiab, et AT (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses tuleb usaldusisik jätta määramata ning võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd vabatahtlikku usaldusisikut ei ole võlgnik, võlausaldajad ega pankrotihaldur leidnud, tekitaks usaldusisiku määramine kohtu poolt täiendavaid kulutusi, sest kedagi ei saa kohustada töötama tasuta - seega lisanduks tasu usaldusisiku kohustuste täitmise eest. Seetõttu jääb usaldusisik määramata. Võlgnik peab ise hoolitsema selle eest, et täidab ise kõiki seaduses usaldusisikule pandud kohustusi. PankrS § 172 lg 5 järgi mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtule teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku määramata jätmise tõttu tuleb võlgnikul endal need kohustused täita. PankrS § 172 lg 2 järgi tuleb võlgnikul nõude esitanud võlausaldajale tasuda makseid vähemalt üks kord aastas.

9(10)

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.